Eritakistuse määramine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Eritakistuse määramine
Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I
Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12
Juhendaja : lektor Karli Klaas
Tallinn 2017
ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE

Töö eesmärk.
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.

Töövahendid.
Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik .

Töö teoreetilised alused.
Pikkusega l ja ristlōikepindalaga S homogeense traadi takistus:
R   l S
(1)
kus  on traadi materjali eritakistus .
Takistuse R määramiseks vōib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:
R  U I
(2)
kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil.
Mōōtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, Siis tema mõju ei arvesta.
Sel juhul vōime kirjutada , et
U  R
(3)
I DF
kus RDF on traadi lõigu takistus.
Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vōrdusest (3)
RDF
  l
S DF
(4)
Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sōltuvuse graafikuks on sirge tōusuga
k = /S ning siit saame, et
 = k·S ( Ωm) (5)
kus S on traadi ristlõike pindala.

Töö käik.

Mōōtke nihikuga traatide diameetrid
d1 = 1,28 mm d2 = 0,5 mm
Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2).
S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2

Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks.

Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral
Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse.
Korrake punkti 3 ka teise traadiga .
Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A
Traadi lõigu takistuse sōltuvus traadi pikkusest.
Jrk.nr.
I (A)
l (m)
U (V)
R ()
1.
0,04 m
0,08 m
0,12 m
0,16 m
0,20 m
0,24 m
0,003
0,007
0,01
0,014
0,017
0,021
0,002
0,005
0,007
0,009
0,01
0,014
2.
3.
1,5
4.
5.
6.
Jrk.nr.
I (A)
l (m)
U (V)
R ()
1.
0,04 m
0,08 m
0,12 m
0,16 m
0,20 m
0,24 m
0,022
0,044
0,066
0,087
0,11
0,132
0,01
0,03
0,04
0,06
0,07
0,09
2.
3.
1,5
4.
5.
6.

Leidke valemi (2) põhjal traadi lõikudele vastavad takistused R.

Leidke arvuti abil graafik R = f(l) mõlema traadi kohta.
6 Kasutades arvuti abil lineaarset ekstrapoleerimist leidke graafikult lineaarse funktsiooni R=f(l) tõusunurga tangensi .
tan = k
k – lineaarse funktsiooni võrrandi konstant.
k1=0,0022 k2 =0,0145
7. Valemi (5) abil leiame mõlema traadi eritakistuse .
1 = 2,86 * 10-9 2 = 2,9 * 10-9

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Epe Õppematerjali autor

1. Töö eesmärk.

Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.

2. Töövahendid.

Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik.

3. Töö teoreetilised alused.

Pikkusega l ja ristlōikepindalaga S homogeense traadi takistus...

füüsika labor eritakistus

Sarnased õppematerjalid

pdf

ERITAKISTUS

Marelle Posti, Melita Pedaja, Andrei Zazigin. ERITAKISTUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Ringmajanduse-ja Tehnoloogiainstituut Õpperühm: TK11/21 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2018 ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R (1) S kus on traadi materjali eritakistus.

Füüsika

docx

Eritakistus Laboratoorne töö

Eritakistus 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U =R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus

Füüsika

docx

ERITAKISTUS

ERITAKISTUS 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R=

Füüsika ii

docx

Füüsika II laborid elekter

Valemist Fm= B·I·L·sin ning katsete tulemustest näeme, et suurendades voolutugevust juhtmes suureneb ka juhtmele mõjub jõud. Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ? Kuna valemis Fm= B·I·L·sin korrutatakse juhtme pikkus L teiste teguritega, siis on loogiline järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed. 1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10 Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel

Füüsika

docx

LAB aruanne

7. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass = ᵹ·100 % 0,635 Järeldus: Kaliibritava voltmeetri kaliibrimisel muutuvad paralleelselt jaotise muutmisel ka pinged. Sealjuures ei ole vahet kas pinget kasvatada või kahandada. Piisavalt täpse mõõtmistulemuse juures oleks variatsioon 0 (V) lähedane ja seetõttu ka põhiviga 0 lähedane. 2. ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlōikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= ρ S

Füüsika praktikum

docx

Eritakistus 2. labor

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks voib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil

Füüsika

doc

Eritakistus

Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi:

Füüsika

doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid