LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d 1-2 2,55 cm 637,5m 255m 1275m 51m 2-3 3,3 cm 825m 330m 1650m 66m 3-1 4,3 cm 1075m 430m 2150m 86m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lähteandmed on ...
" Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. iga katsekeha mõõde arvutati kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3
C mM 2,763 KK: 2 = 2 =1,3815 mmol/l B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus Vtriloon-B : 8,95 mL C M,triloon-B : 0,025M Vvesi : 100mL Vtriloon- B * C M ,trilon- B *1000mmol 8,95 * 0,025 * 1000 ÜK: Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,24 mmol/l Järeldus Kasutades juhendi tabelit 5.1 võib järeldada, et kraanivesi on mõõdukalt kare. C Katlakivi moodustumise uurimine Kõik saadud tulemused kantud tabelitesse 1.2 ja 1.3. Järeldus Mida rohkem vett keeta, seda pehmemaks see muutub. Samuti pehmendas vett filtrimine. D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine 0,005M triloon-B tiitrimisel muutus värvus kohe siniseks. Järeldus Vee juhtimisel läbi Na-kationiitfiltri kadus vee üldkaredus(Ca ja Mg ioonid) täelikult. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil: Ba+ + SO42- = BaSO4 . Ligikaudne kontsentratsioon : Na2SO4 10-4 M
m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3)
viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Leo Kristopher Piel 123741 Teostatud: Õpperühm: IABB22 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega
Üheks lihtsamaks andmebaasiks võib olla tekstifail, kus on nimekiri sõprade kontaktandmetega. Juku Joonlaud 6 123 456 [email protected] Ants Kartul 7 123 987 [email protected] Sille Sirge 56 654 456 [email protected] Pipi Pikksukk 422 422 [email protected] Kalle Karu 50 010 101 [email protected] Suurtel andmebaasidel on andmed salvestatud tabelitesse ning igas tabelis on alati ühesugused andmed. Näiteks: isikute tabel, elukohtade tabel, sõidukite tabel. Andmete seoste loomiseks on vaja teha juurde veel üks tabel, nagu on näha alloleval pildil. Töö Excelis toimub samuti tabelitega, sinna sisestatakse ka kõik andmed. Exceli saame käivitada: Start -> Programmid -> Microsoft Excel. Microsoft Exceli dokumenti nimetatakse vihikuks ehk workbook (mõnikord ka raamatuks). Peale
Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 4 Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. Kanname tulemused tabelitesse (Tabel 1, Tabel 2). 5 Tabel 1 Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m h1 l t v1 v2 (otse) Ep Ek (1) Ek (2) keha (kg) (m) (m) (s) (m/s) (m/s) (J) (J) (J)
Selleks asetasime katsekeha nihiku mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise ∆=d´1−d i ´ i ∆=h−h ∆=d´2−di d1 h d2 nr. 1. 17,96 0,09 39,53 0,48 16,11 0,10 2. 17,72 0,15 39,22 0,17 15,91 0,10 3
011662 0.012928 3 3 166.61 0.01764 0.019392 4 4 167.22 0.023618 0.025856 5 5 167.86 0.02989 0.03232 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101 (mT) 5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna tabelitesse 1 ja 2. ( sin = 1 ). 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. 7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik F = f (L). 3 Kasuta analoogselt p.3 toodud valemit (2). Tabel 3 F=F(l)
4. TÖÖ KÄIK 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgliguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgliguks. 5.Korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Tulemused kandke tabelitesse, mile näidis on toodud. Katse nr. f, Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 14,1 28,1 4,0 2. 28,1 32,1 4,0 3. 4479 32,1 36,0 3,9 0,079 4. 36,0 39,0 3,0 5
4. - - - - 5. 5 165,73 0,10094 0,00924 mo = 164,7g g = 0,0098 N/g F= (mi- mo)g F1= (164,95- 164,7) × 0,0098= 0,00245 N B= 0,084 T L= 0,022 m Fm1= B×I×L= 0,084×1×0,022= 0,001848 N 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 84 (mT) 5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna tabelitesse 1 ja 2. ( sinθ = 1 ). 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. 7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik F = f (L). Jrk.nr. L (cm) I(A) F(N) Fm(N) 1. 1,2 5 0,00539 0,001848 2. 2,2 5 0,10094 0,001848 3
Päringud jagunevad kahte liiki: valikpäringud ja toimingupäringud. Valikupäring ainult otsib andmed välja ja teeb need kasutamiseks kättesaadavaks. Päringu tulemusi saate ekraanil vaadata, välja trükkida või lõikelauale kopeerida. Päringu tulemust saate kasutada ka vormi või aruande kirjeallikana.Nagu ka nimi viitab, teostab toimingupäring andmetega toiminguid. Toimingupäringu abil saab luua uusi tabeleid, olemasolevatesse tabelitesse andmeid lisada, andmeid värskendada ja kustutada.
Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid; toksib päevast päeva erinevatesse tabelitesse etteantud numbreid, joob hommikust õhtuni kohvi ning teeb firma bossile järjekindlalt silma, lootes, et ühel ilusal päeval ei pea ta enam istuma selles ebamugavas toolis, mis nüristab tema rühti ja meelt. Aga see on kõigest tolle persooni nägemus asjast, kes ei oska ilmselt ilma näppude abita arvutada sedagi, palju võrdub kaks pluss kaks. On ilmne, et kunagi aastasadu tagasi võetigi arveldamisel appi ,,tehnilised abivahendid" sõrmed ja
1 1.1 Mehhaaniline energia 1.1.1 Tööülesanne Määrata erinevate massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadustega. 1.1.2 Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks (Pasco – SMART TIMER ), 3 erinevas kaalus miniautot. 1.1.3 Katse käik Kõigepealt kaalume kolme auto massid ning kanname tulemused tabelitesse 1(Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Järgnevalt mõõdame stardikõrgused horisontaaltasapinnast ning foto- väravate vahekaugused ning kanname tulemused tabelitesse 1 (Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Seadistame fotoväravate mõõteseade õigesse töörežiimi. Teostame katsed, mille käigus laseme autodel vabalt veereda mööda kaldteed ning mõõdame aja, mille jooksul autod läbivad fotoväravaid. Saadud tulemused kanname pärast iga katset tabelisse nr. 1.
Arvutada välja tekkinud katlakivi mass. 2. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keeta vett ühekaupa 15-20 min. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerida vesi (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrata KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. Kõik saadud tulemused kantud tabelitesse 1.2 ja 1.3. Järeldus Mida rohkem vett keeta, seda pehmemaks see muutub. Samuti pehmendas vett filtrimine. D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee jääküldkaredus (JÜK) ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1) Pipeteerida 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada
cm3 destilleeritud vett, 3)3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4) 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katse 2 4 katseklaaside paari, millest igast paarist ühes on 4 cm3 väävelhappelahust ning teises 4 cm3 Na2S2O3 lahust. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Märkisin mõlema katse puhul üles kõik ajad, mille stopperiga mõõtsin lahuste kokku valamiset kuni lahuse hägustumiseni ning kantsin vastavatesse tabelitesse ning arvutasin reaktsiooni kiirused ja joonistasin tulemuste põhjal graafikud. Katse 1 Katseklaasid Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg T min Reaktsioonikiir e paar maht cm3 cm3 suhteline us v=1/T min-1 konsentratsio on 1 6 0 6 1,12 V1=1/01,12=0,89
b. Ühest tabelist mitu kirjet (kirjete valiku tingimus peab viitama mitmele kirjele) c. Ühest tabelist kõik kirjed (kirjete valiku tingimus peab viitama kõigile kirjetele või siis puuduma hoopis) (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 6. Kuna teil on ettenägelikult alles need INSERT-laused, millega te kustutatud kirjed eelnevalt tabelitesse kirjutasite, siis taastage tabelitest kustutatud kirjed. (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 7. Tehke päring ühte tabelisse. Proovige erinevaid piiravaid tingimusi (WHERE) ja erinevaid kirjete järjestusi (ORDER BY). Proovige ka kõikide veergude väljastust (*) ja ka valikulist veergude väljastust (veergude loend üle koma)
Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Mõõtke antud kahe katsekeha paksus viiest erinevast kohast. 3. Arvutage iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1 (Silinder) lubatud = 0,4% Mõõtmise _ _ nr. d1 = d1- di h = h - hi 1. 21,53 mm 0,03 30,07 mm -0,02 2. 21,55 mm 0,01 30,05 mm 0 3. 21,56 mm 0 30,06 mm -0,1 4
4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2. Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. 4. Arvutan katsekeha keskmise paksuse ja tema vea. Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabelid Mõõtmised nihikuga Nooniuse täpsus T = null-lugem Plaadi paksus Tabel 1 2 2 Katse nr di, mm d di, mm (d di) , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d=
kehdi kokku suruda, seda rohkem konarused haakuvad. Hõõrdejõud liigitatakse: 1) Seisuhõõrdejõud – võimaldab kehade paigalseisu ja kohalt liikuma hakkamist 2) Liugehõõrdejõud 3) Veerehõõrdejõud (alati väiksem kui liugehõõrdejõud, kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule. Elastsusjõud tekib tõmbel, väändel, survel, paindel ja nihkel. a) Alustes tekkiv elastsusjõud, nim ka toereaktsiooniks b) Riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, nim ka pingeks c) Vedrus tekkiv elastsusjõud Vedrus tekkiv FE on suunatud alati vedru tasakaaluasendi poole.
Nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 3 3. Arvutused koos veaarvutusega. 1) Arvutan valemi (2) järgi esimese ja teise uuritava takistuse ning takistite ühenduse Rx takistuse üksikväärtused Rx , nende aritmeetiline keskmine (tulemused kannan vastavalt tabelitesse 5.1, 5.2 ja 5.3): l Rx 1 R l2 Rx R x n 2) Leian takistite takistuste A-tüüpi laiendmääramatused usaldusnivool 0,95: t n 1, 2,3 0,95 R Rx n 2 x U A R x t n 1, i 1 n n 1
kindlat zanri filmi kohta. 2. Tabelid Kogu andmebaasi valmistamine algas sellega, et tuli luua võimalikult palju tabeleid, milles oleks võimalikult palju infot selleks, et andmebaas oleks võimalikult informatiivne. Tabeli koostamisel kasutasin ma MS Office Excel-i abi. Selle abi kasutasin ma selleks, et oleks võimalikult lihtne koostada tabeleid. Kui ma olin tabelid valmistanud, siis avasin ma ,,External data" ning importisin Excelist kõik tabeliandmed. Tabelitesse jagasin ma andmed info järgi. Koostasin järgmised tabelid: 1. Filmid, kuhu ma panin infot filmide kohta nt Annotatsiooni, Staari nime, staari eluloo, zanri, oskarite arvu jne. 2. Hind, kuhu ma panin filmi koodi järgi iga kasseti maksumuse 3. Kasseti info, see tabel sisaldab infot kasseti kvaliteedi, subtiitrite, lindi pikkuse, kassetide arvu kohta, ning ka muu info kohta, mis on kassetil. 4. Laenutaja andmed, kuhu lisasin andmed kasseti laenutajate kohta
Aruandluse eesmärgiks on: dokumenteerida projekti käiku; kinnitada tehtud töö; planeerida järgnevad tegevused; saada heakskiit vajalikele muudatustele; tõstatada küsimusi ja anda soovitusi; anda alusmaterjal projekti hindamisele. Aruannete esitamine ja kinnitamine on sageli otseselt seotud väljamaksetega. Projekti vahe- ja lõpparuanded vormistatakse etteantud vormile ja isearvutuvatesse tabelitesse (finantsosa). Projektijuhtimine tähendab selle korraldamist alates esialgsest ideest kuni lõpliku valmimise ja aruandluseni.
nihkumist ning lülisamba varast taandarengut. Hinnangute kohaselt suurendab riski vibratsiooniga kokkupuute kestuse pikenemine ja kokkupuute suurem intensiivsus puhkeperioodid aga vähendavad seda. Paljud sõidukijuhid on kurtnud häireid kaelas ja õlgades, kuid epidemioloogilised uuringud ei ole sellise toime esinemist selgelt kinnitanud. TÖÖ KÄIK Mõõta ettenähtud suurused (vibratsiooni kiirus, amplituud ja kiirendus) vibromeetriga, tulemused kanda vastavatesse tabelitesse töö I ja II osas. Töö I osa käsitleb tööstusvibratsiooni ning II osa elukeskkonna vibratsiooni kahe massaaziaparaadi näitel. NB! Vibrokiirenduse näit mõõteseadmel tuleb arvutuste tarbeks läbi korrutada g = 9,81 m/s2. Avalda vibrokiiruse valemist valem vibratsiooni sageduse arvutamiseks ning leia erinevatele pingetele vastavad võnkesagedused. NB! Valemis on vibratsiooni amplituud millimeetrites, tabelites mikromeetrites! v 2 A f f v / 2 A
arvutis. Uurimistöö andmed on päriselust ning selles töös toimub nende analüüsimine ning andmetest erinevate jooniste, tabelite ning diagrammide kujutamine. Uurimistöö hõlmab endas tunnis õpitu kasutamist ning abimaterjalide oskuslikku praktiseerimist. Uurimustöös arvutame 34 õpilase lõpueksamite tulemuste kohta mediaane, moode ning keskväärtusi. Joonestan ka sageduspolügoone ning jagan andmeid tabelitesse. Uurimistöös kasutan järgmiseid mõisteid: Statistika - teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist Matemaatiline statistika - matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Üldkogum - objektide hulk, mille kohta tehakse teaduslikult põhjendatud järeldusi Valim - uurimiseks valitud üldkogumi osa Tunnus - omadus, mille põhjal uuritakse objekti
PRIMARY KEY (TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRIGNI_JUHENDAJA_ID) REFERENCES ISIK(HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRING_ID) REFERENCES RIIK(HUVIRING_ID) ); Script Output: Table TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA created. create table HUVIRING( HUVIRING_ID int not null, NIMETUS VARCHAR (60), ASUKOHT VARCHAR(55) not null, ALATES TIMESTAMP not null, KUNI DATE, KOMMENTAAR VARCHAR(255), PRIMARY KEY(HUVIRING_ID) ); Script Output: Table HUVIRING created. Lisan tabelitesse kirjed: HUVIRINGI_JUHENDAJA tabelisse 8 rida, TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJAINA tabelisse 15 ja HUVIRING tabeli 9 rida. Tabeli HUVIRINGI_JUHENDAJA lisan 8 kirjet : insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(1,'Mart','Lill',to_date('1985/07/14','YYYY/MM/DD'),'38507141234','M','Geoloogia huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(2,'Priit','Org',to_date('1989/11/15','YYYY/MM/DD'),'38912345678','M','Loomasõprade huviringi juhendaja.');
2. 2,0 166,00 0,0125 0,0129 3. 3,0 166,60 0,0184 0,0194 4. 4,0 167,22 0,0245 0,0259 5. 5,0 167,89 0,0311 0,0323 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101 (mT) 5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna tabelitesse 1 ja 2. ( sinθ = 1 ). 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. 7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik F=f (L). 9 0.04 8 0.03 7
Küsimustikus küsiti Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemuse populaarsuse kohta. Eesmärgiks oli uurida 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. Küsimustikule vastas 17 neiut ja 8 noormeest. Küsimustikus oli küsitud 11. klasside kohustusliku kirjanduse lugemise populaarsust. Õpilased vastasid küsimustele kirjalikult. Järgnevalt esitatakse küsimustiku küsimused koos vastustega, mis on selekteeritud tabelitesse. · Kui tihti loete kohustuslikus kirjanduses raamatute asemel kokkuvõtteid? Tabel 1. Kokkuvõtete eelistamine lugemisele. Alati Harva Mitte kunagi Kui tihti loete kohustuslikus 9 õpilast 12 õpilast 4 õpilast kirjanduses raamatute asemel kokkuvõtteid? Tabelist on näha, et 64% õpilastest ei eelista siiski lugeda raamatute kokkuvõtteid, ainult 36%
kaalumist, kasutades valemeid 4.1.1; 4.2.1; 4.3.1; 4.3.2; 4.4.1 ja 4.8.1. Töö jaoks vajalikud katsekehade absoluutsed tihedused saime õppejõu käest (keraamiline tellis 2660 [kg/m3], graniit - 2680[kg/m3], silikaattellis - 2650[kg/m3]). Andmed ja tulemused tabelis 6.2.1. 8 6. Töö käigus saadud ja tabelitesse kantud andmed 6.1 Korrapäraste kehadega materjalide tiheduse määrmaine Tabel 6.1.1 Materjalide tiheduse tabel Mõõtmed [mm]
(3) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI). Kaalude vahe ( mI m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. (2). 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101[mT] 5. Arvuta valemi (1) abil Fm [N] väärtused sõltuvalt voolutugevusest I [A] ja kanna tabelitesse 1 kuni 6. [ sin = 1 ]. 6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. Tabel 1 Voolujuhe SF37 Jrk.nr. I [A] mI [g] F [N] Fm [N] 1 1.00 164.92 2.45 ·10-3 2.222·10-3 2 2.00 165.14 4.606 ·10-3 4.444·10-3 3 3.00 165.36 6.462·10-3 6.666·10-3 4 4.00 165
uuendatud andmebaasi haldus, laiendatud salvestamise võimalused ning uue tööriistad nagu Proportional Overlap tool (proportsionaalne ülekattuv tööriist). (Amos, 2009) Maplnfos nimetatakse kõiki kasutatavaid andmestikke tabeliteks. Üks infokiht (näiteks krundipiirid) = ühe tabeliga. Ühe tabeli sisse võib salvestada kõiki graafilisi elemendi tüüpe (jooned, areaalid, tekstid, punktid-sümbolid). Soovitav on praktikas siiski erinevat graafilised elemendid paigutada erinevatesse tabelitesse e. erinevatele kihtidele. Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. Maplnfos on iga kiht eraldi tabel. Tabelid salvestatakse failidena, ning üks tabel moodustub kõvakettale salvestatult mitmest sama nimega, kuid eri laiendiga failist. Faililaiendid on järgmised: *.TAB tabeli kirjeldus; *.DAT atribuutandmete fail; *.MAP graafiline kaardikujutis; *.ID - indeksifail; *.IND
Kõik tegevused katsetaimedega toimusid samal ajal: 1. kastmine iga 3 päeva tagant, 2. kasvuparameetrid registreeriti iga seitsme päeva tagant: mõõdeti taime pikkus, cm, loendati taime lehtede arv (n), tk., määrati taimede elujõulisus (elus/hukkunud), registreeriti õienuppude ilmumine, registreeriti õite ilmumine, registreeriti viljade ilmumine. Parameetrid registreeriti koheselt vaatluspäeviku tabelitesse (Lisa 1 4). Andmed töödeldi OpenDocument Spreadsheet programmidega. 8 4 TULEMUSED Katse alguses, 23. mail 2011, külvati nelja katsekasti kokku kolmkümmend kuus seemet, millest tärkas kolmkümmend üks tomatitaime. Katse kestis kuni 22. augustini 2011, seega kokku üheksakümmend kaks päeva. Katse läbisid kõik kolmkümmend üks tärganud tomatitaime. 4.1 Katsetulemused I katserühmas
torureaktori (PTR) jaoks avaldub molaarne bilanss konversiooni astme X kaudu.-Vastavad seosed on FD/FU i soojendada vahepeal soojusvahetites 46. ülevaatlik koondada -tabelitesse. Valiku printsiip Reaktsiooni soojusefekti arvutamiseks -teistel Mitteisotermilise reaktori statsionaarsete -olekute Saagis YD = rD/-rA YDü =
Küsitlused hõlmasid 111 inimest (16 algklasside õpilast, 40 põhikooli õpilast ja 55 gümnaasiumi õpilast). Küsitlused olid esitatud paberkandjal. 2.2 Andmete analüüsimise meetod Andmete analüüsimiseks kasutati alguses tavalist paberit, kuhu kirjutati välja kõik vastajate tulemused. Algne analüüs viidi ka läbi käsitsi paberile kirjutades. Kui algne analüüs oli tehtud, kanti kõik andmed arvutisse ning kasutati LibreOffice Calc programmi. Andmed kanti tabelitesse, vanuseastmed eraldi. Hiljem pandi kõik vanuseastmed kokku ja tehti analüüs saadud tulemuste abil. Analüüsi aitasid läbi viia diagrammid. 21 3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS 3.1 Küsitluste tulemused Küsitlustele vastasid 111 Tapa Gümnaasiumi õpilast, nendest 49 meest ja 62 naist. 3.1.1 Ratsaspordiga tegelevad õpilased Küsitluse esimese küsimusega saadi teada, mitu protsenti õpilastest Tapa Gümnaasiumis
-) Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis = tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumala aine kuguse mass. -) tihedus = (roo); =m/V; m = mass, V = ruumala * Tiheduse ühikuna kasutatakse SI-süsteemis [1kg/m 3] (loe: kilogramm kuupmeetri kohta), [1g/cm 3], [1kg/dm3] -) [1kg/m3 = 0,001 g/cm3]; [1g/cm3 = 1000kg/m3]; [1g/cm3 = 1kg/dm3] * Erinevatel ainetel on erinevad tihedused. Tihedused paigutatakse tabelitesse. 1.3.1. Aine tiheduse tabel: kg/m3 g/cm3 Osmium 22600 22,6 Jriidium 22400 22,4 Plaatina 21500 21,5 Kuld 19300 19,3 Plii 11300 11,3 Hõbe 10500 10,5
Aruandluse eesmärgiks on: dokumenteerida projekti käiku, kinnitada tehtud töö, planeerida järgnevad tegevused, saada heakskiit vajalikele muudatustele, tõstatada küsimusi ja anda soovitusi, anda alusmaterjal projekti hindamisele. Aruannete esitamine ja kinnitamine on sageli otseselt seotud väljamaksetega. Projekti vahe- ja lõpparuanded vormistatakse tavaliselt etteantud vormile ja isearvutuvatesse tabelitesse (finantsosa). Projektijuhtimine tähendab selle korraldamist alates esialgsest ideest kuni lõpliku valmimiseni ja aruandluseni. Kokkuvõte projektiprotsessist on kujutatud järgmisel joonisel:
Aasta algul toimus terve viiruste perekonna Win32.HLLP.DeTroie epideemia. Nende viiruste omapära oli see, et na suutsid nakatada Windows 32 täitmisfaile ja olid samas ka võimelised saatma oma ,,peremehele" ka iseloomustavat informatsiooni nakatunud arvuti kohta. Samas oli see viiruste perekond loodud Windowsi prantsuskeelsele versioonile ning epideemia hõlmas ainult prantsuskeelseid maid. Veebruaris avastati uut tüüpi Exceli tabeleid nakatav makroviirus Excel4.Paix, mis kasutas Exceli tabelitesse juurdumiseks makrode asemel valemeid, mis nagu selgus võivad samuti isepaljunevat koodi sisaldada. Märtsis avastati esimene Microsoft Accessile kirjutatud viirus AccessiV. Erilist tähelepanu ta aga ei pälvinud, sest selleks ajaks oli juba harjutud, et Microsoft Office'i rakendused langevad üksteise järel viiruste ohvriks. Samal ajal ilmus ka esimene mitmeplatvormiline viirus, mis suutis nakatada nii Wordi kui ka Accessi faile. Juunis tekitas viirus Win95.CIH globaalse ulatusega epideemia
Süsteem valib ise kuidas kontrollida. Ei pea looma trigereid kõikvõimalikele andmebaasi sündmustele, mis võivad põhjustada kitsendusele mittevastavate andmete andmebaasi sattumist. Kitsenduse täidetuse kontroll saab toimuda transaktsiooni lõpus. Kitsenduse loomisel kontrollitakse andmebaasis olevate andmete vastavust sellele. 29. Kuidas saada surrogaatvõtme veergu unikaalseid väärtuseid? (teema 13) Tabelitesse ridade lisamisel osutuvad tihti vajalikuks unikaalsed väärtused, mida saaks lisada uutesse ridadesse, et eristada neid väärtuse poolest teistest ridadest. Andmebaasisüsteem võiks selliseid väärtuseid genereerida. Tüüpiliselt võimaldab andmebaasisüsteem genereerida täisarve. Selliselt genereeritud arvude tüüpiliseks kasutuskohaks on surrogaatvõtmete väärtused. Andmebaasisüsteemi poolt genereeritud täisarvud võivad olla:
kui 2013 oli ettevõtte brutokasum 149% siis 2015 aastal langes see suurtesse miinustesse, siinkohal võib tuleneda see sellest, et ettevõtte kasum ei tulenenud müügist vaid kasum on saadud kuskilt mujalt. Samuti on langenud ärikasum -116% peale, kui 2013 oli 60%. Samuti on joonisel 6 välja toodud ettevõtte brutokasumi ja ärikasumi protsentuaalne langus või tõus. Antud töös on küll kasutatud aastaid 2010-2015 kuid tabelitesse ei mahtunud rohkem kui 3 aastat. Tabel 3. Kasumiaruande protsentuaalne muutus 2013-2015 (autorite koostatud) 2015 MUUTUS 2014 MUUTU 2013 MUUTU S S Müügitulu 2 231 291 -66,00% 2 152 053 -67,21% 4 004 001 -38,99%
Miks kasutada korreleeruvaid päringuid:
Korreleeruv päring on üks võimalus lugeda andmeid ühest tabelist ja samal ajal
(samas päringus) võrrelda neid andmeid teiste andmetega, mille saamiseks on samuti
vaja rakendada päringut. Alati, kui alampäring peab iga peapäringu rea kohta
tagastama erinevaid väärtusi, tuleb kasutada peapäringuga korreleerivat alampäringut.
Päringutes on kasutatavad operaatorid EXISTS,SOME/ANY, ALL.
Päringud on kasutatavad ka andmete sisestamisel tabelitesse (INSERT -lauses)
ALL Vastus ANY VASTUS
>ALL(1,2,3) >3 >ANY(1,2,3) >1
Tiia Jaansoo 27.04.72 47204274033 1 1 Siia kirjutage oma õppemärkmiku nr. ÕM nr.: 095203 (matrikli nr.) Variant Filter1 3 Filter2 3 Risttabel1 3 Risttabel2 Kokkuvõte 3 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variandiga määratud andmed (2 päringut), koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel lisada tabelitesse abiveerud sobivate valemitega. Variant leitakse õppemärkmiku numbri järgi: 1. filter ja 1. risttabel - õppemärkmiku viimase numbri jääk viiega jagamisel. 2. filter ja kokkuvõte - õppemärkmiku kahe viimase numbri summa jääk viiega jagamisel. Variandi leidmiseks kirjutada oma õppemärkmiku nr. lahtrisse nimega 'Matr'. Variant 0 1 2 3 4 Variant
Kuupäevaliselt algasid valimised 21. augustil, kui algas kanditaatide registreerimiseks esitamine ja kestis kuni 19. oktoobrini, viimase päevani, kuni valimisreklaamid olid lubatud. Valimised lõpesid 20. oktoobril. Uurimistöö andmete analüüsimisel ja andmete töötlemisel kasutati kahte peamist andmetöötlusprogrammi: Microsoft Word ja Microsoft Excel. Microsoft Wordi abil koostati demagoogiavõtete analüüs ning statistiliste andmete analüüs. Statistilised andmed koondati algselt tabelitesse Exceli abiga, hilisema töö käigus muudeti need tabelid ümber diagrammideks. Kokku koostati 4 diagrammjoonist: 1. diagramm, mis hõlmab endast üldist demagoogiavõtete kasutuse esinemist ja 3 eraldi diagrammi, mis kujutavad valitud poliitikute demagoogiavõtete kasutamist individuaalselt. 13 3.2. Demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemine Joonis 1.
o Testitavus (vigade diagnoosimise lihtsus) o Hooldatavus (regulaarsed uuendused) o Konfigureeritavus (runtime vs koodis) o Laiendatavus o Lokaliseeritavus Nõuete esitamise viisid o Naturaalne keel (Loomulik keel). Nõuded on kirjutatud kui loomulik keel, mille laused on pandud diagrammidesse ja tabelitesse. Probleem on tihti selles, et meil ei ole võimalik loomulikus keeles nõudeid üheselt esitada, niimoodi et iga nõu, mis on loomulikus keeles esitatud, vastaks nõuete kolmele põhiomadusele. Tihti on raske vahet teha funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete (kvaliteedi) nõuete vahel, see teeb selle raskesti aru saadavaks.
Töö autor tutvus AS finantsaruannetega. Dokumendid ei andnud piisavalt informatsiooni, seega intervjueeris autor juhtkonda täiendavalt ettevõtte kulukäiturite, kulude liigitamise ja kajastamise kohta, palus kirjeldada lipumastide ja plaaneeritava toodete tootmisprotsessi. Töö autor analüüsis ettevõttes kogutud andmeid ning toote omahinna, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamisel rakendas valemeid. Erinevate müügiprognooside puhul arvutas autor võrreldavaid andmed ja koondas need tabelitesse. Andmete alusel tegi töö autor järeldused ja andis tagasiside organisatsiooni juhtidele õigete otsuste tegemiseks. 24 3 UUE TOOTE OMAHINNA KALKULATSIOON JA TASUVUSE ANALÜÜS Ettevõte toodab lipumaste. Lipumastide tootmiseks on vajalikud vormid. Vormi kantakse erinevad kihid toorainet vastavalt toote retseptile ja lastakse nendel kõvastuda. Peale seda tehakse vajalikud tööd, et saavutada tootele kaubanduslik
Sisestada oma andmed otsifunktsioonid Siia kirjutage oma üliõpilaskood kood: 164790 Variant Filter1 0 Filter2 4 Risttabel1 0 Risttabel2 kõik Kokkuvõte 4 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variantidega määratud andmed (2 päringut). Koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel võib lisada tabelitesse lisaveerge valemitega abiandmete arvutamiseks. Leheküljel 'Abi' on tabelid, mida saab kasutada otsifunktsioonides vajalike andmete leidmiseks. NB! Valemites kasutada nimesid. Variandid leitakse üliõpilaskoodi numbri järgi, kirjutage see lahtrisse nimega kood. Variant 0 1 2 3 4 Variant 0 1 2
üheks arvestatavamaks ventilatsioonisüsteemide paigaldajaks Lõuna-Eestis. Analüüsiks kasutatakse uuritava perioodi kohta Eesti Statistikaameti poolt koostatud rahandussuhtarve ventilatsiooni ja kliimaseadmete paigaldusettevõtete kohta ning võrreldakse ASi Even 3 erinevate aastate näitajaid ja tehakse näitlike arvutusi. Parema ülevaate saamiseks on näitajad koondatud tabelitesse ja kasutatud andmete graafilist esitlust. Bakalaureusetöö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimene peatükk käsitleb maksevõime analüüsi teoreetilist olemust ja tähtsust. On antud ülevaade maksevõime analüüsi erinevatest meetoditest nagu horisontaal ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüs. Välja on toodud ka meetodite kasutamise erinevad eesmärgid ning probleemid tulemuste tõlgendamisel. Samuti on antud ülevaade pankrotimõistest ning tuuakse välja pankrotiohu
Hind ilma käibemaksuta ൌ 1,2 Või enda toodete hindadele arvutada juurde käibemaks: Hind käibemaksuga ൌ hind ilma käibemaksuta ൈ 1,2 Kliendid on kindlasti huvitatud odavpakkumistest, madalametest ühikuhindadest suurte ostukoguste korral ning püsikliendi hindadest. Kõike eespoolkirjeldatud pole äriplaani konkreetse vormiga finantsprognoosi tabelitesse võimalik sisestada, aga seda saab hinnapoliitika põhimõtetena tekstilises osas kirjeldada. Abitabelid (ABI) Hindade arvutamiseks võib kasutada abitabelit ABI/ käibemaks. Sisestades esimesele reale toodete hinnad käibemaksuga, siis teisel real on näha vastava kauba hind ilma käibemaksuta. 45
Tihti seadistakse tabeli primaarse võtme atribuuti nii, et iga lisatava kirje jaoks pannakse identifikaatoriks eelmise identifikaatori väärtust + 1 (sellist seadistust nimetakse auto_increment'iks). Mõnede tabelite puhul primaarne võti ei ole kohustuslik, aga selle lisamine on alati soovitatav. On olemas ka üks teine identifikaator, mis seob teise tabeli rea antud tabeliga - seda nimetakse välisvõtmeks (foreign key). Lisame tabelitesse vajalikud võtmed: Nüüd on seosed paigas ja saame aru, et Andres laenutas raamatu "Kalevipoeg" 12.04.2009, Reet - raamatu "Karupoeg Puhh" 17.03.2009 ning Ilmaril on "Harry Potter" 23.02.2009. Juhul, kui Reet ja Andres toovad oma raamatud tagasi ning meil pole vaja laenutuste ajalugu hoida - kustutame vastavad read tabelist laenutuse_ajad: Andmetüübid Iga tabeli atribuutidel on kindel andmetüüp, mille valik sõltub veeru andmetest, ehk kas hoitakse seal teksti, numbri või hoopis
või mitte; 2. andmete kodeerimine. Andmete kodeerimine tähendab vastuste viimist ühistele alustele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Siinkohal on kõige raskemaks küsimuseks, kuidas valida kategooriaid, sest kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele. Samas ei tohi intervall kattuda, st et kategooriaid olgu pigem rohkem kui vähem; 3. tableerimine. Andmete tableerimine tähendab andmete kandmist tabelitesse analüüsi läbiviimiseks. Andmete töötlemisele järgneb andmete analüüs ning interpreteerimine. Siinkohal on oht, et kui andmete analüüs on toimunud ebakorrektselt, siis tõenäoliselt on ka andmete interpreteerimine ebakorrektne. Andmete analüüsimisel kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Toome siinkohal ära peamised neist: risttabelid; summeerimine – mõnikord on järelduse tegemiseks vaja andmeid rohkem üldistada.
kaasuseni, võib siiski hea meelega tõdeda, et üldjoontes on Eesti madalam ning osadel aastatel puudub üldse. Ülejäänud osas näitava graafikud selgelt, et probleemi eriline esilekerkimine on eelkõige korrelatsioonis aja ning majandust reguleerivate aktidega, st kohtuotsuste aluseks on seadusandlikud aktid, mis mõjutavad regiooni majandust (näiteks suuremad erastamised Ida-Virumaal, maade tagastamised ja kinnisvara hindade järsk tõus Harjumaal jne) Tabelitesse ajaliselt ei mahu aga liikluspolitsei suurafäär, mis kindlalt kergitab Harju piirkonna teistest kõrgemale. 6.4. Reaalne vabadusekaotus – tingimisi – rahatrahv Altkäemaksu võtmise ja - andmise eest võimaldas kriminaalkoodeks määrata kohtu kergeima karistusena rahalise karistuse, mida karistusseadustik ette ei näe. Kohtu poolt tingimisi vangistusest vabastamine on kohtuniku otsustamise vabaduse sfääris ja baseerub
annaabi.ee 
