ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1
töövahendite- ja materjalide eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja sai oma töö eest sissetulekut). 5. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle 2 töötasu 1200 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile. Lepingu järgi pidi IT-spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas
.......................................................................................................... 13 6.3 SUMMEERITUD TÖÖAEG................................................................................................. 13 7.PUHKEAEG................................................................................................ 15 7.1 TÖÖPÄEVASISENE VAHEAEG............................................................................................ 15 7.2 IGAPÄEVANE PUHKEAEG................................................................................................. 15 7.3 IGANÄDALANE PUHKEAEG............................................................................................... 15 8.PUHKUS.................................................................................................... 17 8.3 PUHKUSE KATKESTAMINE VÕI EDASILÜKKAMINE...................................................................17 8.4 PUHKUSETASU............................
Eksitakse kõige enam ,Oleks võimalik kindlaks määrata milles töötaja süüline käitumine seisnes ja millal see toimus. Distsiplinaar karistus on jõus aasta alates karistuse määramise päevast kui töötajale pole määratud uut distsiplinaar karistust. Kui selle aja jooksul määratakse uus karistus siis kustuvad mõlemad aasta pärast viimase karistuse jõustumist. Vastavalt pg ... võib tööandja karistuse lõpetada igal ajal. Töö ja puhke aeg TPS – töö- ja puhkeaja seadus See laieneb nii töölepingu alusel töötavatele inimsetele kui ka avalikus teenistuse töötavatele teenistujatele. Pg1 lõ 3 kohaselt on antud töölepingu pooltele ning ameti asutustele ja ametnikele võimalus rakendamata jätta seaduse mõningad paragrahvid. Mõeldakse ületunni tööd, töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne. Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel
maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud
pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
21. Kui suur oli Eesti majanduskasv aastatel 2002-2006? Aastatel 2002-2006 oli Eesti majanduskasv igal aastal üle 7%. 22. Mis aastal oli Eesti viimase 7 a kõrgeim majanduskasv? Kui suur see oli? Lähiajaloo kõrgeim majanduskasv (10,4%) oli 2006 a. 23. Kui suur on Eesti 2014 a majanduskasvu prognoos? 0,5% 24. Kui suur on Eesti 2015 a majanduskasvu prognoos? 2,5% 25. Kui suur oli Eesti keskmine bruto kuu töötasu 2013 a? 948 eurot 26. Kui suur on prognoositav bruto kuu töötasu 2014? 1005 eurot 27. Mille analüüsimiseks kasutatakse Gin'i indeksit? Majandusliku ebavõrdsuse taseme analüüsimiseks ühiskonnas kasutatakse sageli Gini indeksit. Mida väiksem on Gini indeks, seda väiksem on majanduslik ebavõrdsus ühiskonnas ja vastupidi. 28. Mitu protsenti moodustab Eesti keskmine SKP inimese kohta Euroopa vastavast keskmisest näitajast? 81% 29
sätestatud teisiti. Lisaks eristavad töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult; • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (muu hulgas töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.
............... 32 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine................................................................................... 33 4.Vineeri hinna kujundamine..................................................................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks...................................................... 36 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks......................................................................... 36 Asendiplaan……………………………………………………………………………………36 3
............... 32 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine................................................................................... 33 4.Vineeri hinna kujundamine..................................................................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks...................................................... 36 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks......................................................................... 36 Asendiplaan................................................................................................36 3
nädalat. § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
korraldustele alluma, lepingu alusel töötavale isikule antakse ülemuse poolt töövahendid, talle makstakse tasu. Käsunduslepingule sarnane: pole töölepingulisi hüvesid, nt kindlat puhkust, miinimumpalka jms. Leping vastab seetõttu rohkem töölepingu sisule. 5. K. sõlmis OÜ-ga "Koostöölepingu". Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 900 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile.
.. 11 19. Katseaeg, eesmärgid, pikkus.................................................................................................................... 12 20. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks) .................................... 12 21. Töö- ja puhkeaeg; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja kompenseerimine. ................................ 12 22. Töötasu, lisatasud. ................................................................................................................................... 12 23. Puhkused.................................................................................................................................................. 13 24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada................................................................................. 13 25
spoonipakkide formeerimine 9 Eel-ja 43,62 5,452 0,183 kuumpressimine 10 Vineeri mõõtu 95,7 11,9 0,08 lõikamine 11 Vineeri lihvimine 55 6,87 0,145 12 KOKKU 0,69 4.3. Töötasu arvutus 1 m 3 vineeri tootmiseks J Operatsiooni Aeg tundi Tööliste arv Tunni tasu, Töötasu EEk jrk. nimetus m3-le EEK N nr. 1 Koorimine 0,042 0,5 80 1,68 2 Mõõtu lõikamine 0,005 0,5 80 0,2 3 Treimine, 0,011 2 80 1,76 kuivatamine ja
sisaldama tingimuste osas? (2) (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
tegemist võib eeldada üksnes tasu eest; VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töölepingu andmed ( TLS § 5) 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht 1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 2. tööülesannete kirjeldus 3. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 4. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed 6. muud hüved, milles on kokku lepitud 7. tööaeg Töölepingu andmed 8. töö tegemise koht 9. puhkuse kestus 10. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 11. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 12. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Muud kokkulepped (TLS § 2)
S isukord § 29. Töötasu suurus................................................................................................. 69 § 30. Majandustulemuselt makstav tasu................................................................... 72 § 31. Tehingutelt makstav tasu.................................................................................. 72 § 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta............................................................... 73 § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis................................................................. 74 § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe............................................................... 75 § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel.............................................................. 77 § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude
Osa tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) Lepingute eristamise vajadus Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses õigus saada puhkust tööajapiirangud töölepingu tööandjapoolse ulesutlemise piirangud ohutud töötingimused jm Töösuhte eristamine käsundist Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: Käsunduslepinguga kohustub uks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Võrdse kohtlemise seaduse §2 kohaselt on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Töö ja puhkeaeg Tööaeg- aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Täistööaeg-töötaja töötab 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Seadus eeldab, et töötaja töötab täistööajaga, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Summeeritud tööaeg-tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötajaga kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi 15 mittekoolikohusluslik:18 tundi 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 17 tundi Selle piirangu järgi pole võimalik rakendada alaealist täistööaja puhul tööle ka eri kellaaegadel tööpäeva jookul. TLS sätestab, et alaealisele töötajale tuleb anda pikema kui 4,5 tunnise töötamise kohta tööpäevasisene vaheaeg vähemalt 30 minutit.
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu - üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline - töötajal on õigus puhkusele Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-,
kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu - üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline - töötajal on õigus puhkusele Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud
andmisel nõutavat staazi. 3) Tööülesannete kirjeldus. Töösuhte seisukohalt üks olulisemaid töötingimusi. Selle võib koostada ka eraldi dokumendina, mis moodustab kirjaliku lepingu lahutamatu osa (saab lepingule juurde lisada). 4) Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Õiguslikud tagajärjena on siin eelkõige silmas peetud eeliseid, näiteks varasemale pensionile vms. 5) Töö eest makstav tasu. Töötasu, pooled peavad olema kokkuleppinud. Töötasu hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades. Töötasu määrades mõistetakse kas kuutasu, päevatasu, tunnitasu või tasu töö sooritamise eest e. tükitöö. Sellisel juhul esitatakse töölepingus see kokkulepitud töötasu määr. Uus töölepingu seadus näeb ette, et tasu saab maksta ka tööandja majandustulemustelt, siis tuleb see kindlasti fikseerida töölepingus. Töötaja ja tööandja
.....................8 2.2.6 Müügiarvestus..........................................................................................8 2.2.7 Laenude arvestus...................................................................................8-9 3 TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS.............................................................10 3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik..............................................10 3.2 Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus.........................................10-11 3.3 Toimunud majandustehingute kirjendamine..................................................11 3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine...................11-13 4 MAKSUNDUS.....................................................................................................14 4.1 Ettevõtluse maksustamine........................................................
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise
kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kal.päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Töölepingu lõpetamise registreerimine - Tööandja - füüsiline isik - registreerib töölepingu lõpetamise oma elukoha tööinspektori juures ühe nädala jooksul, arvates töölepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast. 5. Töö-ja puhkeaeg. Tööaeg ja tööajanorm. Üldine tööaeg on riiklikult 8h päevas, 40h nädalas. Tööaja liigid. Lühendatud tööaeg - Alaealiste tööaeg on reguleeritud seadusega. Normid: 13-14.a. 4h päevas / 20h nädalas; 15.a. 6h päevas / 30h ndl; 16-17.a. 7h päevas / 35h ndl. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel - kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas;
käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-is ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 2) Lepingu tõlgendamine, tasaarvestamine tuleb VÕSist. Ärisaladuse hoidmise kohustus samuti. 1.1.7 töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine - TLS-is ja VÕS-is lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine o max tunnid on 40 tundi, ei saa kokku leppida 50h – tühine kokkulepe o ei saa leppida kokku nulltööajas o Töötaja peab teavitama 1 kuud enne töölt lahkumist, ei saa nõuda 3 kuud etteteatamisaega o Igasugune töötamine teiste isikute huvides on keelatud (tühine, peab olema määratud, kes on konkurent, mida ta ei või teha) o Naine ei tohi 5a jooksul rasestuda (tühine, tegevusvabadus)
C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, bürootöötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. C Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile, töötasu. NÄIDE 2.3. Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 11 a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q) ' 3000 % 6 q . b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas:
kellel oleks vastav kogemus arvutite alal. Võimalik kasutada ka ülikooliõpilasi, kes palju palka ei nõua ning saavad peale kooli rahulikult hooldus- ja parandustöid teha. Esimestel aastatel lisatööjõu vajadus puudub, saame kahekesi hakkama. Kui kavatseme ettevõtet laiendada, siis tuleb ka tööjõudu juurde hankida. 10 · Töötajate motiveerimine Anname töötajatele töö kõrvalt võimaluse õppida ja areneda. Töökoormus ei ole suruv, tunnid võib valida vastavalt oma soovile. Peaasi on lihtsalt töö valmis saamine ettenähtud ajaks. Seega on töökeskkond väga vaba ja mõnus, igaüks saab tööd teha nii nagu endale meeldib. 4.4.5. Teised tootmises planeeritavad kuluelemendid Kululiik Ühik Ühiku hind Vajadus aastas Summa eurodes (kogus) Vesi m3 2,5 10 25
■ tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest; Töölepingu andmed: 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht 1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 2. tööülesannete kirjeldus 3. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 4. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed 5. muud hüved, milles on kokku lepitud 6. tööaeg 7. töö tegemise koht 8. puhkuse kestus 9. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 10. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 11. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
