▲♦❡♥❣ ✾ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❦✐✐r❣✉s✳ ❱❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s ❚❡❡♠❛❞✿ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t❡ s♣❡❦t❡r✳ ❘❛❛❞✐♦❧❛✐♥❡t❡ s❦❛❛❧❛✳ ■♦♥✐s❡❡r✐✈ ❥❛ ♠✐tt❡✐♦♥✐s❡❡r✐✈ ❦✐✐r❣✉s✳ ◆ä❤t❛✈ ✈❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧✐✐t♠✐♥❡✳ ❊r✐♥❡✈❛❞ ❦❡❤❛❞ ❥❛ ✈❛❧❣✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧❛❤✉t❛♠✐♥❡✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✼✶✕✼✾✳ ❊❧❡❦t♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✐❧✐♥❡ ✐♥❞✉❦ts✐♦♦♥ ✖ ♠✉✉t✉✈ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ t❡❦✐t❛❜ ♠✉✉t✉✈❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛✱ s❡❡ ♦♠❛✲ ❦♦r❞❛ ♠✉✉t✉✈❛ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧❥❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✉✉♠✐s ❧❡✈✐✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛ ✈õ♥❦✉✲ ♠✐s❡❞✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✐st❧❛✐♥❡✿ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ ❥❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧✐ ✈õ♥❣✉✈❛❞ r✐st✐♦❧❡✈❛✐s t❛s❛♥❞❡✐s✱ ♠✐s ♦♠❛❦♦r❞❛ ♦♥ r✐st✐ ❧❛✐♥❡ ❧❡✈✐❦✉ s✉✉♥❛❣❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t ♥❛❣✉ ❦õ✐❦✐ t❡✐s✐ ❧❛✐♥❡✐❞ ✐s❡❧♦♦♠✉st❛✈❛❞✿ ❼ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s λ✱ ♠✐s ✈õr❞✉❜ ❧❛✐♥❡ ❦❛❤❡ s❛♠❛s ✈õ♥❦❡❢❛❛s✐s ♦❧❡✈❛ ❧ä❤✐♠❛ ♣✉♥❦t✐ ✈❛❤❡❧✐s❡ ❦❛✉✲ ❣✉s❡❣❛❀ ❼ ♣❡r✐♦♦❞ T ✈õr❞✉❜ ❛❥❛❣❛✱ ♠✐s ❦✉❧✉❜ ❧❛✐♥❡❧ ü❤❡ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s❡ ❧ä❜✐♠✐s❡❦s ❼ s❛❣❡❞✉s f ✈õr❞✉❜ tä...
d e in t la e n g a m o tr k le E Infravalgus ehk infrapunane kiirgus · Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav · Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel · Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendami...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige s...
Valgusõpetus Optika on tehnikaharu, mis uurib erinevaid valgusnähtusi. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetilised muutused kanduvad ruumis edasi ja ei vaja selleks keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub ele...
1. Elektromagnetlaine- elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h...
Füüsika Võnkering- vabade elektromagnet võnkumiste tekitaja. mis koosneb induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks. 3.Nüüd la...
Valgus – osake ja/või laine Valgus on elektromagnetlained mis levivad ruumis. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis). Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (M...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5 3. Värviring...............................................................................
Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektii...
Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired ...
FOTOSÜNTEES 1. Kloroplastid membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem. Fotoautotroof organism, mis kasutav valgust ja CO2 orgaaniliste ühendite sünteesiks st elutegevuseks. Fotoheterotroofid organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja v...
Kordamisteemad: III kursus ,,Elektromagnetism" 11.klass, Voolu genereerimise võimalused ja näited Mis on induktsioonivool? Induktsioonipliit, magnetkaardi lugemine jm Magnetvoog (valem) Elektromotoorjõud Faraday seadus (valem) Millega peab arvestama, et ehitada suure a) võimsusega generaatorit, b) efektiivset generaatorit Mis on EML? Kuidas tekivad EML? EML liigid ja rakendused EML mõõdetavad omadused kiirus, lainepikkus, sagedus, periood, energia, amplituud (2 valemit) EML omadused difraktsioon, interferents, ristlainelisus, neeldumine, murdumine, peegeldumine (seos rakendustega) Valguse polarisatsioon ja selle rakendused Valguse murdumine ja murdumisseadus (valem) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja Rühm 1 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polaroid laseb lä...
Valgus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha.Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike, lõke ja elektripirn on soojuslikud valgusallikad, sest nad kirigavad valgust seetõttu, et on kuumad. Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuelb valgusallikale anda energiat. Elektrilambile saab seda anda vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid. On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad valgusallikad. Sellised on näiteks televiisor,suhteliselt on ka luminestslamp ja suveõhtutel emased jaanimardikad, lõunameredes elavad kalad sügaval vees. Valgus, mis tekitab valgusaistingu, on nähtav valgus. Nähtamatu valguse üks osa on infravalgus. Selle toimel kehad soojenevadja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks.Ultravalgus aga võib tekitada naha põlemist kevadel. Ultravalgus on nähtamatu ning seda liigitatakse...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud Eneseinduktsioon-induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas Lenzi reegel ütleb, missuguses suunas hakkavad liikuma laengud, kui näiteks rõngast läbiva magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muut...
1.Nähtav valgus on elekt. magnetlaine, mis koosneb teineteisega ristiolevast elektri-ja magnetväljast,mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. Vaakumis c=3*10ast8 m/s 2.Ristlained 3.Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 4.Valguse mõjus osaleb elektriväli. 5.Valguse laine pikkus-U.V.380nm<<760nm I.P.(all-VSHRKOP) n=10ast- 9 6.Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Inte...
Elektromagneetilised lained Lainepikkus - λ Periood - T Sagedus - f Kiirus Amplituud Erinevad kasutused: Raadiolained - side Mikrolained - mikrolaineahi Infrapunakiirgus - soojuskiirgus Nähtav valgus – inimsilmaga nähtav Ultraviolettkiirgus - meditsiin Röntgenkiirgus – röntgen masinad Gammakiirgus – teadus Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus – kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, lööb aatomist välja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi...
Essee Valgusallikas Valgust on meil üldse vaja selleks , et me üldse näeks midagi ning valgusest (päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt. arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja äikese. Valgus liigutub kolmeks põhiliseks liigiks . Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk u...
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb e...
Valgusõpetus ehk optika. Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavaid kehi. Soojuslikkude valgusallikate põlemisel tekib soojusenergiat- päike, tuli ja hõõglamp. Külmade soojusallikate puhul jäävad kehad põlemisel külmaks- luminestsentslamp, teleriekraan ja virmalised. On olemas UV- kiirgus, IV- kiirgus ja valguskiirgus. Valguse levimine on füüsiakine nähtus. Valguse levimiseks nimetatake valguenergia kandumist ruumi. Valguse levimine. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkondi, milles valgu levib, mõnikord ka levimise suunda. Valguvihku, mis moodustub teineteistest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teneteisele lähenevatest kiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valg...
Ökoloogia tegurid Ökoloogia on bioloogia teadusharu, mis uurib organismi ja keskkonna vahelisi sõltuvust. Ökoloogia tegurid on keskkonna tegurid, mis jagunevad abioodilised ja biootilised tegurid: Abiootilised tegurid on tegurid elutaloodusest, mis jagunevad omakorda a) kliima tegurid b) olelustegurid ( õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid on teised elusorganismid. Organiside vahelisi suhteid on erineva tasemega. Need on kas neutraalsed, kasulikud, kahjulikud, konkureerivad jne. Keskkonna tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Nad mõjutavad organismide arengut, pärilikkust ja üldse tunnuste välja kujunemist ja evolutisooni. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele Päikeselt saabub maale valguskiirgus, mida inimene näeb lainepikkusega 380-760Nm. See on nähtav valgus. Sellest lühilainel on UV kiirgus 380-10. Igal valgus alal on oma ülesanne. Infrapuna valgus on soojus allikaks. Eriti oluline kõigu soojastele ...
Valgus kui ühiskonna juhtimisvahend Päikesevalgus ja soojus ongi elu aluseks. Inimene on kõige rohkem just kohanenud päikese valgusega. Tänu päikesele me elame. Kui ei oleks päikest ei oleks taimi ,mis varustaksid meid hapnikuga. Päike varustab meid kõiki vajaliku energia ja elujõuga. Kuna suvel on päikest palju rohkem, siis tunnevad inimesed ennast palju paremini. Arvatakse, et inimene peaks päevas viibima vähemalt tund aega päikses käes, et terve püsida. Inimesi saab ravida ka mitme erineva valgusravi liigi abil. Tänapäeval eristatakse päikesevalgusele 3 erinevat liiki kiirgust: ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus ja infrapunakiirgus. UV valgus on tervise seisukohalt kõige tähtsam osa valgusest. Tänapäeval osatakse juba ise siseruumides luua päiksele sarnast kunstlikku valgust. Valgus määrab ära kogu ruumi, selle stiili ja sisu. Selle tõttu ongi väga oluline valgustite planeerimine ja valgustite valik. Vale valgus või valg...
Valgus kui ühiskonna juhtimis vahend Päike ongi inimeste füüsilise ja psüühilise tervise nurgakiviks.Päikesevalgus ja soojus ongi elu aluseks.Inimene on kõige rohkem just kohanenud päikese valgusega.Täna päikesele me elame.Kui ei oleks päikest ei oleks taimi ,mis varustaksid meid hapnikuga.Päike varustab meid kõiki vajaliku energia ja elujõuga.Kuna suvel on päikest palju rohkem,siis tunnevad inimesed ennast palju paremini ja avatumalt.Arvatakse,et inimene peaks päevas viibima vähemalt tund aega päikses käes,et terve püsida.Inimesi saab ravida ka mitme erineva valgusravi liigi abil.Tänapäeval eristatakse päikesevalgusele 3 erinevat liiki kiirgust:ultraviolettkiirgus,nähtav kiirgus ja infrapunakiirgus.UV valgus on tervise seisukohalt kõige tähtsam osa valgusest.Tänapäeval osatakse juba ise siseruumides luua päiksele sarnast kunstlikku valgust.Valgus määrab ära kohu ruumi,selle stiili ja sisu.Selle tõttu ongi väga oluline valgu...
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS 1. Mis on valgus ? Valgus on elektromagnetlained, mis levivad ruumis. Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, val...
Aatomite spektrid Spektraalanalüül: · Spektraalanalüüs on ainete elementkoostise kindlaksmääramose meetod · Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Ves...
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus ...
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva ele...
"Valgus - osake või/ja laine?" Kõigile on teada, mis on valgus ja milline see välja näeb. Esmaselt enamasti nimetavad valguse tähenduse all päikest ja lampe. Teadupärast on valgus energia allikas ja valguse kätte jäävad kehad soojenevad tänu siseenergia suurenemisele. Aga kas valgus on osake või laine? Või hoopiski mõlemat? Tegelikult on valgus elektromagnetlaine, mis tekib elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Valgus on ainuke elektromagnetlaine, mis on inimese silmale nähtav. Valgus on ka muutuv ja see oleneb valguseallikast. See tähendab, et erinevatel lainepikkustel on valguse värv erinev. Seda saab vaadelda näiteks difraktsiooni võrega. Difraktsioon on nähtus kus valgus paindub läbi avade või tõkete varju piirkonda. Paljud inimesed kasutavad prille, et oma nägemist parandada. Seda selle pärast, et inimene näeb tänu valgus aistingule ja prille on vaja, et parandada kas valguse koondumist või haju...
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? ...
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus. Valgusallikad Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike ja hõõglamp hõõguvad, see tähendab, et nad helendavad sellepärast, et on kuumad. Kuid kõik valgusallikad ei ole kuumad. Süvamerekalade ja teisete o...
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peeg...
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik t...
Valgusallikas -Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikad jagatakse a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas...
M Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit A juhtiva vedela metalltuuma poolt A TE A D U S Maa magnetvälja M skemaatiline kujutis A Arvutiga GEODYNAMO mudeli alusel imiteeritud A Maa magnetvälja kujutis TE sinised jooned suund Maa sisemusse, punased jooned suund vä...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSANDUS Galaktika Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 3.lk.........................................................................................Mi s on Galaktika ? 4.lk..................................................................................... ....Väljanägemine 5.lk.........................................................................................ko ostis ja struktuur Mis on Galaktika ? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse).[1] Seda selle tõttu, ...
Solaariumis päevitamise füsioloogiline toime organismile ja võimalikud ohud. . Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Solaariumis saab inimese keha kolme sorti erinevaid valgused. Need on UVC valgus ,UBV valgus ja UVA valgus. UVC valgus kutsub inimese nahal esile punetuse, mis on nähtav ~ 6 tunni möödudes.Tekib ka naha pigmenteerumine, kahjustuda võivad konjunktiivid ja silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknakla...
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumare...
ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus. A...
Füüsika arvestus Elektromagnetlainete skaala raadio,TV, ultralühilaine jne.(suurim lainepikkus, väikseim sagedus)/mikrolained/infrapuna/nähtav valgus/ultraviolett/röntgenikiired/gammakiired(väikseim lainepikkus, suurim sagedus) Elektromagnetlainete skaala (värvide järjestus) (400 nm) violetne, sinine, roheline, kollane, oranz, punane (700 nm) 00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused - lainepikkus (lamta, 𝛌, Ühik: 1m, 𝛌=cf 𝛌=vf, 𝛌=cT)-naaberlaineharjade vahekaugus - sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteo...
MERKUUR MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56% Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri ko...
Elektromagnetlainete sagedusvahemik: punane Punane on kõige pikema lainepikkusega valgus, mis on nähtav inimsilmale. Samuti on ta peamine värv valguses. Tema lainepikkus on u 620-760 nm. Loodus: Kuna me punast värvi valgust näeme, siis järelikult ta läbib atmosfääri. Kui valgus jõuab Maa atmosfääri ning pinnale, siis valguskiired peegeldub maapinnalt, veelt, kividelt jt objektidelt. Atmosfääri läbimist takistavad osoonikiht, pilved. Astronoomias tõlgendatakse spektriklassi tähti ,,punasteks tähtedeks". Marssi nimetatakse punaseks planeediks täna raudoksiidi tõttu tekkivale punakale pinnale. Astronoomiliseed objektib, mis liiguvad jälgijast eemale näivad punase nihkena. Jupiteri pind näitab ,,Suurt punast laiku" planeedi ekvaatorist lõuna pool, mida arvatakse olevat tormiks. Oksüdeerunud veri paistab punasena tänu oksüdeerunud hemoglobiinile. (http://en.wikipedia.org/wiki/Red#In_nature ) Läbi ajaloo on punast värvi saadud põhiliselt oo...
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on...
Mis on horisont? Silmapiir Mis on seniit ? Kui päike langeb maale 90' nurga alt Milliseid nurki kasutatakse taevakeha asukoha määramiseks ? Kasutatakse ilmakaari, horisonti, seniiti, vaatleja asukohta Taevakehade liigitamine+3N Planeedid ehk rändtähed, mis kuuluvad päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber päikese ( Merkuur, Veenus, Maa ) Millistes liikumistes osaleb maa? Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümbe...
Valgamaa kutseõppekeskus Karoliina Purga RT-10 MEIE GALAKTIKA-LINNUTEE referaat Juhendaja:Sille Allik Valga 2012 SISSEJUHATUS Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-40...
Füüsika teooria: I Generaator seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade sü...
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgust iseloomustavad järgmised omadused: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Infravalgust tajutakse soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad ning seda ka siis, kui keha ei helendu. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusraviks, lasersides, sõjanduses öönägemisseadmeteks, pimedas pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusener...
1)Milles seisneb fotoefekt? (väline ja sisemine fotoefekt?) Sisemine fotoefekt esineb pooljuhtides,see tähendab,et valguse mõjul tekib juurde vabu elektrone. Väline fotoefekt seisneb sellest,et valgus lööb metalli pinnalt elektrone välja,neid nim fotoelektronideks. 2)Mis on footon? Ühte valguse portsjonit nimetatakse footoniks. Footoni suurus on määratud tema energiaga E=hf (e-energia f- valguse sagedus h-planci konst.) 3)Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. 1897 aastal avasta Thomson elektronide olemasolu Positiivse laengu sees paiknevad mingit viisi elektronid. Aatomi läbimõõdu suuruspaik on 10 astmel -10m Positiivne laeng on jagunenud ühtaselt kogu ruumala peal. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit (mudeli puudused ka). Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
