Eritakistus Laboratoorne töö

juhanson, timo

Eritakistus Laboratoorne töö (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Eritakistus

Töö eesmärk.

Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.

Töövahendid.

Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik .

Töö teoreetilised alused.

Pikkusega l ja ristlōikepindalaga S homogeense traadi takistus:
kus on traadi materjali eritakistus.
Takistuse R määramiseks vōib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:
kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel.
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil.
Mōōtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vōime kirjutada , et
kus RDF on traadi lõigu takistus.
Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vōrdusest (3)
Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sōltuvuse graafikuks on sirge tōusuga
k = /S ning siit saame, et
=k*S

Töö käik.

Mōōtke nihikuga traatide diameetrid

d1=0,001m d2=0,00048m
Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad
S1=7,85*10-7 S2=1,81*10-7

Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks.

Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral

Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse.

Korrake punkti 3 ka teise traadiga.

Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A

Tabel 1

Jrk. Nr.
I (A)
l (m)
U (V)
R (Ω)
1.
1,48A
0,02 m
0,031 V
0,021 Ω
2.
0,05 m
0,079 V
0,053 Ω
3.
0,1 m
0,159 V
0,107 Ω
4.
0,13 m
0,206 V
0,139 Ω
5.
0,18 m
0,285 V
0,193 Ω
6.
0,23 m
0,365V
0,247 Ω
Tabel 2
Jrk. Nr.
I (A)
l (m)
U (V)
R (Ω)
1.
1,48A
0,04m
0,021 V
0,014 Ω
2.
0,08 m
0,043 V
0,029 Ω
3.
0,12 m
0,065 V
0,044 Ω
4.
0,16 m
0,087 V
0,059 Ω
5.
0,2 m
0,109 V
0,074 Ω
6.
0,24 m
0,131 V
0,089 Ω

Leidke valemi (2) põhjal traadi lõikudele vastavad takistused R.

Leidke arvuti abil graafik R = f(l) mõlema traadi kohta.

Kasutades arvuti abil lineaarset ekstrapoleerimist leidke graafikult lineaarse funktsiooni R=f(l) tõusunurga tangensi.

k=tanα
k – lineaarse funktsiooni võrrandi konstant

Valemi (5) abil leiame mõlema traadi eritakistuse .

1= 2,78 * 10-8 2=7,24 * 10-8
Leiame eritakistuse tabelist arvutustulemuste põhjal traadi materjali.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 66 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

timo juhanson Õppematerjali autor

Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.

Sarnased õppematerjalid

docx

Eritakistuse määramine

2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: R ( 1 l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: R ( U 2 I ) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.

Füüsika

docx

ERITAKISTUS

1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis

Füüsika ii

pdf

ERITAKISTUS

Marelle Posti, Melita Pedaja, Andrei Zazigin. ERITAKISTUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Ringmajanduse-ja Tehnoloogiainstituut Õpperühm: TK11/21 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2018 ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R (1)

Füüsika

docx

LAB aruanne

SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et

Füüsika praktikum

docx

Füüsika II laborid elekter

Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2 Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett

Füüsika

docx

Eritakistus 2. labor

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus.

Füüsika

docx

Eritakistus

1. Töö eesmärk: Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töö vahendid: Seade voltmeetri ja milliampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S, kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I ,

Füüsika

doc

Eritakistus

Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi:

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk