Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS (0)

1 Hindamata
Punktid




Reedo Koort Siim Loost Andri Kõiv VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. LABORITÖÖ NR. 6 Õppeaines: FÜÜSIKA II Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: 05.03.2019 Tallinn 2019


1. Töö eesmärk.   Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust  Ja voolujuhtme pikkusest.  2. Töövahendid.  a)  Kangkaal  Pasco mudel SF- 8608   b)  Eri pikkusega voolu juhtmed :                             SF40       1,2 cm                             SF37       2,2 cm                             SF39       3,2 cm                             SF38       4,2 cm                             SF41       6,4 cm                             SF42       8,4 cm  c) Magnetite pakett   d) AC/DC  vooluallikas  Pasco mudel SF- 9584.  e)  Teslameeter, 4060.50              3. Töö teoreetilised alused.  Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´I 
seadusele  jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm = B·I·L·sin (1) kus: Fm  -   vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ( N )  B  -   magnetvälja induktsioon ( T ) 
I  -    voolutugevus läbi juhtme ( A ) 
L -   vooluga juhtme pikkus (m )
Θ -  voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte vaheline nurk 
F = (mi – m0)g (2) kus:             F – jõud ( N )              g – 0,0098 ( N/g )  2


4. Töö käik 1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist. 2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 .   M0 = 164,7 (g) 3. Võta üles jõu (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 ja tabel 2 ning joonista vastavad karakteristikud   F = f ( I ) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI). Kaalude vahe ( mI – m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. valem 2. Voolujuhe SF38 Jrk.nr. I(A) mi(g) F(N) Fm(N) 1. 1 165,12 0,004116 0,003528 2. - - - - 3. 3 165,8 0,01078 0,010584 4. - - - - 5. 5 166,5 0,01764 0,01764 mo = 164,7g g = 0,0098 N/g F= (mi- mo)g F1= (165,12- 164,7) × 0,0098= 0,004116 N B= 0,084 T L= 0,042 m Fm1= B×I×L= 0,084×1×0,042= 0,003528 N Voolujuhe SF37 Jrk.nr. I(A) mi(g) F(N) Fm(N) 1. 1 164,95 0,00245 0,001848 2. - - - - 3


3. 3 165,35 0,0637 0,005544 4. - - - - 5. 5 165,73 0,10094 0,00924 mo = 164,7g g = 0,0098 N/g F= (mi- mo)g F1= (164,95- 164,7) × 0,0098= 0,00245 N B= 0,084 T L= 0,022 m Fm1= B×I×L= 0,084×1×0,022= 0,001848 N 4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 84 (mT)  5. Arvuta valemi (1) abil Fm (N) väärtused sõltuvalt voolutugevusest I (A) ja kanna 
tabelitesse 1 ja 2. ( sinθ = 1 ). 
6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi.  7. Võta üles jõu F (N) sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida 
allolev tabel 3 ning joonista vastav karakteristik F = f (L).
Jrk.nr. L (cm) I(A) F(N) Fm(N) 1. 1,2 5 0,00539 0,001848 2. 2,2 5 0,10094 0,001848 3. 3,2 5 0,01372 0,005544 4. 4,2 5 0,01764 0,01764 5. 6,4 5 0,2744 0,00924 8. Arvuta valemiga (1) Fm väärtused sõltuvalt voolujuhtme pikkusest ja kanna tabelisse 
3. ( sinθ = 1 ) 
9. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi. 5. Järeldused.  - kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolutugevusest I ? Voolutugevus I määrab jõu F suuruse.  - kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ? Mida pikem on voolujuhe seda rohkem on vaja jõudu rakendada. 4
VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS #1 VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS #2 VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS #3 VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reedo007 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS
6
docx

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm

Füüsika ii
Vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas Laboratoorne töö
5
docx

Vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas Laboratoorne töö

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1. Töö eesmärk Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2. Töövahendid a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 1.3. Töö teoreetilised alused Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1

Füüsika
LAB aruanne
44
docx

LAB aruanne

SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse

Füüsika praktikum
Füüsika II laborid elekter
23
docx

Füüsika II laborid elekter

FÜÜSIKA LABORITÖÖD LABORITÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA II Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2 Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm

Füüsika
Praktikum füüsika-Ampere seadus
5
docx

Praktikum füüsika. Ampere seadus

AMPÈRE'I SEADUS PRAKTIKUM Õppeaines: RAKENDUSFÜÜSIKA (KAUGÕPE) Logistikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 1. Töö eesmärk: Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle sõltuvust voolutugevusest ning voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid: o Kangkaal Pasco mudel SF- 8608, o Magnetite pakett, o AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584, o Erineva pikkusega voolujuhtmed: o SF40 1,2 cm, o SF37 2,2 cm, o SF39 3,2 cm, o SF41 6,4 cm, o SF42 8,4 cm. 3. Töö teoreetiline alus: Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt

Rakendusfüüsika
Füüsika kokkuvõtlik materjal
9
odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus KEHA VASTASTIKMÕJU · Mass on kehale mõjuv jõud, massi ühik on (kg). · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s. · Rõhk on pinnaühikule mõjuv jõud. · Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõud on gravitatsioonijõud. Fr = mg, milles Fr ­ raskusjõud (N) m ­ keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s)

Füüsika
Elekter
18
doc

Elekter

üheskoos). 1 Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu ilmumine tei- sele kehale. Kehad elektriseeruvad omavahelisel kontaktil seetõttu, et laengukandjad lähevad ühelt kehalt teisele üle. 5.2. Elektrilaengute vastastikmõju Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud sõltub kehade vahekaugusest. Ühe laetud keha eri osad võivad aga olla teisest kehast erinevatel kaugustel. Seetõttu saab elektrijõu suurust (jõuvektori moodulit) määrava seaduse (Coulomb'i seaduse) rangelt sõnastada vaid punktlaengute kohta. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktlaeng on keha mudel, mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti analoogiline mudel on

Elektroonika
Elektrotehnika põhipunktid
10
doc

Elektrotehnika põhipunktid

1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B

Elektrotehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun