ABSTRAKTSIONISM 20.SAJANDI KUNSTI AJALUGU 20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks. 20. sajand on revolutsioonide ja maailmasõdade sajand – see pani paljud pessimistlikult suhtuma. 20. sajandil on kunstiga äritsemine mõõtmatult kasvanud - hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega,
tulemusi. Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Abstraktset kunsti hakati erinevatel maadel viljelema juba 1910.aastatel, kogudes järjest populaarsust. Eriti trendikaks muutus see kunstivool aga pärast Teist maailmasõda New Yorgis kuhu olid kogunenud maapakku paljud Euroopa kunstnikud. Edaspidi arenes abstraktsionism põhililselt kolmes suunas. Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda.
iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Geomeetriline abstraktsionism- sai alguse Malevitši ja Mondariani koomingust, põhirõhk on geomeetriliste kujundite kasutamisel ja maali läbimõeldud kompsitsioonil. Äärmuslik suund- tekkis USAs peale II maailmasõda, loobuti teadlikust teose ülesehitusest, iseloomulikud on ebamäärased värvilaigud, jõulised pintslitõmbed ja värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock. Ekspressiivne abstraktsionism Ekspressiivne abstraktsionism; ka lüüriline abstraktsionism on üks abstraktsionismi vormidest, mille eesmärgiks on tunnete ja meeleolude väljendamine värvide, rütmide ja erinevate pindade abil. Ekspressiivse abstraktsionismi esindajateks on Vassili Kandinsky ja Paul Klee. Geomeetriline abstraktsionism Geomeetriline abstraktsionism; ka konstruktiivne abstraktsionism on üks abstraktsionismi vormidest, kus väljendusvahendiks on teatud kindlad geomeetrilised vormid, värvid ja rütm.
12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionismi teke ja levik Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neid säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti
Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. 25. Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist? 2 1) liikumise illusioon geomeetriliste kildude abil 2) erksate värvidega, 3) kompositsiooni abil 26. Iseloomusta futuristlikku arhitektuuri. 2 1) tehislikud, 2) kaasaegsed, 3) kandilised vormid 27. Keda peetakse abstraktsionistliku kunsti rajajaks? Vassili Kandinsky 28. Mille poolest erines abstraktsionism varasemast kunstist? Sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast 29. Mida püüdsid väljendada abstraktsionistid oma teostega? Kunstnikud rõhusid intutsioonile ja tunnete väljendamisele 30. Mis on peamised erinevused abstraktsionismi ekspressionistliku ja geomeetrilisel suunal? Ekspressionistlik- iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele.
kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism (Vassili Kadinsky, Paul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir Malevits, Piet Mondrian). Abstraktsionismis kujunesid välja mitmed alavoolud, nagu lutsism (Mihhail Larionov, Natalia Gontsarova), tasism (Jackson Pollock), suprematism (Kasimir Malevits, Lazar Lissitski, Leonhard Lapin), opkunst (Victor Vasarely). KONSTRUKTIVISM Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest
Teoste loomisel ei lähtuta reaalsetest objektiest, konkreetse vormiga seotud tegelikus kadus. Kunstnikud püüdsid end väljendada värvikombinatsioonide, joonte ning ebamääraste vormide kombineerimise kaudu. Eesmärgiks oli senise kunsti lammutamine. Levis Euroopas 1920- 30ndatel, USAs 1940ndatel. Pani aluse erinevatele kunstinähtustele ja vooludele nt. minimalism, optiline kunst, informalism, action- painting. Abstraktsionism jaguneb kaheks suunaks: 1. emotsionaalne e. ekspressiivne abstraktsionism. Kunstnik püüab väljendada oma lõhestatud sisemaailma ja meeleolusid värvide kaudu. (V. Kandinsky) 2. geomeetriline e. konstruktiivne abstraktsionism, mille loojaks peetakse F. Kupkat Piet Mondrian kasutas ainult jooni, mille abil lõi erineva suurusega ristkülikuid. Värvidest kasutas sinist, punast, kollast, musta ja valget. Kazimir Malevits kombineeris erinevat värvi ruute. Vassili Kandinsky vene kunstnik, õigusteadlane
26. Futurism (funktsionalism) arhitektuuris: · Kasutati uusi materjale (teras, klaas, betoon..) · Uued konstruktsioonid (ripp-konstruktsioonid..) · Ekspressiivsed vormid ehk siis hoone välimus andis märku selle otstarbest · Loobuti ornamendist/kaunistustest, rohkem hakkas kaasa rääkima hoone värv ja materjal · Kujunesid uued proportsioonid 27.Abstraktsionistliku kunsti rajajaks peetakse Vassili Kandinskyt. 28. Abstraktsionism erines eelvevatest vooludest selle poolest, et kui teised üritasid ikkagist mingil määral maalima kujutada, siis abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast. 29. Abstraktsionistid püüdsid oma teostega väljendada alati mingit sügavamat, peidetud mõtet (või kajastada tundeid, suhtumist, meeleolu.) 30. Abstraktsionismi ekspressionistlik suund: · Fantaasiaküllas
Kõik kommentaarid