Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene keele antonüümid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

большой – маленький suur – väike
старый – нобый, молодой vana – uus, noor
тяжёлый – лёгкuй raske(kaalult) – kerge
трудный – лёгкuй raske(vaimselt) – kerge
ранний – поздний vara – hilja
грязный – чистый porine,mudane – puhas, korras
мягкий – твёрдый pehme – kõva
активный – пассивный aktiivne – passiivne
богатый – бедный rikas – vaene
простой – сложный lihtne – keeruline
сильный – слабый tugev – nõrk
скучный – интереcный igav – huvitav
первый – последний esimene – viimane
спокойный – безспокойный vaikne – rahutu
сладкий – горький magus – mõru
ночнoй – дневной öine - päevane
тёмный – светлый tume – valge,ere
громкий – тихий vali – vaikne, tasane
добрый – злой lahke – kuri
хороwий – плохой hea – halb
дешёвый – дорогой odav – kallis
холодный – горячий külm – kuum
прекрасный – ужасный tore, kaunis – õudne, jube
летний – зимний suvine – talvine
мужcкой – женский mehelik - naiselik
длинный – короткий pikk – lühike
умный – глупый tark – rumal
весёлый – грустный lõbus – nukker , kurb
узкий – широкий kitsas – lai
сытый – голодный täis kõhuga, söönud – näljane
высокий – низкий kõrge – madal
сухой – влажный kuiv – niiske
сухой – мокрый kuiv – märg
худой – толстый kõhn – paks
тонкий – толстый peen – jäme
Vene keele antonüümid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Yallingup Õppematerjali autor
Vene keelest eesti keelde tõlgitud antonüümid.

Sarnased õppematerjalid

Vene keele numbrid-kuud-aastad-päevad-sõnastik
9
doc

Vene keele numbrid, kuud, aastad, päevad, sõnastik

1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadne - , alati - ammu - arg - arma

Vene keel
Soome - Ülivõrre ja Keskvõrre
1
doc

Soome - Ülivõrre ja Keskvõrre

Keskvõrre (mpi) Ülivõrre (in) 1. Paksu ­ paksumpi (paks) 1) Paksu ­ paksuin 2. Iso ­ isompi (suur) 2) Iso ­ isoin 3. suuri ­ suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni ­ pienempi (väike) 4) Pieni ­ pienin 5. Sininen ­ sinisempi (sinine) 5) Sininen ­ sinisin 6. Halpa ­ halvempi (odav) 6) Halpa ­ halvin 7. Vanha ­ vanhempi (vana) 7) Vanha ­ vanhin 8. Pehmeä ­ pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä ­ pehmein 9. Hidas ­ hitaampi (aeglane) 9) Hidas ­ hitain 10. Terve ­terveempi (terve) 10) Terve ­tervein 11. Siisti ­ siistimpi (puhas) 11) Siisti ­ siistein 12. Kaunis ­ kauniimpi (ilus) 12) Kaunis ­ kaunein 13. Uusi ­ uudempi (uus) 13) Uusi ­ uusin 14. Nuori ­ nuorempi (noor) 14) Nuori ­ nuorin 15. Huono ­ huonompi (halb)

Soome keel
Vene keele võrdlusastmed
1
doc

Vene keele võrdlusastmed

halb hea heasüd hele igav julge kallis kauge keeruline kerge kitsas kurb kõrge lai lihtne lähedane lühike madal noor odav raske (füüsiliselt) raske (vaimselt) rikas rumal soe suur tume tõsine vaene vaikne vana varane väike

Vene keel
Antonüümid
1
doc

Antonüümid

Hele-tume Hell-dunkel väike-suur klein-groB paks-õhuke dick-dünn must-valge schwarz-weiB lai-kitsas breit-schmal lühike-pikk kurz-lange tugev-nõrk stark-schwach igav-huvitav langweilig-interessant lokkis-sile lockig-glatt vana-uus alt-neu rikas ja vaene reich-arm vale-õige falsch-recht kiire-aeglane schnel-langsam vähe-palju wenig-viel raske-kerge schwer-leicht tühi-täis leer-voll helesinine-tumesinine hellblau-dunkelblau kallis-odav teuer-billig inetu-kena hässlich-schön halb-hea schlecht-gut sale-paks schlank-dick vara-hilja früh-spät mitte kunagi-alati nie-immer külm-soe kalt-warm tihti-harva oft-selten terve-haige gesund-krank tuntud-tundmatu bekannt-unbekannt vasakul-paremal links-recht sõltuv(matu)-(un)abhängig

Saksa keel
Maateadus
14
docx

Maateadus

Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekii

Maateadus
Ladina eesti alussõnastik
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)

Ladina keel
MAATEADUS
15
doc

MAATEADUS

Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid

Geograafia
Popi Ja Huhuu
19
docx

Popi Ja Huhuu

teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda. Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No -- no -- no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: «No -- no, sina seal!»

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun