sp) ja hästi meelde jääva ladinakeelse nimetusega uruloom mäger (Meles meles). Elupaiga suhtes pole kärplased eriti nõudlikud. Kärplased on ammustest aegadest tuntud, hinnatud ja seetõttu palju kütitud karusloomad: soobel (Martes zibellina), euroopa naarits (Mustela lutreola), metsnugis (Martes martes), kärp. 3. PISIKISKJA Eestis elab kümme liiki kärplasi. Nirk on nendest kõige väiksem. Väga hea isuga ettevaatliku nirgi keha võib kasvada kõige rohkem 25 cm pikkuseks. Saba lisab kuni 10 cm. Pisike loom ei kaalu palju, sajagrammine nirk on haruldus. Kehamõõtmetes avaldub suguline kahepalgelisus ehk dimorfism: kahest ühevanusest loomast kogukam on kindlasti isane, pisem emane. Suvel kannab nirk selja pealt punakaspruuni, kõhu alt valget kasukat. Talveks värvub loomake üleni valgeks. Karvavahetuse ajal võib näha lapilist nirki.
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutus...
tema ema töötab FBIs ja see võimaldab Lane'l kuritegevust lähemalt uurida. Tüdruk ei suuda mööda vaadata väärtegudest ja hakkab tegutsema omal käel, et maksta kätte neile, kes teistele haiget on teinud. Lõpuks ta teebki seda tema esimene ohver on sarivägistaja (teda kutsutakse nimega Nirk), kelle head advokaadid on teda veel vabaduses hoidnud. Lane jälitab teda ja kohub infot ning loomulikult valmistub rünnakuks. Ta tabab Nirgi otse teolt, piinab teda ja seejärel ulatab Nirgi äärepealt järgmisele ohvrile telefoni, et helistada politseisse. Iga aasta septembrikuus jahmatab kohalikke sarnase käekirjaga mõrv, mida uurivad Lane'i ema ja ka kasuisa. Mõrvar valib oma ohvriteks alati blondide juustega lapsehoidjad ning hakkab järk-järgult avalikkusele paljastama ohvri kehaosi. Asi kisub segaseks ning sarimõrvar võtab Lane'ga ühendust, saates talle kirju koos piltidega järgmise ohvri kehaosadest ning teda ähvardades. Lõpuks proovib mõrvar Lane'ga ka kohtuda
kontsentratsioon kõrgem sadamate ja laevateede lähedal. Eestis on vääveldioksiidi konsentratsioon oluliselt kõrgenenud põlevkivitöötlemise tõttu ida pool. Heaolumaades on SO2 kahanev problem, sest energeetikas jm. Tööstuses on kasutusele võetud tõhusamad puhastusseadmed ja transpordis madala väävlisisaldusega kütused. Kahjuks kasvab väävlisaaste arengumaades, kus tööstuse kiire arendamise nimel ei hoolita keskkonnameetmetest. (Rohtla, 2007; Nirgi, 2001) Ammoniaak (NH3) on lisandgaas, mis tekib orgaanilise aine lagunemisel. NH3 on väga muutliku kontsentratsiooniga. Selle põhiline inimtekkeline allikas on põllumajandus. Ammoniaak oksüdeerub õhus kiiresti, seetõttu on tegemist kohaliku saasteainega. NH 3 on probleemne saasteaine, kuna loomafarmide lähedal esineb sagely seadusega kehtestatud ammoniaagi piirväärtuse ületamisi välisõhus. Ammoniaagi eraldumist ei saa täielikult ära
Marianne, köögitüdruk- keskealine, palju läbielanud naine, jutukas. Joseph, aednik- isamaalane, juudivastane, alguses oli ta Celestine´i vastu külm, hoolimatu, hiljem armus temasse. 4) Mis on kapteni kõige suurem kirg ja mida ta teeb Celestine`i pärast? Kapteni suurimaks kireks oli see, et ta sõi põhimõtteliselt kõike. Ta sõi lilli, linde, putukaid, kõikvõimalikke metsloomi jne. Celestine´i soovil sööb ta ära tema enda kodustatud nirgi. 5) Mis aitavad Celestine`il elus hakkama saada? Celestine´ il aitavad ellu jääda tema ilu, tarkus ja suur töökogemus, mis aitab tal puhtalt välja tulla erinevatest ebameeldivatest olukordadest või hoopis vältida neid. 6) Keda kahtlustab mõrvas proua, keda Celestine? Miks? Proua kahtlustab mõrvas Lanlaire´i, sest tal on Lanlaire´iga halvad suhted. Celestine aga kahtlustab Josephit, sest Joseph oli mõrvapäeval metsas ning hiljem kui Celestine
ei leidnud. Ta müüs ikka õhtul ajalehti. Suvi lõppes ja ta läks kooli. Ta oli väga tubli aga üks päev kui õpetajal oli halb tuju hakkas Jaan tembutama ja ta saadeti erikooli. Ta oli üpris kurb aga siis sai aru, et asi polegi nii hull. Ta leidis paar head sõpra: Kodja ja Nirk. Kodjaga käisid nad õhtuti koos lehti müümas aga Nirgile meeldis varastada. Oli tavaline kooli päev kui üks õpilastest avastas, et tal on raamatud puudu. Jaan mõistis kohe ja otsis Nirgi üles kuid nad jäid vahele ja neid hakati peksma. Enne kui nad olid laksu saanud tunnistas Jaan üles ja kõik sai korda. Tulid spordi võistlused kus nad võitsid korvpallis ning rahvastepallis. Võrkpallis aga kaotasid. Jaan tahtsid üks õhtu Kodjaga välja minna ja läks teda otsima kui leidis Emajõe äärest ühe uppuva tüdruku kelle ta päästis ja hiljem selle tüdruku isa võttis Jaani tööle ja kõik sai korda. Mulle väga meeldis see raamat
TURBA GÜMNAASIUM Referaat KASETRIIBIK Annabell Carina Katalsepp Turba 2013 Sisukord Table of Contents KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba. Kasetrii...
Tuli välja, et seal ei olnud üldse nii paha. Samas koolis käis ka Kodja ning nad said headeks sõpradeks. Nad käisid koos õhtuti lehti müümas ning tuli välja, et Kodja ei ole tegelikult üldse halb, vaid lihtsalt vahest norib tüli. Seal erikoolis käis ka üks poiss, keda kutsuti Nirgiks. Ühel päeval kutsus Nirk Jaani endaga kaasa ning Jaan läks. Nad läksid ühte kuuri, kus Nirk näitas talle igasuguseid asju, mida ta varastanud oli. Seal olid ka Jaani asjad. Jaan oli Nirgi peale väga vihane ning läks minema, kuid Nirk anus teda, et ta sellest kellegi ei räägiks. Jaan ei rääkinudki, kuid kui ühel päeval riietusruumis üks poiss kurtis õpetajale, et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi käsi on mängus ning ta jooksis Nirgile järgi. Ta rääkis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli järgi ka õpetaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis läksid koos õpetajaga koolimajja, kus neilt nõuti
sinna just hea meelega, kuid pidi sellega leppima. Tuli vlja, et seal ei olnud ldse nii paha. Samas koolis kis ka Kodja ning nad said headeks spradeks. Nad kisid koos htuti lehti mmas ning tuli vlja, et Kodja ei ole tegelikult ldse halb, vaid lihtsalt vahest norib tli. Seal erikoolis kis ka ks poiss, keda kutsuti Nirgiks. hel peval kutsus Nirk Jaani endaga kaasa ning Jaan lks. Nad lksid hte kuuri, kus Nirk nitas talle igasuguseid asju, mida ta varastanud oli. Seal olid ka Jaani asjad. Jaan oli Nirgi peale vga vihane ning lks minema, kuid Nirk anus teda, et ta sellest kellegi ei rgiks. Jaan ei rkinudki, kuid kui hel peval riietusruumis ks poiss kurtis petajale, et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi ksi on mngus ning ta jooksis Nirgile jrgi. Ta rkis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli jrgi ka petaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis lksid koos petajaga koolimajja, kus
Tuli välja, et seal ei olnud üldse nii paha. Samas koolis käis ka Kodja ning nad said headeks sõpradeks. Nad käisid koos õhtuti lehti müümas ning tuli välja, et Kodja ei ole tegelikult üldse halb, vaid lihtsalt vahest norib tüli. Seal erikoolis käis ka üks poiss, keda kutsuti Nirgiks. Ühel päeval kutsus Nirk Jaani endaga kaasa ning Jaan läks. Nad läksid ühte kuuri, kus Nirk näitas talle igasuguseid asju, mida ta varastanud oli. Seal olid ka Jaani asjad. Jaan oli Nirgi peale väga vihane ning läks minema, kuid Nirk anus teda, et ta sellest kellegi ei räägiks. Jaan ei rääkinudki, kuid kui ühel päeval riietusruumis üks poiss kurtis õpetajale, et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi käsi on mängus ning ta jooksis Nirgile järgi. Ta rääkis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli järgi ka õpetaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis läksid koos õpetajaga koolimajja, kus neilt nõuti
Rakvere Ametikool Füüsikalise suuruse muutmine elektriliseks suuruseks ja selle suuruse muutumine digitaalseks. Referaat Juhendaja : Leo Nirgi Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse
Rakvere Ametikool Raimo Johanson AV13 INTEGRAALLÜLITUSED Kokkuvõte Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2015 SISUKORD 1.CMOS 4011..............................................................................................................................3 2.CMOS 4013.............................................................................................................................5 3.CMOS 4069.............................................................................................................................7 4.CMOS 4071.....................................
Teraviljad Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko Meigas, Sten Nirgi Oder (Hordeum vulgare) Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade
Rakvere Ametikool Keemilised vooluallikad Raimo Johanson AV13 Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2014 Sisukord Keemilised vooluallikad.......................................................................................... 3 Üldine ehitus ja talitlus........................................................................................... 3 Tunnussuurused...................................................................................................... 4 Elektromotoorjõud...........................................................................................
Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained. Sümbioos vastastikku kasulik kooseluvorm. (mükoriisa taimejuure ja seeneniidistiku sümbioos) Samblik on liitorganism - vetika ja seeneniidistiku sümbioos. Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased
NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED. Referaat aines Rahvakunsti alused Sisukord SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 NAHAST RÕIVAESEMED.....................................................................................................3 Muinasaeg ..............................................................................................................................3 Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand ................................................................................ 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist.......
Carlil oli töökoht. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. "Noore naise ergas vaim ja elav kunstihuvi soodustasid tutvuse arenemist; loomult impulsiivsena ja trotsides väikekodanlikke eelarvamusi, käis pr. Hacker paaril korral kunstnikku ka tema ateljees vaatamas," kirjutab kirjandusteadlane Endel Nirk raamatus "Kaanekukk". Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine, Nirgi arvates soov Underit portreteerida otse iseenesest. Või nagu sõnastab kirjandusteadlane Rutt Hindrikus: "Underi ja Laikmaa suhe algab modelli suhtena, kujuneb luuleprintsessi ja Kaanekuke eluaegseks sõpruseks." Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. "Teos on sündinud tõelisest inpiratsioonist ja imetlusest. ---
Hunt oli vihatud oma hoolimatuse tõttu. Räägiti, et ta ei murdnud ainult koduloomi, vaid ka inimesi. Eriti ohustatud olid rasedad naised. Ka tema mõistis inimkeelt ja oskas mõtteid lugeda. Rebane oli väga nutikas. Ta lipsas alati välja püünistest ja lõksudest, mis talle pandud oli. Kui rebane kellegi ees läks risti üle tee, tähendas see ebaõnne. Üksnes oma kohalolekuga põhjustas ta paljude arvates palju pahandust. Nirgi kohta liikusid erinevad arvamused. Mõned pidasid teda heaks, teised aga kartsid teda. Nirgi vigastamine oli sama, mis õnne majast välja viskamine. Teised väitsid, et tema hammustus on sama mürgine, mis rästiku oma. Jänest peeti seksuaalselt aktiivseks ning kui jahimees jänese südame kiiresti ära sõi, sai talle osaks vääramatu potents ja edu naiste hulgas. Jänese kohtamine aga tõotas paljude arvates ebaõnne ja nurjaminekuid
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid
Pärast jäävhammaste tulekut on pojad võimelised ise endale toitu otsima ning suudavad edukalt saaki murda juba 8 nädalaselt. Suguküpsus saabub kolme- nelja kuuselt (kui pesakond sünnib varakult ja toitu on palju siis samal aastal). Silmad avanevad nelja nädalaselt ning emapiimast võõrduvad pojad 3-4 nädalaselt. Poegi hooldab ainult emaloom ning selle alla ei kuulu poegade murdma õpetamine, sest murdmine on neil instinktiivne. Nirgi eluiga on umbes 5 aastat. Kõrgem teadaolev eluiga looduses on nirkidel 3 aastat. Tehistingimustes 10 aastat. (Euroopa Imetajad). 3 Naarits ( Mustela Lutreola) Mink ( Mustela Vison) Kehaehitus ja välimus Nad mõlemad on head ujujad, sukelduvad osavalt. Väliselt meenutavad tuhkruid, kuid on neist
tulehaldjas on loomakujul kilk- ahjualune Esimene surnu: kui mees siis arvati et parem kui majahaldjas end näitas, ei tähendanud head, pidi kohe ohverdama matmiskoht- leealune, maeti maja alla (sümboolne osa- kont vms) toitmine (majahalda toitmine) ülesanded: valvamine(tule valvamine), varjamine (äikse eest), säilimine, tööde tegemine(siiski peamiselt kratt), nastiku haavamine- lehmad lähvad nirgi haavamine- hobused lähvad Vana Jüri Peko Majavaim LOENG 01.12.2011 VEEGA SEOTUD USKUMUSED Näkk- uppunud inimene muutub näkiks, need kelle keha pole kätte saanud ja mattusetoiminguid tehtud, näkk uputab inimesi, kui näkk saab kellegi enda asemele saab ta vabaks. Esinemiskuju: ilusa naisena kui mehi meelitada, kui naisi meelitada siis ehtena, lapsi meelitades- nt hobusena vms. , kõige tavalisem kuju mingi suvaline klomp järveääres, merel näiteks
Ehitab kuhilaid, mis koosnevad kõrkjatest. Suveperioodil toob umbes 3 pesakonda ilmale. Hetkel on populatsioon madalseisus. Mink Sarnaneb Euroopa naartisale. Värvuselt on ta üldiselt tumepruun. Esineb üle Eesti. Kärplased Nirk ja kärp on talvel valged, mistõttu erinevad nad teistest kärplastest. Nad pole kaitsealused liigid ega ka jahiulukid. Saarmas ja ahm pole samuti staatusega loomad. Suvel on nirgi ja kärbi alumine kehapool valge või kollakas. Kärbil on sabaots must, nirgil ei ole musta osa saba otsas. Tuhkur on kahevärviline, pealmine pealiskarv on pruun ja all on heledam aluskarv. Samuti on tal valge ninamik ja silmade vahel on tal tume jutt. Samuti laseb ta paha haisu. Tuhkur on loom, keda peetakse ka koduloomana. Euroopa naarits on ühtlaselt tume, kuid tal on valge nina ja pisut lõua alt. Mingil on valge alamokk. Ohustab kalaliike ja lindude pesasid.
kui ketserlikke Saatana kummardajaid, mitte aga kui paganaid. Euroopa ajaloolise nõiakunsti läteteks on ühelt poolt kreeka-rooma mütoloogia ja judaism, ning teisalt Põhja-Euroopa loitsuriitused, folkloor ja usundid. Põhja-Euroopa loitsuriitused olid pronksiajal samasugused nagu kogu maailmas. Matusepaigast välja kaevatud pronksiaja naisterahvale, kes võis olla loitsija, olid kaasa pandud ilveseküünised, nirgi kondid, ussiluustik, hobuse hambad, pihlakaraag, katkimurtud noatera ja kaks rauapüriidi tükki, millel kõigil usuti ilmselt olevat maagilisi omadusi. Kristlikud meeleparandusraamatud, varakeskaegsed juhendid preestritele pihitoolis patuste ärakuulamiseks ja patukahetsuse määramiseks, mõistavad muistsed loitsuriitused hukka. Olgu nende kombetelituste algne mõte milline tahes, nüüd sai neist ebausk, kuna neid ei ühendanud enam ükski sidus maailmakäsitus. Loitsimine ja usk sellesse
oli ka kolme varbaga liik Mesohippus. Teisteks liigvarbalisteks, kes olid edukad Oligotseeni ajastikul, olid ninasarviklased (perekond Indrichotherium) ja tolle ajastu suurimad maismaa imetajad ninasarviku sarnased titanotheresed Oligotseenis oli tunduvalt rohkem suuri imetajaid kui Eotseenis. Oligotseenis liigvarbalised kabjalised ületasid arvult esimest korda lamevarbalisi kabjalisi. Eriti mitmekesistusid hirvelased ja sealised. Eotseenis ilmunud kiskjalised (koera, kassi ja nirgi sugukonnad) evolutsioneerusid Oligotseenis. Ilmusid saabelhambulised kassid, karutaolised koerad ja loomad, kes sarnanesid kaasaegsete huntidega.Oligotseeni vältel oli oluline ahviliste ja ahvisarnaste primaatide ilmumine. Perekond Aegyptopithecus, oli kassi suurune puu otsas elav loom, kuid tema hambad, pea ja saba sarnanesid ahvide omadega. Neogeeni ajastul saavutasid ahvilised märkimisväärse rolli maismaa ökosüsteemis. Kliima muutus ja massiline väljasuremine
Sind süüdistati mandunud Lääne meeleolude kultiveerimises, absurdi levitamises, võibolla ka dekadentlikus lömitamises või milles veel. Sind ründasid "rasked kahurid" Eduard Päll ja Gustav Naan, peamised lahingud peeti "Sirbi ja Vasara" veergudel. Need Pälli ja Naani rünnakud olid ajaliselt teineteisest küllalt kaugel. Üks oli kuuekümne kaheksandal, pärast seda, kui ilmus mu "Kaheksa jaapanlannat", ja Pälli ärritas mitte niivõrd mu raamat kui just Nirgi lausa panegüüriliselt kiitev arvustus selle kohta. Üks näide teistmoodi suhtumisest: Aurora Semper kuulnud, et tema intelligentne abikaasa muudkui naerab teises toas, läinud vaatama milles asi, mida ta loeb -- luges "Kaheksat jaapanlannat". Päll oli natuke õigeusklik, aus ja nüri, kes kuulas Sõgla nõuandeid ja ründas kõigepealt Vetemaad ja Unti, siis kirjutas kaks artiklit eksistentsialismist. Aga
2031 1768 Möll Raivo Tartu 04:54:26 M40 Oksana Perova 13.11.2009 360 709 Müürsepp Madis Tallinn 03:21:55 M40 2289 2602 Naaber Ilmar Pärnu 05:28:10 M40 872 502 Nigul Alar Tallinn 03:49:57 M40 1522 839 Nirgi Ailar Tallinn 04:21:50 M40 1825 1711 Noor Tõnu Tallinn 04:39:28 M40 1093 1889 Noreiks Aigars Läti 04:00:50 M40 824 825 Noreiks Gatis Läti 03:47:15 M40 1526 1520 Norins Valdis Läti 04:21:55 M40 1639 1436 Normak Margus Ida-Viru 04:28:13 M40 1751 1046 Nurk Mart Tallinn 04:34:12 M40 2167 1797 Nurmik Andrus Jõgeva 05:09:38 M40
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
