Spikerdamine - kasu või kahju? Enamik maailma noori käib koolis. Mõnel läheb seal paremini, mõnel halvemini, mõnel aga lausa nii halvasti, et on vaja appi võtta kõrvalised vahendid tööde läbimiseks - spikrid. Spikker on miski, mis aitab õpilasel töö ära teha, ilma, et enda ajurakke väga vaevama peaks. Abivahendiks võib olla nii telefoni trükitud tekst või pildistatud pilt, paberilipik valemite, aastaarvude või muu vajalikuga ja veel palju muud. Kas spikerdamine toob kaasa pigem kasu või kahju? Spikerdamise kasulikkus peitub osaliselt spikri valmistamises. Õpilane enamasti teeb spikri kirjutades või trükkides läbi teksti, mida tal järgmises tunnis vaja läheb ja seda tehes jääb paratamatult siiski midagi meelde ka. Hiljem, tunnis tunneb ta juba selle valemi ära või meenub, mis mõne sõna definitsioon on. Teiseks heaks pooleks õpilasele on see, et kui hinded pole korras, siis võib tulla probleeme
Spikri valmistamise õpetus 1. registreeri ANNAABI.COM'is ning osta VIP staatus (kehtib 1 kuu, laseb tõmmata palju tahad, maksab 35 krooni). 2. otsi materjal mille peale töö tuleb (otsingus pealkirja/peatüki nime järgi, mitte märksõnade, võib ka aine järgi kõik läbi lapata) 3. ava fail wordis/swriteris ja vaata kas antud materjal on sinu töö jaoks kasulik, kui on siis (Y). 4. et valmistada spikker tuleb materjal teha võimalikult väikeseks et seda oleks mugav kasutada ning ei läheks vaja rohkem kui üks A4 paber, selle jaoks tuleb: (1) kaotada ridade vahed. (2) kaotada taandread kui see on vajalik et suurus oleks võimalikult väike ning mitte üle ühe lehe. (3) kui taandread kaotad siis tee iga lause algus rasvaseks või pane selle ette tärn, muidu sa ei leia seda kiiresti üles. (4) kui materjalis on pildid mida sul vaja läheb siis tee ka need väiksemaks ning aseta need paremale poole ...
Spikerdamise nipid ;)) ! Mp3/Ipod spkker :D . Üks väga hea viis on see, et kui mõndadel on kas mp3' ed või Ipodid, millega saab musa kuulata, siis saate sinna lindistada ja tunni ajal kõrvaklappidega kuulata . Eriti hea on see tüdrukutele, kellel on pikad juuksed ja sallid . Siis ei näe juhtmeid kaelas . Kui õpetaja märkab - pane kiiresti mingi suvalise laulu peale mp3 :D . Varrukaspikker ^____^ Siis veel üks hea hea viis spikerdamiseks on kampsuni ääre varruka külge panna paberileht haaknõelega. Siis keera üks kord varrukas ülesse ja haaknõela ei näe ;)) ! Koolikoti spikker ;)) . See nipp käib nii, et paned koti kuidagi natuke lahtiselt avatuna ja kleebid TV peale mis on nähtav märkmepabereid(ntx neid kollaseid märkmepabereid :D) aga võib ka lahtisi spikreid kaa koolikotti panna . Ei soovita nippi nendele kes istuvad keskmises reas :D . Spikripliiats ;)) . Kas teate seda spikrip...
kiri jääb teibi liimi poolele ja selle siis kleebid selle ükskõik kuhu ning veel palju võimalusi, kuidas ja kuhu spikrit valmistada. Millal spikrit kasutada? Spikrit tuleks siis kasutada, kui sul on väga vähe aega õppimiseks jäänud või on raske materjal, mille pead selgeks saama. Miks eelistada õppimisele spikrit? Kui sul on hea kirja- või piltmälu, siis on sul eelis. Kuna sa töötled ju selle materjali, mille kirja panid, enda peas läbi. Mida spikerdamine minus arendab? Spikker arendab võimet sorteerida ebaolulisest materjalist olulist. Spikerdamine-kas ebaaus võte või õppimismeetod Kindlasti on kõik õpilased vähemalt korra oma elu jooksul proovinud spikerdada. On neid, kes pole sellega kordagi vahele jäänud ning ka neid, kes on ebaausaid võtteid kasutades selle eest karistada saanud. Kõige tavalisem karistus spikerdamise eest on see, et õpetaja korjab õpilase töö ära ja paneb talle selle eest negatiivse hinde
Spikerdamise nipid ja trikid- kuidas pääseda vahelejäämiseta!!!! Vaja läheb: Kustukumm; Pliiats Riskitase: madal Väga lihtne ja kiire võimalus spikerdamiseks. Kasuta ära oma kustukummi. Nimelt kirjuta spikker kustukummi peale. Tunnis võta kustukumm ja lihtsalt vaata spikkrit. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Vaja läheb: Jalanõu; Marker Riskitase: madal Väga lihtne ja kiire võimalus spikerdamiseks. Kasuta ära oma jalanõud. Nimelt kirjuta spikker jalanõu talla alla markeriga. Kontrolltöö ajal aseta jalg rahulikult üle põlve nii et näed spikkrit. Õpetaja lähenedes aseta lihtsalt jalg tagasi normaalsesse olekusse. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Mida on vaja: Pinal; nutitelefon Riski tase: Keskmine Kõige tavalisem meetod on teha telefoni spikker ja seejärel telefon tunnis pinalisse pista. Telefoni seadetest soovitame võtta ekraaniaja maha või siis koodi maha, et ekraani sisse-välja lülitamise peal...
Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei oska seda teemat, tead, et seda ei lähe sul niikuinii kunagi vaja või siis, kui tekib hea
Õpetaja või iseenda petmine? Koridoris, noored valmistuvad venekeele kirjandiks, mis oli vaja kodus pähe õppida. Kõik istuvad maas ning õpivad usinalt. Üks õpilastest, aga ei tahtnud tööd sooritada ausal teel. Ta kükitas hämara koridori teises otsas, käes pikk kirjand ning väärtuslik diktofon. Punase peaga tark venekeele pedagoog, aga tahtis hetkeks töökatele õpilastele pilgu peale heita ning küsida mitut asja. Õpetaja lähenes neile ning küsis igasuguseid huvitavaid asju, ise samalajal piiludes üle parema õla, pimeda koridori lõppu, märgates seal kahtlast tegevust. Õpetaja sammus poisi poole. Kui nooruk teda märkas, peitis ta otsekohe helisalvestaja ära. Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi. Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist ...
Juba noortel, kes peavad seda kõrvalt vaatama võivad tekkida usaldusraskused. Ta näeb, et tema kõrval olev isik valetab oma partnerile ja ta võib hakata arvama, et kõik inimesed on sellised ja petavad. On oluline, et suhtes valitseks rahu ja ausus, pelgalt kõrvalvaataja jaokski ning ka oma südamerahu nimel. Petmine ei ole ainult suhetes probleem. Petmist esineb ka iga päev koolis. Hindelisteks töödeks ei õpita, seega tuleb õpilastel kasutusele võtta teised meetodid- spikerdamine. Mina, kui õpilane, võin öelda, et tõesti mõnikord matemaatika või füüsika kontrolltöö ajal kirjutan mõne valemi käele, kuid see ei tohiks saada harjumuseks. Spikreid tehes tegelikult õpitakse, kuid oma mälu ei usaldata. Võibolla jäigi valem meelde, kuid igaks juhuks tuleb käelt ikka üle kontrollida. Spikerdamine on koolis keelatud, seega võib seda pidada väärteoks. Järelikult on sellel ka tagajärjed. Nendeks võivad olla hinded 1 või 2, ilma parandamise võimaluseta,
reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua paljusid aspekte, mida üritatakse inimestesse läbi selle süsteemi sisendada, kuid leian et siin tekib kerge vastuolu. Nimelt, meil on antud standardid, kuid me kõik ei ole võimelised informatsiooni ohjata, omandada. Kuna materjali,mida on vaja läbitöödelda on palju, siis valikuliselt hakatakse spikerdama. Igapäevane on koolis spikerdamine ja hinded on sel juhul mitmelmääral ebaobjektiivsed. Teinegi vastuolu hakkab tõusma küsides: Kas informatsioon, mida me oleme kohustatud teadma, on piisavalt selekteeritud tagamaks meile eluküpselisuse. Võttes näiteks geograafia: Maailma kaarti tundmine on valik, sest see tagab paremini Maailma tervikpildi mõistmise, kuid kas on eluliselt vajalik teada kõikide mullasortide koostist või tsüklonite teket. Jah, siin on mingi loogilisuse arendus
Klassikaline testiteooria -‐ mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded mõlemale poole võrdselt tõenäolised Süstemaatiline viga – testiskoori moonutab mingi väline asjaolu (hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine). Valiidsus – kas test mõõdab seda, mida peaks mõõtma? -‐ testitulemuse omadus selle seosega pole juhuslik ega tingitud kõrvalistest asjaoludest. Valiidsused: • Valiidsusmulje • Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid külgi
kasutamine 5)väljamõeldud eksitavate viidete kasutamine Plagiarism ehk loomevargus- kellegi teise seisukohtade või teksti esitamine omaloominguna (hoidub teistele viitamiseks,kui teab, et selline asi on enne tehtud) Iseenese plagieerimine- esitab enda varasemaid tekste uuesti, teises publikatsioonis teksti, mida on juba avaldunud Eetiliste standardite eiramine seoses inimeste ja loomadega Akadeemiline petturlus- spikerdamine, teadmiste lubamatu vahetamine, eksamile või arvestusele tulemine kellegi teise eest, kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all, iseense plagieerimine, Juristide kohus- seista selle eest, mis on õiglane ja hea, mitte see mis on ühiskonna arust õiglane ja hea.
- Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest - Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoor moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud mõttelaad/mõtteviis - Kes usuvad et intelligentsus võib suureneda need on paremini motiveeritud ning see motivatsioon on püsivam
karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist). Probleemne käitumine 1. Millised on kaks võimalust (Charles’i, 1992 ja Emmeri jt, 1997 järgi) probleemse käitumise liigitamiseks? C. Charles (1992) eristab viit õpilaste väärkäitumise tüüpi: 1) agressiivsus (nii füüsiline kui sõnaline ründamine), 2) kõlblusetus (petmine, varastamine, spikerdamine jne), 3) allumatus (õpetaja ja teiste koolitöötajate käskude ning nõudmiste eiramine), 4) õppetöö häirimine (ilma loata kohapealt rääkimine, pingist väljakäimine, esemete loopimine jne), 5) olesklemine (eesmärgitu vegeteerimine, õppetöö ignoreerimine, unistamine tunnis jne). Emmer jt (1997) jaotavad õppimist ja kooselu häiriva või takistava probleemse käitumise korrarikkumise ulatuse ja püsivuse järgi:
kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria: Mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Tõeline skoor omaduse tegelik väärtus Juhuslik ja süstemaatiline viga · Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest; kõrvalekalded mõlemale poole on võrdselt tõenäolised · Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast Sotsiaalselt soovitav vastamine Bluffimine Spikerdamine Valiidsused · Valiidsusmulje ("face validity") · Sisuvaliidsus ("content validity") kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid tahke · Väline valiidsus ("external validity") mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega · Ennustav valiidsus kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust · Kriteeriumi-valiidsus kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga
Ta rakendab jõudu ning saab teha otsustusi. Millise politseiniku puhul võiks olla kõige suurem oht, et ta läheb teisele poole üle? Majanduskuriteod, maksukuriteod, poliitilise sfääriga seotud kuriteod. Seal on raskem politseinikul tunda autoriteetsemana ennast. Ei ole hea tunne, kui teatakse, et keegi on kurjategija, aga käed ei ole nii pikad ja ei saa kätte. Akadeemiline keskkonna õigusrikkumiste juurde (põhikool ja gümnaasium). Mahategemine ja spikerdamine. NEUTRALISEERIMISTEOORIA Tähtsamad nimed on D.Sykes ja D.Matza. Nemad hakkasid vaatama normi rikkuvat käitumist teistpidi kui sotsioloogiline koolkond tavaliselt (sotsioloogiline koolkond kui indiviid rikub normi, on ta mingi teise normi omaks võtnud). Neutraliseerimisteooria võtab aluseks selle, et normijärgijatel ja mittejärgijatel ei ole erisust selles, milliseid norme nad tunnistavad. Kurjategijad tunnistavad samu norme, mida tunnistame meiegi
töökorraldusega klassis. Viimasel juhul (püsiv ja süvenev väärkäitumine) võib väita, et õpetaja kas pole suutnud ette näha, milline peaks olema töökorraldus raske õpilaskontingentidega, pole selleks vajalikul määral valmistunud või on klassi käest ära lasknud alles töö käigus. C.Charles (1992) eristab viit õpilase väärkäitumise tüüpi Agressiivsus (nii füüsiline kui sõnaline ründamine) Kõlblusetus (petmine, varastamine, spikerdamine jne) Allumatus (õpetaja ja teiste koolitöötajate käskude ning nõudmiste eiramine) Õppetöö häirimine (ilma loata kohapeal rääkimine, pingest väljaskäimine, esemete loopimine jne.) Olesklemine (eesmärgitu vegeteerimine, õppetöö ignoreerimine, unistamine tunnis jne) Üleastuva käitumise ennetamise ja peatamise lihtmeetodid. Lihtne väärkäitumine on harilikult tingitud õpilase oskamatusest töötada või teistega suhelda
Eetiline naturalism · Teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, s.t eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele (nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jms). · Moraali hinnatakse maiste väärtustega. · Naturalismi järgi saab väärtusväiteid määratleda faktiväidete kaudu. · Fakt empiiriliselt verifitseeritav väide (näit. Juku spikerdas) · Väärtus hinnangulause kaudu väljendatud väärtushinnang (näit. spikerdamine on väär). · Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Naturalismi versioonid Eetilise naturalismi üheks versiooniks on eetiline hedonism, mis väidab, et Hüve ehk Hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. Mõned naturalistid räägivad moraali sisust ,,inimõitsengu edendamise või ,,inimese kitsikuse leevendamise terminites. George Edward Moore (1873 1958) · Inglise filosoof · Mittenaturalismi rajaja
arengu seisukohalt hädavajalik tegevus - selline on klassikalise pedagoogika seisukoht. Lapsekeskne pedagoogika on Ellen Keyst alates olnud igasuguse hindamise vastu. Miks? Tulemuste järgi saadud hinded ei kajasta nii mõnigi kord nähtud vaeva ja tehtud pingutusi. Koolitöös on üsnagi tavaline, et ühesuguse hinde võivad saada nii see õpilane, kes tõsiselt pingutas ja vaeva nägi, kui ka see, kes üldse ei vaevunud õppima. Oma osa on küll ka mitmesugustel juhuslikel asjaoludel (spikerdamine, etteütlemine jms), ent olulisem on siiski õpilaste erinev võimekus, loomulik andekus. Just sellepärast puhkevadki ikka ja jälle diskussioonid hindamise üle, kusjuures üsnagi tihti väidetakse: hinne peaks olema kas kiitus või laitus töö eest, mitte pelgalt resultaatide eest. Peetakse õigeks, et ühel õpilasel võib isegi väikene edu olla hinnatud kõrgemalt, et esile kutsuda soovi paremini õppida. Õpetajapoolset
annaabi.ee 
