Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tänavaküsitlus arvuti kasutamine powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küsimustik, internet, tänavaküsitlus, küsitluse, lauaarvuti, tänavaküsitluse, hakkasin, küsimusi, sülearvuti, tahvelarvuti, toimingud, loen, vaatan, filme, kasutan, kuulan, populaarsem, suhtlemineTÄNAVAKÜSITLUS „ARVUTI KASUTAMINE“ Nimi Juhendaja : ... Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Eesti keele tunni raames tuli koostada tänavaküsitlus vabalt valitud teemal. Teemaks valisin arvuti kasutamise ning vanusegruppi keda küsitlema asusin ei määratlenud. Küsitluse viisin läbi Paide linnas 8. Jaanuaril. ANALÜÜS Küsimus Nr 1. „Kas teil on kodus arvuti ning internet?“ Kolmel inimesel kahekümmnest on kodus ainult arvuti, ülejäänud 17 küsitletud inimest vastasid, et neil on kodus arvuti kui ka internet. Küsimus Nr 2. „Mis tüüpi arvuti?“ Kahekümmnest inimesest 15 kasutavad lauaarvutit, 9 neist kasutavad sülearvutit ja 7 neist on tahvelarvuti kasutajad. Küsimus Nr 3. „Kas kasutate arvutit igapäevaselt?“ Kaks inimest kahekümmnest ei kasuta arvutit igapäevaselt, ülejäänud 18 on igapäevased arvutikasutajad.
..……………………… ………………………...2 SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...…………………… ………………………..3 1. TEOREETILINE TAUST……………………………………………………………………………..……………………………. .4 1.1 Mis on internet?.......................................................................................................................4 1.2 Interneti ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..………………… …....5 2
..............................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................6 1.2.2 lauaarvuti............................................................................................................................6 1.2.3 Sülearvuti...........................................................................................................................6 1.2.4 Suurarvuti...........................................................................................................................6 1.3Arvuti osad...............................................................
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta lugeda, ei satu teatrisse ega kinno, nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. (Rebane 2012) Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas
koostamine kasulik oma teadlikkuse tõstmisel. Minu uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kui suur hulk Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastest puutub küberkuritegudega kokku ja sealjuures millistega. Töös käsitlen probleemina küberkuritegevuse levikut. Minu uurimistöö koosneb teaduskirjanduse ja uudiste refereerimisel, kirjalikul küsitlusel, mille käigus vastasid õpilased küberkuritegevusega seotud küsimustele ning küsitluse tulemuste analüüsil. Uurimistöö loomisel tegelen ma järgmiste ülesannetega: teemakohaste materjalidega tutvumine, küsimustiku koostamine ning analüüsimine. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk käsitleb küberkuritegude liigitust, võtab kokku küberkuritegevuse mõiste ja annab ülevaate võimalikest ohtudest seoses küberkuritegevusega. Teises peatükis käsitlen ma uurimistöö metoodikat ja analüüsi.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 2 Sissejuhat
Teoreetilises osas tutvustatakse välja toodud allikate tausta- nende loomine ning kuidas ja mis otstarbeks neid suhtlusvõrgustikke tänapäeval kasutatakse. Samuti kajastub töös meedia ja suhtlusvõrgustike mõju inimesele ning selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Uurimuslikus osas seadsin eesmärgiks välja selgitada, kui palju ja mis eesmärgil kasutatakse igapäevaselt neid kolme veebisaiti. Selleks koostasin internetipõhise küsitluse, millele said vastata kõik anonüümselt. Küsitlusele oli 151 vastajat. Meedia 3 Meedia mõjutab meie elu väga palju, kuna omab tähtsat osa inimeste hoiakute, suhtumise ja käitumise kujundamisel. Tänapäeval ei kujuta inimesed elu enam ettegi ilma meediata. Juba Nõukogude Liidu ajast on inimesed meedia suhtes kriitilised, kui viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi
Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne? Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot seoses kehtivate seadustega töömaastikul. Põhiküsimuseks on, et kas noored tunnevad piisavalt hästi oma õigusi tööl? Käesolev uurimistöö koosneb kuuest peatükist ning nende alapeatükkidest. Lisaks on koostatud küsimustik noorte seas vanuses 16-24. Esimeses peatükis on seletatud üldiselt, kes on noored tööturul osalejad, mis vanuses nad on, millega tegelevad jne. Lisaks pööratakse tähelepanu välismaal töötavatele või välismaale pöörduda soovivatele noortele. On püütud leida vastust küsimusele, et miks lähevad paljud noored välismaale. Teine peatükk toob välja õigusaktid, mis reguleerivad töösuhteid ning mida noored esmajoones teadma peaksid. Tööleping, puhkus, palk jne
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
...........................................................23 Lisa 1. Tõlgendus........................................................................................................................... 23 Lisa 2. ............................................................................................................................................24 Lisa 3. Uurimistöö osade jagamine ............................................................................................... 25 Lisa 4. Küsimustik .........................................................................................................................26 2 1. SISSEJUHATUS Selle teema me valisime selle aktuaalsuse pärast, mis kasvab iga aastaga. Teiseks põhjuseks on see, et juba lapsepõlvest meil oli võimalus mängida arvutimänge, seda võimalust me ei jäta vahele praegugi
muusika, internetist) raamatud erialane kirjandus, usaldusväärne, V, N, T (F, S, kirjandusklassika informatiivne, O) põhjalik teater ja kino menukamad meelelahutuslik N, T (S, O) lavastused ja filmid internet ÕIS, Ebrary, EEVA, keskmiselt N, T (S, O) veebisõnaraamatud, usaldusväärne, Google, Wikipedia väga informatiivne EMA vahetu suhtlemine pere, sugulased, usaldusväärne, V, N, T (F, S, sõbrad, tuttavad,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3
............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2
Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad.
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
29,4 39,1 36,0 35,6 32,2 B 12 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus C) ANDMETE ANALÜÜS - IGAPÄEVASE TÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE TÖÖTAJA ENESETUNDE ALUSEL Tabel 5. Töötaja tervisliku seisundi analüüsi küsimustik Enesetunne ja tervis Pidevalt Sageli Mõnikord Harva Ei esine Pearinglus, minestamine, iiveldus x Naha ülitundlikkus/allergia x Silmade ärritusnähud x
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
enam intervjueerijat. Intervjuu võib olla kas a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest). Intervjuu viiakse läbi kas a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe intervjuu keskmine kestus on 40-80 minutit. 10. Dokumentide ja andmestute analüüsi kasutusvõimalused töö analüüsi läbiviimisel Sobib kasutada kõiki dokumente, mis mingil määral kirjeldavad olemasolevat töökorraldust. Alustada võiks organisatsiooni ülddokumentidest (missioon; visioon; eesmärgid/arengukava; põhimäärus; protsessikirjeldused; teenuste standardid;
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
........................................................................................................ 9 3.2 Windowsi sünd ........................................................................................................... 9 3.2.1 Murdepunkt........................................................................................................... 9 3.3 Windowsi pealetung.................................................................................................. 10 4. Küsitluse analüüs............................................................................................................ 11 4.1 Eesmärk.................................................................................................................... 11 Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilaste seas läbi viidud küsitluse (vt lisad) eesmärgiks oli teada saada, mida inimesed operatsioonisüsteemides hindavad, millised on nende
Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1. Virtuaalmasina põhiteadmised ............
· e-kirjadega kiusamine · jututubades kiusamine · veebilehtedel kiusamine (Naruskov, Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise alaliik kahe Tartu linna kooli näitel) 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring Küsitlusele vastasid Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased klassides 10-12, vanuses 15-19. Küsitluse viisin läbi 50-ne õpilase seas, kellest 25 olid poisid ja 25 olid tüdrukud. Küsitluse läbiviimise viisiks kasutasin elektroonilist meetodit, kuna pidasin seda mugavamaks. Vanus Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus 15 aastat 2 vastanut 4% 16 aastat 11 vastanut 22% 17 aastat 18 vastanut 36% 18 aastat 13 vastanut 26% 19 aastat 6 vastanut 12% Vanuselises koosseisus oli vastanutest kõige rohkem 17 aastaseid ja kõige vähem 15 aastaseid. Sugu Diagramm 1 Sooline jaotus Tabel 3 uuritavate sooline
õpilasele võimaluse uuesti üle küsida arusaamatuks jäänud kohad. Digitahvli puudustena mainiti tehnilisi probleeme, halba valgustust ning veerand õpilastest kurtis, et peab silmi pingutama. 10% leidis, et pole harjunud digitahvli pliiatsi kasutamisega. Suurel arvul tehniliste probleemide mainimine on ilmselt tingitud sellest, et 2011 I poolaastal matemaatikaklassis digitahvel ei ühildunud tavalisest kaugusest kaugemal asuva sülearvutiga. Kokkuvõtteks saab küsitluse põhjal järeldada, et digitahvel lihtsustab õpilastel õppimist, kuid kasutamisel esineb ka häirivaid tegureid. 3.2 Digitahvliga õpetajate arvamused Küsitlesin viit õpetajat, kes igapäevaselt digitahvliga kokku puutuvad, et saada teada mida arvatakse kogemuste põhjal digitahvli kasutamisest. Digitahvli plussidena tõid õpetajad kõige rohkem välja poolikute ülesannete salvestamise ja nende avamise võimalust järgmises tunnis,
Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased. Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. Uurimistöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie elus. Teises peatükis räägitakse koolistressist, selle põhjustest, avaldumisest ning toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus.
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as
13 Klõpsake kuval Mida soovite oma konto puhul muuta? linki Muuda mu pilti. Klõpsake kausta Minu pildid liikumiseks linki Sirvi veel pilte. Valige kolmanda sammu käigus salvestatud pilt ja klõpsake nuppu Ava. Teie kasutajakontole määratakse nüüd uus pilt. 14 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist Interneti kasutamine Veebibrauseri Internet Explorer ja Interneti-ühenduse abil saate otsida ja vaadata teavet ülemaailmsest teabevõrgust World Wide Web. Internetiühenduse paigaldamiseks peate kõigepealt võtma ühendust kohaliku Internetiteenuse pakkujaga ja ennast kliendiks registreerima. Interneti-teenuse pakkuja annab teile teavet selle kohta, mida peate tegema ühenduse häälestamiseks. Kui ühendus toimib, avage Internet Explorer ja tippige aadressiribale veebilehe nime, mida
L . 2003) 4.Uurimise metoodika Uurimistöö metoodika põhineb anketeerimisel, ankeetide tulemuste analüüsimisel ja analüüsi põhjal järelduste tegemisel. Ankeedi teise osana selgitasin välja inimeste profiili värvid. Uurimuses osales 50 inimest Tapa gümnaasiumi õpilased, poisid ja tüdrukud vanuses 15-19. 4.1Uurimuse põhjendus Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada mis ja mil määral mõjutavad värvid inimest igapäeva elus, igapäeva töös. Küsimustik püüab välja selgitada kuidas mõjutavad värvid inimest ja kindlaks teha nende värviprofiil. Selleks uuriti kirjandusest värvide ajalugu, tähendust ja mõju. Uuritakse oma lemmikvärvi reaalset kasutamist(lisa 1 küsimus 4) 4.1.2 Uurimuse meetod, kontingent ja läbiviimise protseduur Uurimistöö meetodiks on valitud valikvastustega ankeetküsimustik. See ankeet (vt lisa 1) on vastajatele suhteliselt lihtne täita ja vastamine ei võta palju aega. Seetõttu ei tekitanud ankeet
hommikune puhanud tunne on seotud koolitundide algusajaga? Lähtuvalt eelnevast, kas see oleks lahendus, kui koolitunnid algaksid hiljem? Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kooliõpilaste uneharjumusi ja selgitada välja, mis kell neil tunnid algavad, mitu tundi nad öösel magavad, mitu tundi nad õppimisele kulutavad ning kas nad tunnevad end hommikul puhanuna või mitte. Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta. 3 1. UNEST ÜLDISELT 1.1 Mis on uni? Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju, siseorganid, verevarustus, lihaskond ja närvisüsteem taastub. Une ajal toodab aju juurde uusi rakke ning noortel kasvuhormoone, mis seletab teismeliste suuremat unevajadust. Hea ja
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga.
............ 17 KOKKUVÕTE .................................................................................................... 19 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................. 21 LISAD ................................................................................................................. 22 LISA 1. Küsimustik slängi kasutamise uurimiseks ............................................. 22 LISA 2 Slängisõnavara võrdlev tabel................................................................... 24 2 RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida slängi kasutamist 17-18aastaste noorte seas ja selle muutumist aastate jooksul
STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming. Ja ometi oli ta paradoksaalsel moel inimesena tõestus sellest, et maailm pole must-valge 1.1.2 Mida ta on elus saavutanud? (Jobsita) oleksime endiselt mobiiltelefonipõrgus
annaabi.ee 
