Siis kui ületatakse tõmbe või lõiketugevus. Sel juhul on olnud telliste ja mördi nake hea. Kui pragu ulatub vundamendini on põhjuseks aluse liikumine. Neid kahjustusi saab ennetada kui tugendada tarindit armatuuri lisamisega ja liikumised üle kanda deformatsioonivuukidesse. KONTROLLTÖÖ NR.2 1. Töökoha korraldamine (Kirjeldus ja joonis) 2. Tööriistad (Ka iseloomustada) 3. Telliste tükeldamine 4. Müürimine edasi tagasi 5. Müüritööde õige järjekord 6. Seotiste kvaliteedi nõuded 7. Müüritööde lubatud mõõtme hälbed ja müüripinna kvaliteet 8. Deformatsiooni vuugid ja pragunemine MÕÕTMED JA MÕÕTUDE MÄÄRAMISED elisnurk on valitud, alustatakse tööjooniste, mõõtmete ülekandmist ehitus obejktile. Seinte või avade asukohad märgitakse alusele märke nõõriga või pliiatsiga.
Tööriistad, anumad ja tellingud puhas- tarindite tugevuse saavutamiseks kasu- kõrgem kui 0 °C vähemalt kaks ööpäe- tatakse hoolikalt iga tööetapi järel. Müü- tatakse samu järelhooldusmeetmeid kui va. Kui õhutemperatuur on +5…–5 °C, rimisel ja vuukimisel tekkinud pritsmed tavalise betoontarindi puhul (näiteks ta- võib kasutada talvemörti. Talvine ladu- eemaldatakse harja või kelluga. Plokid rindi kastmine 5 päeva pärast valamist). mine õnnestub paremini, kui kasutada puhastatakse veega. 42-0290 Kulud ja meetodid 10 MATERJALID Eestis järgida standardi EVS-EN 771-3 nõudeid. Plokid
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 E
on tegu väikeste pindadega. Pasta tehakse plekile vastavast kemikaalist või puhastusainest ja inertsest täiteainetest (talk, puidujahu). Kokkusegatud ainetest pasta kantakse määrdunud alale 5-10 mm kihina ja harjatakse pärast kuivamist maha. Mustuse liigid ja nende eemaldamine · Lahustuvad soolad Peamiselt kevadel võib ehitise pinnale ilmuda valge härmatis. Sama toimub ka siseruumides, kui ehitus on sügisel peatunud ja müür on märgunud. Peasüüdlaseks on siin u. 95 % ulatuses 20 tsemendist pärinevad veeslahustuvad kaaliumi-, naatriumi-, kaltsiumi-ja magneesiumisoolad, mis kuivamisel jäävad seinapinnale. Välisseinalt pesevad sademed need soolad suveks maha. Härmatise eemaldamise kiirendamiseks on esmane kuivharjamine ja kui see ei olnud küllaldane, siis lisaks pühkimine märja harja või käsnaga. Keemiline pesu on vuugile kahjulik, survepesu
Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi
läbimõõduga 3-4mm. Võrk tehakse vastavalt soovitav kasutada peab olema tehtud ristuvatest väljakujunenud praktikale ja kõrgemargilist terast, nende varrastest, et ta mahuks lähtudes võimalikest ohtudest tugevuse ärakasutamiseks on nominaalpaksusega vuuki (ca müürile (näiteks hoone vaja väga suuri 10 mm). Skeem 5.2 Müür on ebaühtlane vajumine, seinte deformatsioone (raua töötamise seisukohalt lõpmata liikumine). 2. Armeerimine venimist), mida kivipost ei pikk. Külgdeformatsioonid vastavalt tugevus arvutustele talu. Tugevdamise eelduseks saavad müüri koormamisel vajalik siis, kui müüri paksus on, et pragunenud tekkida vaid müüriga on millegipärast piiratud. (ülekoormatud) kivipostile
8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3
8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3
Kõik kommentaarid