Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähtaeg ja tähtpäev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
streik, hiljemalt, tähtpäev, esmaspäeval, teatada, kellaajal, kulgemine, tööaegÕigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 3 Ülesanne 3 : Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoitusstreiki kestvusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 29. märtsil 2010-see on esmaspäeval k.13.00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata :mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Vastus: Kuna hoiatusstreiki soovitakse korraldada esmaspäeval 29.03 ning KTLS §19 (3) käsib teavitada kirjalikult kuni 3 päeva ette küll, kuid antud juhul on neist kolmest päevast 2 puhkepäevad,
saadetakse kas liht-, täht- või väärtstandardkirjana. Kui seda oleks saadetud lihtkirjana ja pandud posti 23. märtsil, siis oleks jõudnud kiri KOV ja tööandjale 24. märtsiks ehk kolmapäevaks. Ja kuna KTLS § 18 (3) järgi tuleb hoiatusstreigist tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva, siis KOV-l ja tööandjal on alates kolmapäevast kiri olemas. Ja need kolm päeva, (mil jõutakse otsusele, kas lubatakse streik, või mitte) on: kolmapäev, neljapäev, reede. - Kui teadetis/kiri viia isiklikult kohale, siis oleks seda pidanud tegema 24. märtsil ehk kolmapäeval ja seda ka ajavahemikus 09.00-17.00. Kuna tööpäevadeks loetakse argipäevi esmaspäev-reede ja kellaaegadeks 09.00-17.00, siis kiri ja otsus oleks jõudnud õigel ajal õigesse kohta.
OÜ-e iga kuu viimaseks kalendripäevaks aruande osutatud teenuste mahu kohta ja muu olulise informatsiooni. OÜ maksis A.-le pärast aruande kinnitamist teenuse osutamise eest tasu vastavalt teostatud tööde mahule, lähtudes järgmisest hinnakirjast: teenuste tavahind 2,8 eurot tund, teenuse osutamisel öisel ajal (22.00-6.00) 3,5 eurot tund, teenuse osutamisel riiklikel puhadel 5,6 eurot tund. Käsunduslepingu järgi kandis OÜ töötasu ule A. esitatud pangakontole hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval. Lepingu kehtivuse ajal oli A. nädal aega puhkusel. Käsunduslepingu tähtaja möödumisel sõlmiti A.-ga uus sama sisuga käsundusleping 2014. aastaks. Selle lepingu lõppemisel teatas OÜ A.-le, et tema teenuseid enam ei vajata. Seepeale pöördus A. kohtusse käsunduslepingu töölepinguks tunnistamise ning lepingu täitmise nõudega. Kuidas vaidlus lahendada?
Määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud: aastates saabub viimase aasta vastaval kuul ja päeval; kuudes saabub viimase kuu vastaval päeval; nädalates saabub ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval, päevades saabub ajavahemiku viimasel päeval (päev on keskööst kuni keskööni); teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tähtaeg saabub tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Mall Gramberg Töö tegemist reguleerivad lepingud Tööleping laieneb VÕSi üldosa Võlaõiguslikud lepingud (VÕSi eriosa 8. osa) Käsundusleping Töövõtuleping
hüvitist. Töötaja vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest - kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus hooletuse tõttutekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise (ja kohtukulude kandmise) kohustusest ning need kohustused ise täitma. kui tööandja hüvitab kolmandale isikule töötaja tekitatud kahju, tekib tal regressiõigus töötaja vastu, kusjuures töötaja vastutuse ulatuse määramisel arvestatakse TLS §74 toodud reegleidkolmandast isikust tööandja võlausaldaja võib töötajalt nõuda kahju hüvitamist tööandjale, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Kahju hüvitamise kord + nõude aegumine- tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama
Töötasu maksmise aeg, koht ja viis ( TLS § 33) ■ Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. ■ Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. ■ Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. ■ Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. KOOLITAMISKOHUSTUS Koolituskulude hüvitamise kokkulepe ( TLS § 34). Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks
Lepingus ei olnud märgitud T. puhkuse kestust. Peale 4 kuud kestnud töötamist MTÜ T.-le enam töötasu ei maksnud. T. pöörduse kohtusse nõudega lugeda sõlmitud leping töölepinguks ning mõista MTÜ-lt välja saamata töötasu ja viivised vastavat tööseadustes ettenähtule. MTÜ T. hagiga ei nõustunud, selgitades, et sõlmitud lepingu puhul oli tegemist sisuliselt käsunduslepinguga, sest pooltevaheline leping oli tähtajaline, kusjuures lepingu tähtaeg sõltus MTÜ ja orkestri vahelise koostöö toimumise ajast. T. korraldas oma tegevust ise, kasutades assistendi abi, MTÜ ainult koordineeris teatud töölõike. Lisaks tööle MTÜ-s tegeles T. ka veel muude projektide juhtimisega. Kuidas vaidlus lahendada? - T allus MTÜ juhtimisele ja töötas MTÜ direktori järelevalve all, vahendid olid tasutud MTÜ poolt, töö eest oli ette nähtud tasu, pidi tööd tegema isiklikult. Samas korraldas ta ise oma tööd,
o töölepingu üles öelda ja nõuda hüvitist - kui töötaja ei asu tööle, võib tööandja: o töölepingu üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist või o vastava kokkuleppe olemasolul nõuda leppetrahvi (TLS § 35, § 91 lg 2, § 74 lg 3, § 77 lg 1) 3.14 Töötamise registreerimine - tööandja peab registreerima töötamise alustamise Maksu- ja Tolliameti töötamise registris (TÖR) hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks - registrisse kantakse töötamise liik jm andmed (nt tööaja määr, töötamise asukoht) registreerida tuleb ka töötamise peatumine ja lõppemine (10 päeva jooksul) (MKS §§ 252, VVM 21/2019) 4.1. Töö- ja puhkeaja regulatsiooni rakendusala - regulatsioon baseerub direktiividel 2003/88/EÜ ja 94/33/EMÜ (alaealiste) - teatud töötajate gruppide – laevapere liikmete, mootorsõiduki juhtide,
tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. *Majandustulemuselt ja tehingutelt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaks määramist, kuid hiljemalt 6 kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele VÕS § 679682 (agenditasu maksmine). Töötasu arvutamise viis Töötasu arvutamise viis tööandja juures kehtestatud töötasustamise süsteem. Liigid: ajapalgasüsteem - palga arvutamise ja maksmise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul
töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Tuleb arvestada, et katseajal võib töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel päeval. TLS võimaldab kokku leppida katseajas, mis on lühem kui 4 kuud või jätta katseaeg kohaldamata. Kui tööandja ja töötaja on otsustanud katseaga lühendada või katseaja ära jätta, tuleb tööandjal sellest töötajat kirjalikult teavitada. 10
Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad, mõjuvad põhjused 9 lõige 1. Milleks on: 1) Töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused eelkõige töömahu ajutine suurenemine ja hooajatööd 2) Ajutiselt ära oleva töötaja asendamine Loetelu pole ammendav: Soov töötada ajuliselt, kuni abikaasa juurde elamiseni Õppeajalõpuni Igal juhul peab olema ajutine tööaeg motiveeritud nii töötaja kui ka tööandja poolt. Ajutiselt äraoleva töötaja ehk töötaja kellele tööandja seaduse või kokkuleppe alusel peab säilitama töökoha. Võib sõlmida tähtajalise lepingu kogu asendamise ajaks. Kuni äraolija tagasi tulekuni või koha vakantseks jäämiseni. Tähtajaline lõpeb üldjuhul tähtaja saabumisel. Töölepingu kestvuse ehk lõpu määramiseks on mitu võimalust 1) Töölepingu tähtaeg on määratud konkreetse kuupäevaga
Töötajale võib maksta tasu majandustulemuste alusel majandusaasta eest. Pooled lepivad kokku, millise majandusnäitaja alusel tasu makstakse(kasum, käive jne). Töötaja ja tööandja on vabad kokku leppima selles, kui kaua peab olema töötaja ettevõttes töötanud, et tal tekiks õigus saada tasu majandustulemustelt. N: majandusaasta tulemuste eest tasu saamiseks peab olema töötatud vähemalt 6 kuud sel aastal. Tööandja peab tasu välja maksma pärast osa kindlaks määramist või hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta aruande kinnitamisest. Majandustulemustelt makstav tasu muutub sissenõutavaks kuue kuu möödumisel majandusaasta aruande kinnitamisest. ... Tehingutelt makstav tasu-kui töötajal on TL alusel õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult. Tehingutelt makstav tasu on praktikas sagedasti kasutatav moodus, motiveerimaks töötajat tegema tulemuslikumat tööd. Töötasu maksmise koht, aeg ja viis kantakse üle pangakontole.
c) töötajale, kellel on pidevat tööstaazi selle tööandja juures üle 10 aasta - nelja kuu keskmise palga ulatuses; 2) töötaja mittevastavuse tõttu - töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel on lubatud tööleping lõpetada töötajale ette teatamata. 17. ÜLDINE, LÜHENDATUD JA OSALINE TÖÖAEG Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on: 1) 1314-aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas; 2) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas; 3) 1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas; 4) töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel - kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas;
erinevate pruulikodade õlled jne. Vallasasju jaotatakse ka äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks. Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud). Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms.
pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel, katseaja ebarahuldavate tulemuste ja töötaja käitumise tõttu, kuid selleks peab ta saama eelnevalt tööandja asukoha ( elukoha) tööinspektri nõusoleku. Tööinspektorile esitatakse kirjalik taotlus, kus on kirjeldatud töölepingu lõpetamise põhjusi ja näidatud lõpetamise alus. Tööinspektor kontrollib avalduses sisalduvaid asjaolusid ja teeb otsuse hiljemalt kahe nädala jooksul arvates tema poole pöördumise päevast. Kui tööinspektor keeldub nõusoleku andmisest ja tööandja sellest olenemata töölepingu lõpetab, võib töötaja töölepingu lõpetamise vaidlustada ning see tunnistatakse vastava nõude esitamisel ebaseaduslikuks. Tööinspektori nõusolek on arvestatav ainult siis, kui see on saadud enne töölepingu lõpetamist. Tööandja tegevuse lõpetamise ( likvideerimise) ja pankroti
isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd tehakse tasu eest. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Tööõigus kuulub eraõigusharusse. Töösuhe on tüüpiline siis, kui töötajal on üks töökoht, tähtajatu tööleping ja töötaja töötab täistööajaga. Mittetüüpiline kui töötajal on tähtajaline tööleping, osaline tööaeg, renditoo, kaugtöö, töö väljakutsel jne. Turvalise paindlikkuse konseptsioon tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Turvalise paindlikkuse elemendid: paindlik tööõigus, tänapäevane sotsiaalkindlustus süsteem, efektiivne aktiivne tööpoliitika ja efektiivne elukestva õppe süsteem.
Summeritud tööaja puhul peab kuu töötundide norm vastama ettenähtule, ületundide puhul lisatasu ei maksta. Põllumajanduses nt periood terve aasta: suvel 12 t, talvel 4 t. Ei maksa panna tööaega kellaajaliselt TSK-sse tööaja algus ja lõpp ja viide TL-sse lihtsam vajadusel muuta. Kui töö vahetustega: märge TL-sse ja ametinimetus, kes koostab graafikud (tehakse T-le teatavaks 5 p enne arvestusperioodi algust. Kui kvartal 1 kuu enne). Osaline tööaeg normist vähem (ka 38 t/nädal) kokkuleppeline. Ka töötundide jaotus nädalas kokku leppida (ei saa TSK erineb töötajatel), sel juhul võib ka kellaajaliselt kirja panna. Osalise tööajaga töötajat ei või kohelda ebasoodsamalt kui täistööajaga töötajat. TA peab teavitama töötajaid võimalusest töötada osalise tööajaga (TSK: nt teadete tahvlile teade). Lõunavaheaeg ei lähe tööaja sisse. 8
seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkuse ajakava muutmine töötaja ja tööandja võib toimuda kokkuleppel. *Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 18. Puhkuselt tagasikutsumise võimalikkus ja töötaja õigused? *Puhkuse katkestamine ja edailükkamine võimalik üksnes ettenägematu olulise
Kui tööandja TLS-is ätestatud tähtaegu ei järgi, siis on ta kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest millevõrra vähem töölepingu lõpetamisest etteteatati. Töölepingu lõpetamisest võib tööandja töötajale kirjalikult etteteatada nii tema töötamise ajal, kui ka töölepingu peatumise ajal, kusjuures tööandja on oma kohustuse täitnud samuti siis, kui ta on saatnud vastava teate töötaja näidatud aadressile posti teel. Tööandja peab suutma vaidluse korral ette teatamis teate saatmist või andmist tõndada. Erand on vaid koondamisest etteteatamise osas. Tööandjal on keelatud töötajale etteteatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg, või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 6) muud hüved, kui nendes on pooled kokku leppinud. Need hüved võivad olla olnud töölepingu sõlmimisel töötaja jaoks olulised tingimused ning seetõttu on nende olemasolu töölepingus oluline 7) aeg, mil töötaja täidab tööülesandeid. Kas täistööaeg 40 h nädalas, aga võib kokku leppida ka, et töötaja asub tööle osalise tööajaga
TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299
kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis lubatud, kuid mõnedes riikides on nõudetöö juba kasutuses) jne. ❏ Tulevikutöö - töö, mille sisu ja selle tegemise korraldus on muutunud. Peamiselt tegemist on tehnoloogiate arenguga, inimestel on kaugtöö võimalus (ehk võimalus teha tööd kodust välja minemata). Saamuti, tuleviku
kalendripäeva. 28-kalendripäevast põhipuhkust ületav osa kompenseeritakse tööandjale, tema avalduse alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt. Tööle asumise aastal tekib töötajal puhkuse nõudeõigus alles pärast kuue kuu töötamist tööandja juures. Puhkuse ajakava- põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõte huvidega (TLS § 69 lg 1). Tööandja koostab puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, hiljemalt märtsi lõpuks ja see peab olema töötajatele teatavaks tehtud kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2). Kui tööandja pole puhkuse ajakava koostanud või seda töötajale teatavaks teinud või ei ole kandnud puhkuse ajakavasse kõiki kasutamata puhkuseid, on töötajal õigus minna puhkusele oma valitud ajal. Puhkuse ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikult. (TLS § 69 lg 3).
ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik. Kui töö sisu oluliselt muudetakse, siis on see üleviimine teisele tööle. Kui töötajat on vaja üle viia teise linna, kontorisse, siis on see üleviimine teise paikkonda. Üleviimise erinevad vormid: *Poolte kokkuleppel kui ettepaneku tegi tööandja, siis on ta kohustatud 1 kuu jooksul maksma eelmist keskmist palka, kui palk väheneb. *Töötaja ettepanekul On 2 alust : a)Alatiseks aluseks arsti otsus. 1 kuu ette teatada, 1 kuu hüvitis maksta. Kui tööandja on süüdi töötaja tervise halvenemises, siis peab maksma vähemalt keskmist palka, kui teisel tööl oleks madalam palk. Taotlus arsti dokumendi alusel. b) Ajutise üleviimise puhul on üldjuhul tegemist tervisliku seisundi halvenemisega (nt. Rasedus, haigestumine). Nendel puhkudel on hüvitamine erinev. Ravikindlustusseadusega makstakse tavalise haigestumise korral 60 kal.päeva, raseduse puhul üleviimise lõpuni. Kui pole võimalik üle viia, siis RKS
tasu. Töötajate individuaalsete töösuhete reguleerimiseks on kehtestatud euronormid järgmistes valdkondades: - tööjõu liikumisvabadus (elamisload, liikumine, tõendavad dokumendid) - rahvusvaheline eraõigus (töötajate lähetamine teenuste osutamise raames jms) - meeste ja naiste võrdne kohtlemine (edutamine, palk jms) - tööleping (tööandja kohustus teavitada kohaldatavatest tingimustest) - tööaeg - noorte ja laste töökaitse - naiste töökaitse 3 - tööohutus ja tervisekaitse - töötaja osalemine äriühingu kasumi jaotamisel - äriühingu reorganiseerimine (kollektiivne lõpetamine, üleminek, maksujõuetus) II. Töölepingu pooled, sõlmimine ja sisu 7. Töötaja töölevõtmise nõuded On kirjutatud töösisekorra eeskirjades.
eesti keeles. Pakkumusele tuleb lisada alla kirjutanud isiku volitusi tõendav dokument, kui allakirjutaja ei ole pakkuja juhatuse liige. 3.4 Pakkumuse hinna väljendus: eurodes käesolevas hankedokumentatsioonis antud pakkumuse maksumuse vormi 2 kujul ja detailne hinnakalkulatsioon Vormil 2.1 3.5 Pakkumuses esitatud hinnad peavad olema toodud ilma Eesti Vabariigis kehtiva käibemaksuta. 3.6 Pakkumus tuleb esitada elektronkirjaga digitaalselt allkirjastatult hiljemalt 01.03.2013 kella 12:00-ks aadressile [email protected] märkides subjecti lahtrisse hanke numbri sulgudes: (EE-1189) Määratud kellaajast hiljem saabunud pakkumusi vastu ei võeta. 4 3.7 Tähtaegselt ja nõuetekohaselt saadetud pakkumustele saadab Hankija register teate pakkumuse eduka laekumise kohta. Mittetähtaegselt või vigaselt saadetud
kasutama teatud eesmärgil, on tühine ( TLS § 32) . Töötasu maksmise aeg, koht ja viis ( TLS § 33) ■ Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. ■ Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. ■ Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. ■ Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe ( TLS § 34) ■Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende
Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe puudumisel loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat. Kokku tuleb leppida töötasu maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab), T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. TA-l on kohustus maksta töötasu ka siis - kui T viibib koolitusel; TA ei kindlusta töötajat tööga (tööseisak); T esindab töötajaid; T ei saa isiklikel põhjustel tööd teha (§38) 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Kui summeeritud tööaeg, siis arvestusperiood ja tööaja teatavaks tegemise tingimused. 8) töö tegemise koht
rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise pinnal tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Kollektiivse töötüli lahendamise korra näeb ette Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ja kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus. 8.1 Streik Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate vahel. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte
2. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Töölepingu sõlmimiseks on vaja poolte kokkulepet. Tööleping loetakse sõlmituks, kui töötaja ja tööandja on saavutanud kokkuleppe kõigis olulistes tingimustes. Seadus ei sätesta töölepingu kohustuslikke tingimusi. Olulised tingimused määravad töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel arvestades konkreetset töösuhet. Üldreeglina on töölepingus kokku lepitavateks olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht jms. Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööleping sisaldada: o töötajat kahjustavat tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja kokku leppida tingimuses, mille kohaselt koolituse mitteedukal sooritamisel väheneb töötaja töötasu;või töölepingu kehtivusega seotud tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu
töötamise eest. Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, töötajale soodsamas suunas. Puhkuse nõudeõigus tekib pärast 6 kuud kestnud töötamist. Tööle asumise aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Täies ulatuses on töötajal õigus puhkust saada iga töötatud kalendriaasta eest. Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötaja soove. Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava ning teeb selle töötajale teatavaks hiljemalt 31. märtsil. Puhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandja võib keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks. Tööandja algatusel: ettenägematu olulise hädavajaduse tõttu (eelkõige kahju tekkimise vältimiseks), tööandja hüvitab töötajale kulud, töötaja saab kasutamata puhkuse võtta hädavajaduse lõppemise
Katseajal töötaja peab ette teatama 3 päeva. Määratud ajaks töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatab töötaja tööandjale üle ühe aasta pikkuse lepingu korral vähemalt 2 nädalat ette, vähem kui aastase lepingu korral vähemalt 5 kalendripäeva ette. Kui leping on sõlmitud rohkem kui aastase tähtajaga, kui tööleping tuleb lõpetada haiguse, invaliidsuse või invaliidi hooldamise pärast, siis tuleb ette teatada 5 päeva. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on TÖÖANDJA POOLT LEPINGU TINGIMUSTE RIKKUMINE või tootmis/töökorralduses toimunud muudatused, siis peab töötaja ette teatama vähemalt viis päeva sõltumata tähtajast.Kui töötaja valitakse valitavale ametikohale, siis lõpeb tema eelmine tööleping sellele ametikohale asumise päevale eelnenud päevast. Töötaja valimisel riigikokku lõpetatakse tööleping töötaja avaldusel tema saadikumandaadi tunnistamise päevast, s.o
vähemalt üks pool ei soovi töösuhet jätkata, loetakse tööleping avalduse alusel lõppenuks ka juhul, kui tööandjal puudus alus töölepingu ülesütlemiseks. Poolte sundimine töösuhte jätkamiseks ei sobi kokku lepinguvabaduse põhimõttega. Tööandja peab ebaseadusliku ülesütlemise eest maksma töötajale hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidlusorgan ei ole seotud töötaja küsitud hüvitise summaga ning võib seda suurendada või vähendada. 14. Tööaeg, mõiste ja liigid (ületunnitöö, osaline tööaeg, lühendatud tööaeg, öötöö jne) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul
annaabi.ee 
