Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Variandid (2)

3 HALB
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid?
  • Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus?
  • Mis on aatomite elektronegatiivsus?
  • Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist?
  • Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks?
  • Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver?
  • Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks?
  • Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid?
  • Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus?
  • Mis on aatomite elektronegatiivsus?
  • Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist?

Lõik failist

Variant 1
  • Gaaside läbilöögimehhanism.
  • Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed.
  • Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm.
  • Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid?
  • Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus?
  • Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega.
  • Mis on aatomite elektronegatiivsus ?
  • Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal.
  • Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist?
    Variant 2
  • Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism.
  • Kovalentne side.
  • Dielektrikute polarisatsioon , polarisatsiooni liigid.
  • Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks?
  • Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver?
  • Magnetmomendi definitsioon.
  • Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed.
  • Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele.
  • Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine.δ
    Variant 3
  • Ferromagnetiku peamagneetimiskõver
  • n - tüüpi polarisatsioon
  • Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus
  • Aatomi magnetmoment
  • Spontaanpolarisatsioon
  • Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist
  • Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan δ vaheline seos.
    Variant 4
  • Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks?
  • p-tyypi pooljuhid
  • Defineerige molekuli dipoolmoment
  • Kirjeldage osalahenduskadude teket
  • Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök


  • I
  • Gaaside läbilöögimehhanism.
    Toimub siis, kui
    rebestatakse välja elektrone. Elektriväli peab olema samuti
    piisavalt tugev. Tekib põrkeionisatsioon. Valguskvant footonid tekitavad elektronlaviine.
  • Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed.
    Esineb
    dipoolsete molekulidega ainetes. Dipoolid on pidevas kaootilises
    soojusvõnkumises
    ja molekulide püsivale dipoolmomendile vaatamata, pole
    dielektrik polariseerunud
    . Elektrivälja
    mõjul dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja
    suunas, kuid seda takistab soojusvõnkumine. Seega nad pöörduvad
    vaid osaliselt
    ja nende täielikku
    pöördumist ei toimu. Samuti tõkestavad dipoolide orienteerumist
    elektriväljas molekulaarjõud.
    Need vähenevad temperatuuri tõustes, kuid siis jällegi kasvab
    soojusvõnkumine. Dielektriline läbitavus on seega suurim,
    vahepealsel temperatuuril. Madalal temperatuuril, kui viskoossus
    on suur, ei suuda dipoolid orienteeruda ja sellega seotud kaod
    puuduvad ja kõrgel temperatuuril saavad nad orienteeruda peaaegu
  • Vasakule Paremale
    Variandid #1 Variandid #2 Variandid #3 Variandid #4 Variandid #5 Variandid #6 Variandid #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor siim33 Õppematerjali autor
    1, 2, 3, 4 variant, 1 vastustega

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    Eksamivariant 2

    1. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult osaliselt elektrivälja suunas ehk dielektrik

    Elektrimaterjalid
    thumbnail
    1
    docx

    Eksamivariant 1

    Variant 1 Gaaside läbilöögimehhanism - Kui rakendada dielektrikule pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed ­ Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.

    Elektrimaterjalid
    thumbnail
    22
    doc

    Elektrimaterjalid - konspekt

    2. AINE EHITUS 2.1. AINE NELI OLEKUT Gaasiline olek Gaasid välismõju puudumisel laienevad ja täidavad kogu võimaliku ruumi.Gaasides molekulidevaheline kaugus ületab rohkem kui 10 korda molekulide mõõtmeid. Vedel olek Vedelikes on molekulid tunduvalt lähenenud teineteisele.Vedelikud moodustavad pidevalt omavahel tekkivaid ja lagunevaid ebapüsivaid komplekse. Komplekside olemasoluga on seletatav vedelike voolavus.Vedelik võtab anuma kuju.Kui vedelikule rakendada väga lühiajaline jõud, käitub ta tahke kehana Tahked ained (tahkised) Tahkised säilitavad mehaanilise koormuse all oma kuju. Struktuurilt ja omadustelt jagunevad tahkised mitmesse alarühma: Monokristallid, Polükristallid, Amorfsed ained, Keeruka ehitusega tahkised Monokristallid Koosnevad aatomitest, molekulidest või ioonidest, mis asuvad kindlates ruumipunktides, kristallvõre sõlmedes. Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vahekaugustel – kaugkorrastatus. O

    tehnomaterjalid
    thumbnail
    9
    pdf

    Funktsionaalsed materjalid I kontrolltöö vastused

    1.3.3 Funktsionaalsete ja kõrgsuutlike materjalide klassifikatsioon Funktsionaalsete materjalide jaoks on kõige sobivam mitmekihiline jaotus: ühes iseloomustatakse nende füüsikalist käitumist ja teises fenomenoloogilist käitumist (tulemust). Tulemuseks võib olla otsene keskkonna energeetiline mõjutamine (valgus, soojus, heli) või kaudsed efektid (energia genereerimine ja muundamine, mehaanilised efektid jne). Selle klassifikatsiooni järgi võib materjalid jaotada kõigepealt järgmiselt: 1) traditsioonilised materjalid; 2) kõrgsuutlikud materjalid; 3) esimest tüüpi funktsionaalsed materjalid (muudavad omadusi); 4) teist tüüpi funktsionaalsed materjalid ( muundavad energiat); 5) funktsionaalsed seadised ja süsteemid. Traditsioonilised ja kõrgsuutlikud materjalid reageerivad küll välistele mõjudele, kuid nende omadused sellest ei muutu. Funktsionaalsed seadised ja süsteemid koosnevad mitmetest funktsionaalsetest ja muudest materjalidest ning reageerivad paljudele v?

    Funktsionaalsed materjalid
    thumbnail
    28
    docx

    Juhid, dielektrikud, pooljuhid

    Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1.4 Elektronkate 7 1.4.1 Elektronkatte tekkimine 8 1.4.2 Elektronkihi

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    41
    doc

    Kõrgepingetehnika

    KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U ­ on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV ­ oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid

    Kõrgepingetehnika
    thumbnail
    33
    docx

    Füüsika II Eksam

    ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur

    Füüsika ja elektrotehnika
    thumbnail
    86
    pdf

    Materjalid

    Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

    Kategoriseerimata




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    bahole profiilipilt
    bahole: ei tule siit midagi, ainult mingid errrrrrrrrrrorid
    18:43 24-05-2011
    muhkel666 profiilipilt
    muhkel666: ok
    22:11 18-05-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun