10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
him
Õppematerjali autor
....25 Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised seosed...........................................................25 Kahe nurga summa ja vahe siinus...................................................................................... 25 Kahe nurga summa ja vahe koosinus................................................................................. 26 Kahe nurga summa ja vahe tangens................................................................................... 26 Taandamisvalemid..................................................................................................................26 Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid............................................................... 27 Poolnurga trigonomeetrilised funktsioonid............................................................................ 27 Trigonomeetriliste funktsioonide summa ja vahe teisendamine korrutiseks..........................28 Taandamisvalemid....................
3 b 3 34. Täiendusnurga trigonomeetrilised funktsioonid sin(90 0 - ) = cos , cos(90 0 - ) = sin , tan(90 0 - ) = cot 35. Negatiivse nurga trigonomeetrilised funktsioonid sin( -) = -sin , cos( -) = cos , tan(-) = - tan 36. Tähtsamad taandamisvalemid sin(180 0 - ) = sin sin(180 0 + ) = - sin sin(360 0 - ) = - sin cos(180 0 - ) = - cos cos(180 0 + ) = - cos cos(360 0 - ) = cos tan(180 0 - ) = - tan tan(180 0 + ) = tan tan(360 0 - ) = - tan 37. Ühest täispöördest absoluutväärtuse poolest suuremate nurkade taan damisvalemid sin(360 0 n + ) = sin , cos(360 0 n + ) = cos , tan(360 0 n + ) = - tan , kus
3 b 3 34. Täiendusnurga trigonomeetrilised funktsioonid sin(90 0 - ) = cos , cos(90 0 - ) = sin , tan(90 0 - ) = cot 35. Negatiivse nurga trigonomeetrilised funktsioonid sin( -) = -sin , cos( -) = cos , tan(-) = - tan 36. Tähtsamad taandamisvalemid sin(180 0 - ) = sin sin(180 0 + ) = - sin sin(360 0 - ) = - sin cos(180 0 - ) = - cos cos(180 0 + ) = - cos cos(360 0 - ) = cos tan(180 0 - ) = - tan tan(180 0 + ) = tan tan(360 0 - ) = - tan 37. Ühest täispöördest absoluutväärtuse poolest suuremate nurkade taan damisvalemid sin(360 0 n + ) = sin , cos(360 0 n + ) = cos , tan(360 0 n + ) = - tan , kus
Nurga a cos nimetatakse nurga lõpphaara mis tahes punkti abtsissi suhet selle punkti kaugusesse koordinaatide alguspunktist Nurga a tan nimetatakse nurga lõpphaara mis tahes punkti ordinaadi ja abtsissi suhet Nurga a cot nimetatakse nurga lõpphaara mis tahes abtsissi ja ordinaadi suhet tan a väärtus puudub kui cot a väärtus puudub kui 5.4 Nurga trigonomeetrilised funktsioonid nurga sin, cos, tan, cot 5.5 Mõningate nurkade trigonomeetriliste funktsioonide väärtused 5.6 Taandamisvalemid Kui teise veerandi nurk kirjutada kujul 180-a, kolmanda kujul 180+a ja neljanda 360-a, kus a on teravnurk, siis mingi trigonomeetrilise funktsiooni väärtus ühest neist nurkadest on võrdne sama trigonomeetrilise funktsiooni väärtusega nurgas a, kusjuures selle väärtuse ette tuleb panna sama märk (+,-), mis märgiga on vaadeldav trigonomeetriline funktsioon selles veerandis, kuhu kuulub esialgne nurk. 5.7 Negatiivse nurga trigonomeetrilised funktsioonid 5.8 Nurga radiaanmõõt
180° 25. Ringjoone kaare pikkus ja sektori pindala 1 - cos 1 sin =± l = rx S = xr 2 2 2 2 1 + cos 26. Mistahes nurga trigonomeetrilised cos =± funktsioonid 2 2 27. Taandamisvalemid 1 - cos tan =± Teine veerand: 2 1 + cos sin(180° - )=sin sin cos(180° - )= -cos tan = 2 1 + cos tan(180° - )= -tan 1 - cos
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttas
2 2 2 tan 3 0 3 1 3 0 cot 3 3 1 3 0 0 · Taandamisvalemid 90 0 ± 180 0 ± 270 0 ± 360 0 ± sin cos sin cos ± sin cos sin cos ± sin cos tan cot ± tan cot ± tan cot tan ± cot tan ± cot
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid