LAB aruanne (0)

Q: Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolutugevusest I ?

Vastus leiad õppematerjalist: LAB aruanne

Q: Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ?

Vastus leiad õppematerjalist: LAB aruanne

Tartu Ülikool - Füüsika - Füüsika praktikum

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolutugevusest I ?
Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ?

Sisukord

1.voltmeetri kaliibrimine 2
2. ERITAKISTUS 6
3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 11
4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. 17

voltmeetri kaliibrimine

Töö eesmärk
Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass.

Töövahendid
Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas.

Töö teoreetilised alused.
Mõõteriista kaliibrimine on protseduur , kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis.
Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn eeltakisti Re (joonis 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri.
Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug=IgRg, kus Ig on voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus .
Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U.
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig.
Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re
Re=Rg(
Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1)
Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest.

Töö käik

Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti Re ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud).

Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U.

Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt.

Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt.
Mõõtetulemused kanda tabelisse.
Voltmeetri kaliibrimise tabel.
Jrk.
nr.
Galvanomeetri jaotised
U1, V kasvades
Uv=U1-U2,V
1.
10,00
10,00
10,00
0,01
2.
9,00
8,99
9,00
-0,01
3.
8,00
8,10
8,00
0,01
4.
7,00
7,00
6,98
0,00
5.
6,00
6,00
6,00
0,00
6.
4,99
5,00
5,00
0,01
7.
4,00
4,00
4,02
0,00
8.
3,00
3,00
3,00
0,00
9.
2,00
1,97
2,02
0,03
10.
0,98
0,98
0,99
0,00

Leidke saadud voltmeetri pōhiviga U.
Pōhiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V)= 0,0635 V
kus:
Ue - etalon voltmeetri abs. viga. (0,01 V)
U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vōetakse pool jaotise väärtusest). (0,05 V)
Uv - variatsioonileiame tabelist. (0,007 V)

Arvutage taandatud viga.
ᵹ==

Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass.
Täpsusklass = ᵹ·100 %
0,635
Järeldus:
Kaliibritava voltmeetri kaliibrimisel muutuvad paralleelselt jaotise muutmisel ka pinged . Sealjuures ei ole vahet kas pinget kasvatada või kahandada. Piisavalt täpse mõõtmistulemuse juures oleks variatsioon 0 (V) lähedane ja seetõttu ka põhiviga 0 lähedane.

ERITAKISTUS

Töö eesmärk.
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse
leidmine.

Töövahendid.
Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks , digitaalne
nihik.

Töö teoreetilised alused.
Pikkusega l ja ristlōikepindalaga S homogeense traadi takistus:
R= ρ
kus ρ on traadi materjali eritakistus.
Takistuse R määramiseks vōib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:
R = U I
kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel.
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil.
Mōōtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta.
Sel juhul vōime kirjutada , et
= RDF
kus RDF on traadi lõigu takistus.
Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vōrdusest (3)
RDF=DF
Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sōltuvuse graafikuks on sirge tōusuga
k = ρ/S ning siit saame, et
ρ= k·S ( Ωm)
kus S on traadi ristlõike pindala.

Töö käik.

Mōōtke nihikuga traatide diameetrid
d1 = 0,47 mm d2 = 0,97 mm
Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=πr2).
S1 = 0,173 mm2 (0,173*10-6 m2) S2 = 0,739 mm2 (0,739*10-6 m2)
2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks.
3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral
Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse.
Korrake punkti 3 ka teise traadiga.
Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A
Traadi lõigu takistuse sōltuvus traadi pikkusest.Tabel.
Jrk. Nr.
I (A)
l (m)
d1 U(V) d2
d1 R(Ω) d2
1.
1,5
0,030
0,017
0,048
0,011
0,032
2.
0,060
0,340
0,097
0,022
0,065
3.
0,090
0,050
0,145
0,033
0,097
4.
0,120
0,670
0,194
0,045
0,129
5.
0,150
0,084
0,243
0,056
0,162
6.
0,180
0,101
0,292
0,067
0,195
4. Leidke valemi (2) põhjal traadi lõikudele vastavad takistused R.
5. Leidke arvuti abil graafik R = f(l) mõlema traadi kohta.
6 Kasutades arvuti abil lineaarset ekstrapoleerimist leidke graafikult lineaarse funktsiooni R=f(l) tõusunurga tangensi.
tanα = k
k – lineaarse funktsiooni võrrandi konstant.

Valemi (5) abil leiame mõlema traadi eritakistuse .
ρ1= 1,0802 x 1,73*-8 m2 = 1,87* -8 Ωm
ρ2= 0,3722 x 7,39-8 m2 = 2,75* -8 Ωm
Järeldus:
Ühe suuruse voolutugevuse juures muutes traadi pikkusi, muutuvad traadi pikkuste suurenedes ka pinge ning takistus suuremaks .

VOOLUALLIKA KASUTEGUR.

1. Töö eesmärk.
Vooluallika kasuliku vōimsuse ja kasuteguri määramine sōltuvalt voolutugevusest ning välis-ja sisetakistuse suhtest .
2.Töövahendid.
Vooluallikas , voltmeeter, ampermeeter ja reostaat.
3.Töö teoreetilised alused.
Igat vooluringi vōib vaadata koosnevana kolmest osast:
- vooluallikast
- ühendusjuhtmetest
- tarbijast (koormusest).
Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjōu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega.Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii,et nende takistus on tühiselt väike,vōrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis vōib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse vōrdseks nulliga.
Seega on voolutugevus leitav valemiga
I=
kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistus ja r - vooluallika sisetakistus.
Elektromotoorjōu definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse tööd
A = ε·q
Järelikult vooluallika koguvōimsus
N = A/t = ε*I
Samal ajal tarbijal eraldunud vōimsus ehk nn. kasulik vōimsus
N1 = I·U = I2·R
Tarbijal eralduv vōimsus on maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r
on vōrdsed.
Kasutegur,s.o. kasuliku ja koguvōimsuse suhe,on leitav valemiga
ռ = N 1 =
N
IU Iε
= U 100 %
ε
Valemite (1) ja (2) analüüs näitab,et nii kasutegur kui ka kasulik vōimsus on suuremad sellel vooluallikal,mille sisetakistus on väiksem.
4.Töö käik.
1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat.

Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne
vooluallika elektromotoorjõuga.
ε = 9,45 (V)

Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja
poolt antud väärtusele (100mA).
Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks.

Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA –ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud.
Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse.
Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures:
r= ja R=
Jrk. Nr.
I (mA)
U (V)
N1 (mW)
ռ %
ε-U (V)
r (Ω)
R(Ω)
R/r
1.
100
0,905
90,5
9,6%
8,545
0,085
0,009
0,106
2.
90
1,620
145,8
17,1%
7,830
0,087
0,018
0,207
3.
80
2,500
200,0
26,5%
6,950
0,087
0,031
0,360
4.
70
3,380
236,6
35,8%
6,070
0,087
0,048
0,557
5.
60
4,260
255,6
45,1%
5,190
0,087
0,071
0,821
6.
50
5,130
256,5
54,3%
4,320
0,086
0,103
1,188
7.
40
6,020
240,8
63,7%
3,430
0,086
0,151
1,755
8.
30
6,870
206,1
72,7%
2,580
0,086
0,229
2,663
9.
20
7,700
154,0
81,5%
1,750
0,088
0,385
4,400
10.
10
8,580
85,8
90,8%
0,870
0,087
0,858
9,862
5. Vastavalt tabeli andmetele joonestage graafikud N1=f(I) ja ռ=f(I)
ühisele väljale ( I - telg on ühine).
6. Leidke graafikute järgi, millise voolu ( I ) väärtuse juures on kasulik võimsus N1
maksimaalne, kasutegur ռ = 50% ja R/r = 1.
Kasulik võimsus N1 on maksimaalne voolutugevuse 30 mA juures.

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS.

1. Töö eesmärk.
Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust
ja voolujuhtme pikkusest.
2. Töövahendid.
a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed :
SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm
c) Magnetite pakett
d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50
3. Töö teoreetilised alused.
Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper ´I seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga
Fm = B·I·L·sin ( 1 )
kus :
Fm - vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ( N )
B - magnetvälja induktsioon ( T )
I - voolutugevus läbi juhtme ( A ) L - vooluga juhtme pikkus (m )
- voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte vaheline nurk
F = ( mI – m0 )g ( 2 )
kus :
F – jõud ( N )
g – 0,0098 ( N/g )
mI ja m0 vaata 4. osas töö käigus.
4. Töö käik.

Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist.

Mõõda magnetpaketi kaal m0 .
m0 = 164,5 (g)

Võta üles jõu (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 ja tabel 2 ning joonista vastavad karakteristikud
F=f (I)
Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema
magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI). Kaalude vahe ( mI – m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas
vt. valem 2.
Voolujuhe SF39
Tabel 1
Jrk. Nr.
I (A)
mI (g)
F (N)
Fm (N)
1.
1,0
164,93
0,0042
0,003
2.
2,0
165,44
0,0092
0,006
3.
3,0
165,77
0,0124
0,010
4.
4,0
166,17
0,0164
0,013
5.
5,0
166,28
0,0174
0,016
Voolujuhe SF41
Tabel 2
Jrk. Nr.
I (A)
mI (g)
F (N)
Fm (N)
1.
1,0
165,34
0,0061
0,0065
2.
2,0
166,00
0,0125
0,0129
3.
3,0
166,60
0,0184
0,0194
4.
4,0
167,22
0,0245
0,0259
5.
5,0
167,89
0,0311
0,0323
4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101 (mT)
5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna tabelitesse 1 ja 2. ( sinθ = 1 ).
6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi.
7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida
allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik
F = f (L).
Kasuta analoogselt p.3 toodud valemit (2).
Tabel 3
Jrk. Nr.
L (cm)
I (A)
mI (g)
F (N)
Fm (N)
1.
1,2
4
165,20
0,0047
0,0048
2.
2,2
165,61
0,0087
0,0089
3.
3,2
166,02
0,0127
0,0129
4.
4,2
166,48
0,0172
0,0170
5.
6,4
167,22
0,0245
0,0259
6.
8,4
168,07
0,0328
0,0339
8. Arvuta valemiga (1) Fm väärtused sõltuvalt voolujuhtme pikkusest ja kanna tabelisse 3. ( sinθ = 1 )
9. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi.
5. Järeldused.
- kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolutugevusest I ?
Voolutugevuse suurenedes suureneb ka juhtmele mõjuv jõud.
- kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ?
Voolujuhtme pikenedes suureneb proportsionaalselt ka juhtmele mõjuv jõud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Madis2222 Õppematerjali autor

1.voltmeetri kaliibrimine 2
2.ERITAKISTUS 7
3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 12
4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. 18

voolutugevus imsus voltmeetri kaliibrimine ERITAKISTUS VOOLUALLIKA KASUTEGUR VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika II laborid elekter

Jaan Tamm FÜÜSIKA LABORITÖÖD LABORITÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA II Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2 Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm

Füüsika

doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti

Füüsika ii

doc

Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass.

1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. Eeltakisti RE. Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge U=Ig, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtpiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja

Füüsika

docx

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm = B·I·L·sin

Füüsika ii

docx

VOLTMEETRI KALIBREERIMINE

Reedo Koort Siim Loost Sven Albi Andri Kõiv VOLTMEETRI KALIBREERIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. RE

Füüsika ii

doc

Füüsika labor 5 - Vooluallika kasutegur

Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vast

Füüsika

docx

Voltmeetri kaliibrimine

Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. RE R

Füüsika

docx

Vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas Laboratoorne töö

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1. Töö eesmärk Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2. Töövahendid a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 1.3. Töö teoreetilised alused Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm =BILsin (1) F=( m I -m0 ) g (2) 1.4. Töö käik. 1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist. 2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 . m0 =

Füüsika

Rohkem sarnaseid