Abstraktsionism Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Abstraktsionism on moodsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teoste loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemeid, seega töös pole ühtegi äratuntavat eset või figuuri. Sellist kunsti on nimetatud ka nonfiguratiivne või esemetu kunst. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaks on kubism, futurism, dadaism, kus ka enam ei jäljendatud loodust. Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne
on umbes miljon korda suuremad kui aatomites ja molekulides. TUUMADE SOESENERGIA ÜHE NUKLEONI KOHTA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tuumaenergeetika tekitab uusi ürobleeme looduskaitses ja ohutustehnikas.Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik suurematele kiirgusdooside korral tekitab kiirguhaigust. Radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu , mis tingib ohutunde puudumise . Ettevaatust igasuguste tundmatute esemetega kokkupuutumisel.
kummitama mõtte: isegi kui inimesel on olemas kõik, isegi kui inimesel on oma elu võimalikumaks nautimiseks olemas leiutised, millest me vaid unistada oskame, aga mis isegi tänapäeva määramatusesse areneva tehnoloogia abil ilmselt kunagi tõeks ei saa; isegi kui inimese elu on 'täisulik', leiab see suure tõenäususega kurva ja lootusetu lõpu. See mõte aitab meeles pidada silmale nähtamatu, käega katsumatu ja füüsiliselt tajumatu väärtustamist. Eva Lenke Asszonyi
Abiturient-keskkoolilõpetaja paragrahv-lõik või alajaotus tekstis absoluutne-täielik paralleelene-rööbitine abstraktne-mõtteline,meeltega tajumatu personal-isikkoosseis absurdne-mõttetu,võimatu pidzama-ööriietus akrobaat-võimleja pokaal-karikas,väike jalgadega nõu alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine
Kuid mis on aeg? Ja milleks kelli jälgida? Need on küsimused, millele lihtsate seletustega vastust ei leia. Mis on aeg? Juba muistsed inimesed märkasid, et tasapisi vananeb kõik: puud, lilled, loomad ja nad isegi muutuvad. Vananemine on protsess, mille käigus muututakse enam kulutatumaks. Selle "kulutamise" põhjustabki aeg ületamatu nähtus. Nähtuseks võib teda julgelt nimetada, sest materjaalset vormi ta ei oma. Me ei saa teda katsuda või purki panna ta on meile tajumatu. Ent ometigi tunneme kõik tema tegevust. Kevadel lõigatud juuksed kasvavad talve saabudes pikemaks. Lilled, mis märtsis maapinnast tärkavad, on mais õitsevad iludused. Milleks kella jälgida? See iidne leiutis võeti kasutuseleainult ühe eesmärgiga: elada teiste liigikaaslastega samal ajal. Aeg ühendab neid, kes seda järgivad. Ööloomad on oma nimetuse saanud sellest, et nad kõik tegutsevad aktiivselt just öösel, millal päevaloomad magavad. Vastupidiselt toimub elutegevus
olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Püstitas tajumatu piiriapeironi idee. Demokritos oli atomistikakoolkonna filosoof. Tema arvates koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavajel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Pythagoras oli vanakreeka matemaatik ja filosoof. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Matemaatika alusepanija. Hippokrates oli vanakreeka arstja arsti kutseeetika rajaja. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etiloogia ja prognoosi mõisted.
radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on terve lagunemise aja vältel ohtlikud, mille pärast tuleb neid ka jälgida sama kaua. Muidugi tuleb need ained ka kuskile paigutada, meeles pidades, et nende transport on ohtlik ja keeruline. Minu arvates on see suur miinus tuumaenergia tootmise juures. Tuumaelektrijaamad on riigile mitmet moodi kahjulikud. Tuumajaamadele
Eeldusel, et kuskil eksisteerib teispoolsus, koht, kuhu minnakse pärast füüsilise keha funktsioneerimist, võib arutleda sellise paiga olemasolu üle. Kristluses, nagu mitmetes teistes usundites, on parem paik, mis ootab inimesi pärast igavest lahkumist maiselt pinnalt. Selline uskumus annab inimestele lootust ning võib aidata inimestel olla parem Maa peal. Ei tea, kas jumal eksisteerib, kuid olen veendunud, et on midagi, mis on meeltega vahetult tajumatu. Elu on periood, mis omab kindlat algus- ja lõpp-punkti. Elu oma heade ja veadega üheskoos, teeb elu elamisväärseks. Elu on mõistlikum käsitleda privileegina, sest on suur ime, et on antud selline võimalus tunda rõõmu nii paljudest erinevatest naudingutest ja emotsioonidest.
cFK6RST8CeuOVNe3g0i&index=1 valujõgede vihased vood. LUULETUSTE ANALÜÜS 1. “Puud kõnnivad kaugemale” ● Kasutatakse epiteete (haabsinine, põgenev). ● Emotsioone ja mõtteid on väljendatud looduse kaudu. ● Kurvakõlaline, sünge. ● Maa - seostub Kangrol pimedusega, tal on pidev ning tajumatu mõju, mis on üldine ning paratamatu. 2. “Minu nägu” ● Kurvakõlaline, igatsev, lootev. ● Rõhutud meeleolu. ● Kujundlik. Kasutatakse võrdlusi. ● Isamaaga seotud luule. Tänan tähelepanu eest!
Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel,
Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline teatron, keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus?
P. Klee ,,AD Parnassum", ,,Peatee ja kõrvaltee" P. Mondrian ,,Õitsvad puud", ,,Kompositisoon punase, kollase, sinisega", ,,Kompositsioon 2: Jooned ja värvid", ,,Broadway boogiewoogie" Le Corbusier ,, Villa Savoye" Le Corbusier ,,Modulor" Ozenfant ,, Kitarr ja pudelid" Malevits ,, Puuraidur", ,,Suprematism. Supremus nr. 58", ,,Must ruut", ,,Supermatistlik kompositsioon, must rööpkülik ja punane ruut" 3. Sõnum maailmale, põhimõtted? Kunst peab olema mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne, ühekülgne, terviklik teadmus. Eesmärgiks oli mitte jäljendada loodust isegi mitte deformeerivalt, vaid püütakse kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades.
käitumises. Arvab, et eetiline käitumine on ratsionaalne. Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud." Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head. Kaevub ideede taha, kohtub lõpuks headuse ideega. Ütleb, et headuse idee on päike (ideede maailm on päike). Kõik olemasolev saab
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama
pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. 7) Vana-Kreeka filosoofiline maailmavaade? Lk.135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sofistika elufilosoofia. Sokrates Ateena filosoof ning tema meelest oli selle peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. 8) Vana-Kreeka kultuurisaavutused? Lk.129-136, 147-156 Kiri ja kirjandus: loodi alfabeet foiniikia tähestiku põhjal, koolid-õpetlase, Homerose kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".
mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest - aatomitest.
pühendatud koorilauludest. Näitlejatena esineseid ainult mehed. Komöödiad said ainet igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiaid põhinesid tuntud mütoloogilistele süzeedele. Tuntuimad tragöödiakirjanikud olid Aischlos ning Spohokles. Filosoofia Üldiste probleemide üle arutlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks. Thales arvas, et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega. Arstide ametitõotus- hippokratese vanne.
Mõisted 1. Abstraktsionism nimetus kõigile kunstivooludele, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest/ esemetu kunst, on loobutud reaalsete esemete kujutamisest, püüdes väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ja joonte ning vormide rütmi abil. 2. Abstraktne mõtteline, meeltega tajumatu/ üldistatud, konkreetsusest loobunud. 3. Akt alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. 4. Akvarell 1) vesivärv 2)vesivärvimaal 5. Amorfne kujutu, vormitu 6. Apoteoos isiku või sündmuse avalik ülistus, antiikajal esivanemate, kangelaste või valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee, sündmuse või inimese avalik ülistus. 7
Halvad teod põhjustavad halva karma, mis viib palju vähem soositud ümbersünnini. Uuestisünd on selleks, et oma karmat täiustada. Siinkohal kirjutaks ühe lõigu hindude ühest eeposest ''Mahbhratast'': ''Nii nagu inimene viskab minema kantud rõivad ja paneb selga uued, viskab kehastunud hing minema ärakasutatud keha ja võtab uue. Teda ei haava relvad, teda ei põleta tuli. Teda ei tee märjaks vesi, teda ei kuivata tuuled. Hing on alati ühesugune: avaldamatu, tajumatu, paigalolev.'' Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku korda kui ka kosmilist korda, kuid samahästi võib see osutada üksikisiku käitumisele ja hoiakutele. Dharma juhatab hindusid mitmete vooruste juurde, nende hulgas kaastunne, andestamine, heategevus, tarkus, õigus. Lihtsamail tasandil tähendab see inimeste religioosseid ja ühiskondlikke kohustusi, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja elujärgule. Näiteks
uusaja teaduslik mõtlemine. Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu maailmakeskme kõrvaldamise maailmapildist, füüsikaliste ettekujutuste, filosoofilste mõistete ja loogiliste normide ilmumise, kusjuures neile kuulub tulevik. Newtoni klassikaline maailmapilt taandab kõik loodusnähtused mehhaanikaseadustele. Mehhaanika haarab ajas toimuvaid ruumilisi muutusi, ta 8 on maailma neljamõõtmeline aspekt (kolm ruumilist koordinaati pluss muutused ajas)
tähendusloomeprotsesside alusele. Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja mõistetava -- sfääri ja mittesemiootilise -- tähendust mitteomava -- või võõrsemiootilise (end identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud semiosfäärile kui homogeensele ja suletule vastandub temale tähenduslikult tajumatu ja võõras ruum. Paralleel Uexkülli subjekti tajumärke kandva objekti ja talle täiesti tunnetamatu (subjekti seisukohast ka olematu) välismaailma vahel on ilmne. 14)Kultuuri mõiste semiootikas (Lotman)- Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti
See skaala arenes välja Rossi-Forel skaalast, mida 1883 ja 1902 arendas edasi Giuseppe Mercalli. Mercalli skaalat omakorda on kaasajastanud veel paljud teised teadlased, sealhulgas ka C. Richter. Mercalli skaala väljendab maavärina mõju elus ja eluta loodusele. Näiteks ehitistele, inimestele, puudele, loomadele jne. Füüsiliste purustuste visuaalsel hindamisel ja maavärina üleelanute abil määratakse värinale tugevus vahemikus I (tajumatu) kuni XII (katastroofiline) palli. Erineb Richteri skaalast selle poolest, et määratud tugevus on võrdlemisi subjektiivne ning oleneb asukohast. Iseloomustab paremini maavärina tagajärgi, kuid ei anna täpset hinnangut maavärina võimsusele. 5. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad
iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida." Inimesi tuleb alati kohelda kui eesmärke mitte vahendeid. Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi. Platon: Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja). Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju. Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje. ,,Politeias"- headuseidee Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse- ideega. Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik. Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika
Kuulsaim skaala on Mercalli skaala. 1902. aastal Itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-pallinne skaala, aitab hinnata katastroofi visuaalseid kahjustusi. Kuigi samas on raske purustusi hinnata ja võrrelda üksteisega, kuna mõnes mõttes sõltub purustuse suurus ka ehitise kvaliteedis ja tema asukohast maavärina epitsentri suhtes. See skaala on väljaarenenud Rossi-Forel skaalast. Mercalli skaala abil määratakse maavärina tagajärgi vahemikust 1 (tajumatu) kuni 12 (katastroofiline). Põhimõtteline erinevus Richteri ja Mercalli skaalades on see, et kui Richteri skaala annab meile teada maavärina võimsust, siis ei saa tema abil teada katastroofi tagajärgi, sest need olenevad epitsentri kaugusest, pinnavormidest ja muudest tingimustest. Mercalli skaala abil saaba aga väga määrata, ki lähedal oli epitsenter ning millised on tagajärjed sellele. Kui ta ei anna hinnangu maavärina võimsusele. Kokkuvõte
Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil
häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. 1997 XF11 2002 NT7 2003 QQ47 2004 AS1 4179 Toutatis Maast möödunud asteroidid 2004 FH 2003 SQ222 1996 JA1 1566 Ikarus Järgmine asteroidi kokkupõrge maaga Me ei tea, millal vapustab Maad järgmine kosmiline katastroof. Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud. Võib-olla aga peaks seda arvestama võrdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi ja kulutusi? Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse. NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle
135-140) Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval (esimest korda maailma ajaloos!) püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia (kr. k phileo+sophia=armastan+tarkus=tarkuse-armastus). Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole.
mln = miljon, miljonit mnt - maantee MTÜ = mittetulundusühing Nö=nii öelda NATO = North Atlantic Treaty Organization, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon OÜ = osaühing pKr = peale Kristuse sündi pst=puiestee rdt = raudtee rnkl. = Riiginõukogu liige rvkl. = Riigivolikogu liige SA = Sihtasutus St =seetähendab ÕES = Õpetatud Eesti Selts Tuntumad võõrsõnad Abiturent - keskoolilõpetaja Absoluutne - täielik Abstraktne - meeltega tajumatu Absurdne - mõttetu Adekvaatselt - võrdselt Afekt - tundepuhang Aferist - petis, õnnekütt Afiss - müürileht, kuulutus Akadeemik - teadlase aunimetus Akrobaat -võimleja Alfabeet - tähestik Alkohol - viinapiiritus Anekdoot - naljalugu Aplodeerima -plaksutama Areen -esinemisväljak Arhitekt -ehituskuntsnik
hävimine. Kokkuvõttes viisidki need sündmused hävingule dinosaurused ja paljud teised loomad, kes sellel ajal Maal elasid. Me ei tea, millal vapustab Maad järgmine kosmiline katastroof. Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud. Võib-olla aga peaks seda arvestama võrdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi ja kulutusi? Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast 5 kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse. (Näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakketide abil
kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame me seletada miks mingid grupid või rahvad on millegipoolest sarnased, näiteks neil on ühine pikk ajalugu ja kollektiivne alateadvus on kujunenud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest mütoloogilistest kultuuridest. Seega üks rahvas tajub ühtekuuluvust, mis tuleb sellest ühisest kogemusest, aga me ei oska öelda täpselt miks. Seda ei saa kuidagi tõestada, sest kui juba individuaalne alateadvus on tajumatu, kollektiivne on seda enam kaugem individuaalsest teadvustamisvõimest. Seda on problemaatiline üle kanda, sest see on veidi religioosne seletus millega saab kõike seletada, aga tõestada ei saa kuidagi. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria - Ruth Benedict. Boase õpilane, kirjutas ''Kultuurimudelid'' 1934, inspireeritud Boasest. Benedict käsitleb kolme mudelit: tema järgi kultuuri kõige olulisem moment on teatud
Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sokrates (469-399 eKr) ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel
· nähtavad (visible), st teabekogumi kasutajale teada; · nähtamatud (invisible), st nad ei ole teabekogumi kasutajale teada Nõuded: Vesimärki peab olema võimatu kõrvaldada, ilma et see märgistatud andmekogumit oluliselt ei kahjustataks · Vesimärk peab säilima andmekogumi tüüpiliste töötlusoperatsioonide käigus (mastaabi muutmine, kärpimine, toonimine, heli miksimine, analoogmuundused jm) · Nähtamatut tüüpi vesimärk peab olema tajumatu · Volitatud isikud peavad saama(nt teatud võtme) abil vesimärgi olemasolu hõlpsalt tuvastada · Vesimärgi hind peab olema vastuvõetav
mõttes võib Platoni ,,ideedele" juurde lisada ruumi,aja,ja arvu määratlused."Ideede" jaoks on niisugused määratlused vaid metafoorid,võrdlused."Ideed",nagu neid käsitleb Platon,on rangelt võttes meelelise maailma piiri taga.Nüüd võime anda iseloomustuse Platoni filosoofia printsipiaalsetele alustele.Platoni õpetus on idealism,sest nagu Palton väidab,ei eksisteeri reaalselt mitte ese meelelise nähtusena,vaid ainult selle mõistusega tabatav,kehatu, meeltega tajumatu olemus. Paltoni õpetus ideedest on objektiivse idealismi õpetus.Mittemeelelist ja samaaegselt objektiivset ,,ideede" loomust on Platon täpselt iseloomustanud dialoogis ,,Philebos". Platoni idealism ei ole subjektiivne,vaid objektiivne,ja sellisena on see vastandatud igasugusele subjektismile."Ideed" ei ole inimmõistuse mõisted,ei ole teadvuse vormid ega inimliku subjektiivsuse ilmingud.Platoni idealism on eelkõige ontoloogiline õpetus,milles gnoseoloogiline aspekt on teisejärguline
kiviaja tasemel elava suguharu liikmel ei pea tingimata tähendama seda, et neil puudub enesetadvus täielikult. Gordon Gallup peeglitesti tulemused viitavad sellele, et simpansil on eneseteadvus. Erinevalt teistest liikidest ei reageeri peegliga harjunud simpansid oma kujutisele mitte kui teisele ahvile, vaid kasutavad peeglit oma kehaosade uurimiseks. Soovides saada kinnitust sellele, et simpans ennast peeglist ikka ära tunneb, tegi Gallup uinutatud simpansi laubale lõhnatu, maitsetu ja tajumatu värviga suure punase laigu. Teadvusele tulnud simpans käitus peegli ees käitus nii nagu inimene, kes avastab hommikul ärgates peeglist oma laubal suure punase laigu: ta puudutas laiku, nuusutas kätt, millega oli laiku katsunud, püüdis laiku maha hõõruda ja nii edasi. Laialdane uurimustöö on näidanud, et ka makaagid, babuiinid ja marmosetid on mingil astmel võimelised ennast peeglist ära tundma. Samuti on olemas andmeid, et afaliinid e
Kreeka kirjandus maadles põhiliselt moraaliprobleemidega. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. · Thales kõige aluseks on vesi, oskas ennustada päikesevarjutust, kreeka teadusele alusepanija, tundis ka matemaatikat · Anaximandros Thalese õpilane maailm ei saa lähtuda ühest või teisest loodusest esinevast ainest. Püstitas meeltega tajumatu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks, sellest on tekkinud ja selleks muutub kõik, mis maaillmas on. Esimene õpetlane, kes kasutas abstraktseid mõisteid. Looduslik filosoofia seletas seda, kuidas kõik tekib algainest · Demokritos maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surmaga kaasneb hingeaatomite ahela lagunemine
Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool Kekulé, Mendelejev, Bunsen, Hess, Berthelot, Ostwald 3. Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks? Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku. Esimesena pakkus välja idee stiihiast Thales, tema jaoks oli algaine vesi- vesi on kõikjal, vee ja auruna, veeta poleks elu. 4. Kes ühendas esimesena varasemad ettekujutused stiihiatest, oletades, et neid pole
2. G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma. Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene, maailmad kaovad. Uni kogu olemine... Looduses toimiva põhjus maailmahing. Jumal kõikjal loodus panteism. Elementaarosakesed monaadid, neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia reness kõige rev esindaja. 6. PILET reena 1. Apologeedid ja nende roll keskaegse filsoofia kujunemisel Apologeedid (kr) mingi õpetuse või süsteemi innukad kaitsjad, õigustajad ja pooldajad. Ajalooliselt 2-3 sajandil kristlikud kirjanikud (Justinus, Athenagorass, Tertullianus jt), kes arendasid teoreetiliselt alkiriku aluseid, et tõrjuda Rooma
üldist alust, mitte sündmuste põhjustajat. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4.sajandil atomistika koolkonna filosoofid, kelle seast tuntuim Demokritos. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosadest aatomitest. Aatomites moodustuvad erinevad ahelad ja seega erinevad ained. Matemaatika
Komöödiad said ainet igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiaid põhinesid tuntud mütoloogilistele süzeedele. Tuntuimad tragöödiakirjanikud olid Aischlos ning Spohokles. 3.7 Filosoofia ja teadus Filosoofia Üldiste probleemide üle arutlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks. Thales arvas, et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega. Ajaloo kirjutus
tähendas see ,,tarkusearmastust". Sellega tegelevaid inimesi aga filosoofideks. Tänapäeval defineerime mõistet järgmiselt: filosoofia on looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Järgnevalt tähtsamaid Vana-Kreeka filosoofe. · Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid
Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt. Armastabta ka vibu, mis püsib paigal. KAHLIL GIBRAN ,,Prohvet" *Doris Kareva tõlge, kirjastus ,,Huma", 1997a. 5 1. Kes on indigolapsed? Kas tegu on eelmistest põlvedest olemuslikult erinevate lastega või on muutunud hoopis lapsepõlv? Kas tõesti on indigolasteks nimetatud lapsed selle teise, meile meeltega tajumatu reaalsuse puudutus? On's nad sõnumikandjad, et meie tsivilisatsioon vajab teistsuguseid suundumusi, paljude seniste suhtumiste lõppu? Ning et Looja ise on nende näol sekkunud, kuna inimesed ei suuda muidu oma sõgedusi lõpetada? Kes nii usuvad, neile on indigolapsed reaalsus, mis ei tohiks jätta ükskõikseks. Kes jagavad rohke kriisikirjanduse seisukohti Õhtumaade üldisest allakäigust, neile võiks indigolaste tulek olla valguskiir, väljapääs
Tee mad on ena masti kerge m e elsed hästiriietatud, rõõ msad neiud ja noor mehed jalutamas, vestle mas, kurame eri mas, pidutse mas jne. Antoine Watteau. Flaamlane, kes elas Prantsus maal. Pari m rokokootunde väljendaja. Maalis kauneid ini mesi pidutse mas kauni maastiku foonil. François Boucher. Maalide m e eleolu väga rokokoolik , kunstiliselt aga mitte nii hästi õnnestunud. ABSTRAKTSIONISM Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Abstraktsionism on m o odsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teose loo misel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust e ga ese m eid, see ga töös pole ühtki äratuntavat eset või figuuri. Abstraktsionis m ei tekkinud tühjale kohale, tema e elkäijaks on kubis m, futurism, dadais m, kus ka enam ei jäljendatud loodust. Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vor mid, rütm jne.
tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid. R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on? Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis.
Sarnaselt Uexkülli omailma mõistega kasutab Juri Lotman mõistet semiosfäär Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja mõistetava -- sfääri ja mittesemiootilise -- tähendust mitteomava -- või võõrsemiootilise (end identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud semiosfäärile kui homogeensele ja suletule vastandub temale tähenduslikult tajumatu ja võõras ruum. Paralleel Uexkülli subjekti tajumärke kandva objekti ja talle täiesti tunnetamatu (subjekti seisukohast ka olematu) välismaailma vahel on ilmne. Semiosfääri sisuline külg on määratud sotsioloogiliste, religioossete, kultuuriliste jne ideoloogiliste koodide poolt Ning võib öelda, et mida kindlamini ja täpsemini on määratletud semiosfääri sisu, seda sarnasemad on indiviidide omavahelised semiootika ruumid
annaabi.ee 
