40 kg. Ta liigub esialgu horisontaalselt vasakule kiirusega 20 m/s, saab siis löögi ja lendab 45-kraadise nurga all üles paremale kiirusega 30 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida jalg avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. 47. Püssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt õla vastas, nii et ta annab tulistades tagasilöögi. Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse välja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub püss tagasisuunas? 48. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja põrkuvad. Keha A mass on 0.50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s. Leida ühendkeha kiirus 50. Auto massiga 2.0 tonni sõidab kiirusega 10 m/s itta ja auto massiga 1.0 tonni
Raskused probleemide lahendamisel: · Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad (mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on) · Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas, kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur (võib olla lahendamist sooritav, aga ka takistav) · Fikseerumine ,,kinnijäämine" eelnevatele lahenduskäikudele. Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: · Alaeesmärkide püstitamine · Tagasisuunas töötamine (vesirooside ülesanne) · Mäkkeronimine (üritakse valida lahendused, mis viivad eesmärgile lähemale) · Tagasipöördumise vältimine (inimesed ei taha tagasipöörduda, isegi kui see on ainus viis lahendada ülesannet) · Lõpptulemus vahendid (ressursside hindamine: kuhu vaja jõuda ja milliste vahenditega) · Ülesande ümberstruktueerimine (mida tegelikult küsitakse) · Analoogia leidmine (sarnase olukorra otsimine)
Kaugus- ja kolmikhüppes lõppeb hoovõturada 2,75 m kuni 3 m laiuse ja umbes 10 m pikuse niiske koheva liivaga täidetud maandumiskastiga. Hüpe ei loe, kui võistleja astub üle äratõukejoone, sooritab äratõuke tõukepaku kõrvalt, maandub enne maandumiskasti jõudmist või puudutab maandumisel maapinda maandumiskasti kõrval kohas, mis on äratõukejoonele maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli).
Kaugus- ja kolmikhüppes lõppeb hoovõturada 2,75 m kuni 3 m laiuse ja umbes 10 m pikuse niiske koheva liivaga täidetud maandumiskastiga. Hüpe ei loe, kui võistleja astub üle äratõukejoone, sooritab äratõuke tõukepaku kõrvalt, maandub enne maandumiskasti jõudmist või puudutab maandumisel maapinda maandumiskasti kõrval kohas, mis on äratõukejoonele maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli).
Raskused probleemide lahendamisel · Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on · Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas · Kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur (mental set) lahendamist soodustav lahendamist takistav Fikseerumine ("kinnijäämine")eelnevatele lahenduskäikudele Takistuste ületamine probleemide lahendamisel · Alaeesmärkide püstitamine · Tagasisuunas töötamine· Mäkkeronimine· Tagasipöördumise vältimine· Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis)· Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine(Analoogia-abil mõtlemises on 3 etappi) · Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat · Osa- sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda · Lahendatava ülesande kohta järlduste tegemine Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada kujunevad "naiivsed teooriad" maailmast
14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? Silma poolset läätse( ülemist läätse ) nimetatakse okulaariks ning tema ülesanne on muutatõeline kujutis nähtavaks ja suurendada fookuses olev kujutis. 20. Mis on parima nägemise kaugus? Parima nägemise kaugus on 25cm 21
Pneumaatiline (c) Elektriline (d) Kombineeritud juhtimine 16. Drossel (milleks, miks tekivad sisendis probleemid) Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drosseli kasutamisel muutub silindri kiirus nii väljakui ka tagasisuunas. Selleks, et muuta pneumoajami kiirust ainult ühes suunas kasutatakse koos drosseliga teist elementi mittetagasivooluklapp. See klapp on ühendatud paralleelselt drosseliga, mis annab võimaluse muuta õhuvoolu ainult ühes suunas. 17. JA/VÕI pneumaatiline tehe (180) ja klapid Pneumaatiline NING (AND) loogikaelement Pneumaatilise loogikaelemendis on liikuv tihenditega klapp, mis saab kinni panna korraga vaid üht kahest sisendavast.
Vaheajal ei pea muutma pohiasendit. Ka vasaku kuunarnuki asetust ei tohi muuta. Kuunarnukile puhkuse andmiseks langete- takse pussikaba maha voi liigutatakse seda tagasisuunas, parema olavarre alla, koormates maha toetuvat pare- mat katt ja olga. Siis on vasak kuunarvars usna vertikaalselt pussi all ja lihased lodvestuvad. Asendist hoopiski valja tulla voib uksnes
2. probleemi määratlemine 3. probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine 4. informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. ressursside hindamine 6. lahendamise jälgimine 7. lahenduskäigu hindamine OSKUSTE ARENG JA EKSPERDIKS KUJUNEMINE - harjutamine - vigadest õppimine - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine - eksperdid ja algajad - deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) TAKISTUSTE ÜLETAMINE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL - alaeesmärkide püstitamine - tagasisuunas töötamine - lõpptulemus: vahendid (means-end analysis) - ülesande ümberstruktueerimine - analoogia leidmine LOOVMÕTLEMINE - probleemidele uudsete lahenduste leidmine - uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS - kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? - Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid
6 Lähtekülgedeta käik Polügonid 15. Nimeta erinevaid viise, et leida punkti asukohta. 16. Kirjelda joonemõõtmise põhimõtet lindiga geodeesias. Joonepikkuse mõõtmisel selgitatakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetav joon pikkusesse, millele lisandub jääk. Jääk on lindi pikkusest lühem pikkus. Kõik joonemõõtmised teostatakse vähemalt kaks korda, edasi- ja tagasisuunas. Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Tagumise mõõtja ülesanne on suunata eesmine mõõtja koos lindi ja mõõtevardaga joone sihile. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja poolt vaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Mõõdetud joone pikkus D= 20 (30, 40, 50)*n+ jääk 20 (30, 40, 50)- lindi pikkus meetrites n- tagumise mõõtja käes oleva mõõtevarraste arv 7 17
ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. Mõõdistamisvõrk- võib tugineda kõigile eelpool mainitud punktidele, mis peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse ±0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Joone mõõtmisvahendid on lindid, mis sõltuvalt materjalist jaotatakse teras- ja fiiberlintideks. Maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20, 30, 50 ja 100 m pikkused. Joonemõõtmised teostatakse vähemalt 2 korda, edasi- ja tagasisuunas. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmiste kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea 1/N abil. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (d), mis jagatakse keskmise mõõtmistulemusega (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( d /D = 1/N). Tulemit võrreldakse suhtelise veaga (1/1000; 1/2000; 1/3000). Nt: 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? Parandid: 1
Tänapäevases arenenud maailmas kohtame kõikvõimalikke peegeldusi ka tehisobjektidelt - majade akendelt, kasvuhoonete katustelt ja seintelt ja läikima kulunud raudteerööbastelt. Sobivalt orienteeritud peegelpindu kasutab inimene rohkesti oma huvides kord valguse koondamiseks, kord hajutamiseks. Väga igapäevased näited kõverate peeglite abil valguse suunamisest on taskulamp ja autolatern - sobiva kujuga nõgus peegel suunab pirni hõõgniidilt tagasisuunas kiirgunud valguse enam-vähem paralleelse kimbuna ette. Peeglitega päikeseenergiat kokku koondades annavad tänapäevased päikeseahjud ülikõrgeid temperatuure - kuni mitu tuhat kraadi. Sevilla lähedal Hispaanias töötab sellel põhimõttel 11 MW võimsusega päikesejaam. Austraalias on kavandamisel 200 MW päikesejõujaam. (Shukman, D., 2007) Siledalt peeglilt peegeldub valgus alati ainult peegelsuunas. Seades kolm peeglit üksteise
tuleb oskuste omadamisega (nt liiklusmärk 50 kiiruspiirang, sa ei süvene sinna, sest see on sul juba eelnevalt selgeks tehtud). 5. Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv, iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub. Kell 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool taevast kaetud pilvedega? Milline probleemilahendusstrateegia aitab seda ülesannet lahendada? Kell 11 õhtul/öösel on pool taevast pilvedega kaetud. Tagasisuunas töötamise strateegia. Vahendi-eesmärgi analüüs - probleemi lahendamise strateegia, mille puhul hinnatakse pidevalt erinevust praeguse seisundi ja eesmärgiks seatud seisundi vahel ning mõeldakse sellele, kuidas olemasolevaid ressursse selle erinevuse vähendamiseks kasutada. Selle analüüsi abil võidakse esialgne probleem asendada hulga alamprobleemidega, st esialgne eesmärk asendatakse mitme vahe-eesmärgiga. Sellisel viisil probleemide mõistmine annab
Joont tähistavad maastikul otspunktid, selleks võivad olla puidust maavaiud. Lindid on teras ja fiiberlindid. Maamõõtmisel kasutatakse 20-100m pikkuseid. Mõõtmine: Joone sihiks nim joone otsepunkte läbivat vertikaaltasandit. Jooneks nim joone sihi ja maapinna lõikejoont. Joonemõõtmise ajaks tähistatakse joonesiht 2m pikkuste tähistega erksas värvis. Teostatakse 2kesi. Täpsuse tagamiseks teostatakse mõõtmist vähemalt 2x edasi ja tagasisuunas. 23. Maastiku reljeef. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.On kasutatud ka definitsiooni, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum. See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi reljeefi hulka. Mägi või org. 24. Maastikupunktide kõrgused ja kõrguskasvud. Horisontaalid ehk samakõrgusjooned ehk isohüpsid saadakse kui lõigata maapinda
normaalselt suletud kontakt K 2 , lõpplüliti normaalselt suletud kontakt SQ1 , esimese magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt K 1 (mis on nüüd suletud) seisunupu S1 normaalselt suletud kontakt ja faas L3 . Kui vajutame lõpplülitile SQ1 katkeb esimese magnetkäiviti 9 mähise K 1 vooluring ja mootor seiskub üle peakontaktide K 1 . Normaalselt avatud kontaktiga SQ1 käivitub mootor tagasisuunas kuna lõpplüliti SQ1 normaalselt suletud kontakt magnetkäiviti K 1 mähise vooluringis on pealevajutamisel avatud ja normaalselt avatud kontakt teise magnetkäiviti K 2 mähise vooluringis sulgeb ahela järgmiselt: N neutraal, teise magnetkäiviti mähis K 2 , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt K 1 , lõpplüliti SQ2 normaalselt suletud kontakt, lõpplüliti SQ1 normaalselt avatud kontakt (mis on pealevajutamisel suletud) , seisunupu S1 normaalselt suletud
rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine (muutub ajutiselt positiivseks, mille tagajärjel rakk repolariseerub). Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küündib kindla ulatuseni -45 mV kuni -55mV-ni. Seda kutsutakse läviväärtuseks. Läviväärtuse ületanud signaal kutsub alati esile aktsioonipotentsiaali, mis levib ainult ühes suunas kuna tagasisuunas liikumine on takistatud refraktaaruse poolt. 4 Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine. Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali iga 4 millisekundi järel ja see levib piki aksonit kiirusega kuni 100m/s. Kui aktsioonipotentsiaal on
Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: o Harjutamine o Vigadest õppimine o Osadeks jaotamine o Tegevuste automatiseerumine Raskused probleemide lahendamise: o Piirangud o Fikseerimine o Mentaalne struktuur (lahendamist soodustav või takistav) Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: o Alaeesmärkide püstitamine o Tagasisuunas töötamine o Lõpplahendus o Ülesande ümbersõnastamine o Analoogia leidmine Algoritm- protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult (võtab kaua aega, võib keeruline olla selle jälgimine) Heuristikud- lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem, töötanud ja edule viinud (lennuõnnetuste analüüsimine) heuristik- strateegia otsuste
40 kg. Ta liigub esialgu horisontaalselt vasakule kiirusega 20 m/s, saab siis löögi ja lendab 45-kraadise nurga all üles paremale kiirusega 30 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida jalg avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. 47. Püssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt õla vastas, nii et ta annab tulistades tagasilöögi. Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse välja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub püss tagasisuunas? 48. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja põrkuvad. Keha A mass on 0.50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s. Leida ühendkeha kiirus 50. Auto massiga 2.0 tonni sõidab kiirusega 10 m/s itta ja auto massiga 1
1 ja abikontakt K1.2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K1.2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K1 pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK1 vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K1 toiteahel ning kontaktori kontaktid K1.1 ja K1.2 avanevad. Mootori toiteahel katkeb ja mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori käivitamine tagasisuunas toimub vajutamisega surunupplülitile SK2, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K2 vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K2.1 ja abikontakt K2.2 sulguvad ning mootor käivitub. Pöörlemine vastassuunas saavutatakse faasijärjestuse muutmisega. Abikontakti K2.2 sulgumise tõttu jääb kontaktori mähis K2 pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK2 vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori
.. Suhteline murdumisnäitaja n21 Absoluutne murdumisnäitaja n1 sin sin n20 c n n10 = n21 = n21 = n10 = n21 = 2 = sin sin n10 v n1 Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Spekter on energia jaotus sageduste ( lainepikkuste ) järgi. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Keskkonna absoluutne murdumis näitaja n10 o Langemisnurk Murdumisnurk o Teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja
vahemikus, nt 400-410m/s. ebamõistlik küsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirust täpselt 400m/s, sest vastus sellele on: niisuguseid molekule ei ole. Bolzmanni faktor näitab kui suur osa molekulidest on võimeline mingiks keemiliseks reaktsiooniks. Ensüümid ei muuda reaktsiooni kulgemise energeetilist lõppefekti, küll aga vähendavad oluliselt vahepealset energiabarjääri, aktivatsioonienergiat. Keemiline tasakaal on olukord, kus reaktsiooni kiirused edasi- ja tagasisuunas on võrdsed. Tasakaalu minek on seda kiirem mida väiksem on aktivatsioonibarjäär, aga barjääri suurusest ei muutu lõpptulemus. Aine potentsiaalne keemiline energia ehk keemiline potentsiaal on suurus mida mõõdetakse reaktsiooni käigus vabanenud energiaga mooli kohta. lahuses tulevad sisse ka teised jõud. Seda komponenti nimetatakse standardseks keemiliseks potentsiaaliks µ0. Kui aine A muutub aineks B, siis summaarne A
Keskmise jõu komponendid on seega Seega keskmise jõud pallile on ⃗⃗ ehk numbriliselt √ 650 850 = , ⃗⃗ N Nurk, mis moodustub selliste jõuvektorite vahel (joonis.2) 47. Püssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt õla vastas, nii et ta annab tulistades tagasilöögi. Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse välja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub püss tagasisuunas? Lahendus: Püssi mass = 3 kg Kuuli mass 5 gr = 0,005 kg Kuuli kiirus = 300 m/s Püssi kiirus ? =0 , siit saame avaldada püssi kiiruse , / = = , / 48
OSAKOORMATE VAHEL peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis näitab lastiruumi kasutamist ja kulude arvestamisel või tariifide kalkuleerimisel saame siiski lähtuda reaalselt kasutatavast koormaruumist. EESTIS ON OSAKOORMATEKS VEOSED KAALUGA ÜLE 2500 KG. RINGMARSRUUT- suletud veomarsruut, millel läbib veok järgemööda erinevaid maha ja pealelaadimispunkte. PENDELMARSRUUT- sõiduk läbib kõiki peale ja mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri -ja tagasisuunas. PÄRISSUUNALINE VEOS- vedu, millest saab alguse veoprotsess. TAGASISUUNALINE VEDU- vedu, mis kaasneb pärissuunalise veoga ja tuleneb vajadusest sõita sõiduki naasmisel garazeerimispunkti selle koormaruum veosega ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikumalt. LAOARTIKLI VARU ÜHIKU KOGUKULU KOOSNEB KOLMEST KULUKOMPONENDIST: 1) Materjalikulu--toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind
kiirt 3 pole joonisel kujutatud. Kujutis: samapidine, näiline, vähendatud. Tõeline kujutis- siis, kui kujutis tekib fookusest kaugemale. Seda saab tekitada ekraanile. tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Näiline kujutis- tekib fookuse ja läätse vahele. Ekraanile tekitada ei saa, kuid on silmaga vaadeldav. tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Läätse valem- koondav. Kui kasutada seda valemit hajutava läätse korral, siis tema fookuskaugus ja optiline tugevus on negatiivsed. 1 1 1 = + f a k Optiline tugevus Läätse optiline tugevus iseloomustab seda, kui palju lääts valgust murrab. 1 D= f D- läätse optiline tugevus. Suurendus Kui ese on läätsest kaugemal kui 2F, siis läätse suurendus on väiksem kui 1 kujutis < 1 ( kujutis on esemest väiksem)
a. Seisma jääma lõikuva sõidutee ääre ees. b. Seisma jääma märgi ees. c. Andma teed lõikuval teel sõitvale juhile. Märgi ja lisateatetahvli ühend keelab parkida … a. Märgi taga b. Märgi ees c. Märgi taga kuni järgmise ristmikuni Kuhu tohib sõita mopeediga? a. Otse b. Vasakule c. Otse, vasakule ja tagasi Kas veoautojuht on kohustatud pöörama paremale? a. Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks
Dispersioon, spekter: aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest (või sagedusest), st valge valgus, mis on liitvalgus ehk koosneb erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: = h f , kus h = 6,625 10 -34 J s on Plancki konstant
Dispersioon, spekter: aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest (või sagedusest), st valge valgus, mis on liitvalgus ehk koosneb erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: = h f , kus h = 6,625 10 -34 J s on Plancki konstant
Wikipedia Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine • Harjutamine • Vigadest õppimine • Osadeks jaotamine • Tegevuste automatiseerumine • Eksperdid ja algajad • deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Raskused probleemide lahendamisel • Piirangud • Fikseerumine • Mentaalne struktuur – lahendamist soodustav – lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel • Alaeesmärkide püstitamine • Tagasisuunas töötamine • Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis) • Ülesande ümberstruktureerimine • Analoogia leidmine 37 38 Loovmõtlemine • Probleemidele uudsete lahenduste leidmine • Uudne ja funktsionaalne • Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Arvutite ja inimeste võrdlus • Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt?
mõtlema ei pea Ekspert valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel: Piirangud eelnevad kogemused, ei osata väljaspool piire mõelda Fikseerumine ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel Alaeesmärkide püstitamine väikestest eesmärkidest suuremate poole Tagasisuunas töötamine lõppeesmärgist tagasi mõtlemine Lõpptulemus olemasolevate vahendite (means-end analysis) abil lahenduse leidmine Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine Probleemidele uudsete lahenduste leidmine Uudne ja funktsionaalne Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid: (Wallas, 1926) Ettevalmistus Inkubatsioon ei tegele probleemiga aktiivselt Illuminatsioon Kontrollimine
Sest osakestele antakse kokku surudes energiat juurde, mis väljendub nende suuremas kineetilises energias e t* tõusus. Paisudes jahtub, sest süsteem tebe tööd ja osa tehtud tööst hajub soojusena, mis välj. T* languses. 126. Isel liikumist toodud trajektoori järgi: liikumine on ebaühtlane- lähtekoordinaatidest 5M kauguselt alustades liigub keha enam-vähem ühtlaselt, kuni hakkab aeglustuma seiskumiseni ~22m juures. Jätkab ngeatiivset kiirendust liikudes tagasisuunas, siis hakkab uuesti positiivses suunas kiirendama kuni seiskumiseni ~12m juures, jätkab kiirendamist kiiruseni -4m/s ning jätkab ühtlaselt. 127. Mis juhtub kui isoleeritud toas jätta külmkapi uks lahti? T* ühtlustub terves toas ja langeb natuke külmkapis oleva madalama t* tõttu. T* ühtlustub, kui külmkapis olev õhk on soojenenud samale tasemele, mis ümbritsev õhk. Edasi pole
mõtlema ei pea Ekspert – valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel: Piirangud – eelnevad kogemused, ei osata väljaspool piire mõelda Fikseerumine – ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel Alaeesmärkide püstitamine – väikestest eesmärkidest suuremate poole Tagasisuunas töötamine – lõppeesmärgist tagasi mõtlemine Lõpptulemus – olemasolevate vahendite (means-end analysis) abil lahenduse leidmine Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine Probleemidele uudsete lahenduste leidmine Uudne ja funktsionaalne Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid: (Wallas, 1926) Ettevalmistus Inkubatsioon – ei tegele probleemiga aktiivselt Illuminatsioon Kontrollimine
võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3 võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid võimaldab vedada 4000 tk 20`konteinereid 29. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? metallist konteineri veol on kütusekulu liiga suur konteiner on ohtlik maateetranspordis konteiner mahutab treilerist tunduvalt vähem kaupa tavaliselt puudub võimalus saada vedu tagasisuunas 30. Konteinereid kasutatakse autovedudel peamiselt lühikestel veomarsruutidel mere või raudteetranspordi jätkuvedudena linnasisestel vedudel pikamaa vedudel 31. Mida tähendab lühend LCL? täis konteineri vedu tühja konteineri vedu konteinerisaadetis koostatakse erinevatest väiksematest kaubasaadetistest elektroonikakaupade vedu konteinerites 32
· nihutavad paigalt naaberosakesed. 1 -- osakesed on tasakaalus 2 -- A nihutati paigast 3 -- AB vaheline tõukejõud on nihutanud B edasi ja sundinud A liikuma tagasisuunas 4 -- B on nihkunud tagasi C ja A edasi, 5 -- A nihkus tagasi, B edasi, C tagasi, D edasi. 16 Võnkumiste levik osakeste vahelise jõu mõjul. Nihkunud osakesed on tumedamad, noolekesed näitavad jõudusid.
veresoone algosas enam-vähem samasugune rõhk. See tõuseb veel süstoolse maksimumini, mis inimesel on lamavas asendis vasakus vatsakeses ja aordis umbes 120 mmHg, paremas vatsakeses ja kopsutüves umbes 24mmHg. Süstoli lõppedes lõpeb ka vatsakese muskulatuuri kokkutõmme. Rõhk suurtes veresoontes langeb aeglasemalt kui vatsakestes, sest nende seinad ühtlustavad rõhku. Veri hakkabki voolama tagasisuunas ja vatsakeste-veresoonteklapid sulguvad. Rõhk vatsakestes alaneb nüüd väga kiiresti, veresoontes aga aeglaselt. Kui intraventrikulaarne rõhk langeb vatsakeste diastoli alguses kodade rõhust madalamale, avanevad AV klapid ja kodadesse kogunenud veri valgub vatsakestesse. Vatsakeste diastoli viimase kolmandiku ajal kontraheeruvad kojad ( kodade süstol ) ja täidavad vatsakesi veelgi. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon
4. alternatiivide leidmine (informatsiooni korrastamine) 5. tegevuse valimine (ressursside hindamine) 6. ellu viimine (jälgimine) 7. hindamine Takistused probleemide lahendamisel – 1. piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on. 2. eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas. Takistuste ületamise meetodid: 1. alaeesmärkide püstitamine 2. tagasisuunas töötamine 3. analoogia leidmine 4. äärmuslike juhtumite analüüs 5. ülesande ümberstruktureerimine. Takistuste ületamine analoogia-abil mõtlemises: 1. sobiva info leidmine, mis võimaldab luua analoogiat. 2. osa sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda. 3. lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine. Probleemide lahendamise strateegiad: 1. algoritm – on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult
Olenevalt programmi muutmise võimalusest eristatakse jäiga mittemuudetava programmiga ja jäiga muudetava programmiga süsteeme. Jäiga mittemuudetava programmiga süsteemides tagatakse tööorganite ühesugused korduvad liikumistsüklid elektriajami vastava juhtimisskeemiga, kuhu on lülitatud kõik vajalikud käsklus- ja täituraparaadid ning andurid. Sellise süsteemi näiteks võib olla joonisel 1.16 kujutatud skeem, mis kindlustab tööpingi töölaua edasi-tagasisuunas liikumise sõltuvalt läbitud teest, mida kontrollitakse diskreetasendiandurite lõpp- lülitite abil. Põhimõtteliselt on igasse elektriajami kontakt- või kontaktivabasse juhtimisskeemi salvestatud mingi kindel jäik mittemuudetav programm, mida saab kirjeldada ,,kui siis" tüüpi lausetega. Näitena vaatleme joonisel 1.11 kujutatud elektrimootori käivitamise juhtimise tüüpsõlme sõltuvalt ajast. Sellesse skeemi on salvestatud programm, mida saab kirjeldada alljärgnevalt.
11. Seo lehed omavahel viidetega. 12. Pane avalehele viide korvpallireeglitele. Näiteks http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf 13. Otsi korvpalliga seotud pilte. Koonda nad ühele galeriilehele. Lisa viide avalehelt galeriisse ja tagasi 14. Koosta iga võistkonna kohta omaette väike tutvustav leht. Avalehelt tee viide lehele, kus asub võistkondade loetelu. Loetelust saab viite abil iga võistkonna juurde. Lisa ka tagasisuunas toimivad viited. 15. Võimaluse korral pane loodud lehestik üles avalikult kättesaadavasse veebiserverisse. Veendu, et kõik on ilusti nähtav. Serveri puudumisel püüa lehestik nähtavaks saada sõbra arvutis või oma arvuti teises kataloogis. 16. Tee oma lehestikus mõni täiendus (näiteks lisa üks korvpallimeeskond). Hoolitse, et uus versioon oleks nähtav ka ülespanekukohas. Astmelised laadilehed (CSS) cascading style sheets
Vedellastilaevadel veetakse peamiselt toornaftat, mootorikütuseid, vedelgaasi ja vedelas olekus keemiatööstuse tooteid. Segalastilaevadel veetakse eriliigilisi laste, valdavalt tühisõitude vältimiseks ühes suunas üht, tagasisuunas teist liiki lasti. Reisilaevad jaotatakse reisiparvlaevadeks, kruiisilaevadeks ja kruiisiparvlaevadeks. 82 5 Veetransport Pilt 5.11 Ro-pax laev Pilt 5.12 Multifunktsionaalne laev Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Reisiparvlaevad
võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3 võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid võimaldab vedada 4000 tk 20`konteinereid 29. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? metallist konteineri veol on kütusekulu liiga suur konteiner on ohtlik maateetranspordis konteiner mahutab treilerist tunduvalt vähem kaupa tavaliselt puudub võimalus saada vedu tagasisuunas 30. Konteinereid kasutatakse autovedudel peamiselt lühikestel veomarsruutidel mere või raudteetranspordi jätkuvedudena linnasisestel vedudel pikamaa vedudel 31. Mida tähendab lühend LCL? täis konteineri vedu tühja konteineri vedu konteinerisaadetis koostatakse erinevatest väiksematest kaubasaadetistest elektroonikakaupade vedu konteinerites
võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3 võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid võimaldab vedada 4000 tk 20`konteinereid 29. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? metallist konteineri veol on kütusekulu liiga suur konteiner on ohtlik maateetranspordis konteiner mahutab treilerist tunduvalt vähem kaupa tavaliselt puudub võimalus saada vedu tagasisuunas 30. Konteinereid kasutatakse autovedudel peamiselt lühikestel veomarsruutidel mere või raudteetranspordi jätkuvedudena linnasisestel vedudel pikamaa vedudel 31. Mida tähendab lühend LCL? täis konteineri vedu tühja konteineri vedu konteinerisaadetis koostatakse erinevatest väiksematest kaubasaadetistest elektroonikakaupade vedu konteinerites 32
Seo lehed omavahel viidetega. 207. Pane avalehele viide korvpallireeglitele. Näiteks http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf 208. Otsi korvpalliga seotud pilte. Koonda nad ühele galeriilehele. Lisa viide avalehelt galeriisse ja tagasi 209. Koosta iga võistkonna kohta omaette väike tutvustav leht. Avalehelt tee viide lehele, kus asub võistkondade loetelu. Loetelust saab viite abil iga võistkonna juurde. Lisa ka tagasisuunas toimivad viited. 210. Võimaluse korral pane loodud lehestik üles avalikult kättesaadavasse veebiserverisse. Veendu, et kõik on ilusti nähtav. Serveri puudumisel püüa lehestik nähtavaks saada sõbra arvutis või oma arvuti teises kataloogis. 211. Tee oma lehestikus mõni täiendus (näiteks lisa üks korvpallimeeskond). Hoolitse, et uus versioon oleks nähtav ka ülespanekukohas. Astmelised laadilehed (CSS) cascading style sheets
annaabi.ee 
