Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mitmekesine, meelelahutu, lisateenuse, eakas, erivajad, külaline, puhkereisija, usega, meelelahutus, elamused, vaikus, puhtus, majutus, toitlustusväljaõpe. Asukoht asetab hottelli geograafiliselt kas konkreetsesse linna, linnalähedusse või maapiirkonda. Asukoht peegeldab koha kättesaadavust selle külastajale, ümbritseva keskkonna atraktiivsust ning selle köitvust potensiaalsetele klientidele, kärarikkast keskkonnast eemalepääsemist või vastupidi, lõbustuste keskele sattumist. 8. Kirjelda majutusruumide tellimisega seotud tegevusi vastuvõtutöötaja poolt? Algatajaks alati külaline, oma soovi või päringuga. Koguda potensiaalse kliendi kohta võimalikult palju hotellile vajalikku infot ning selgitada välja, kas vajalik toatüüp on soovitud ajavahemikul vaba. Kui see on kontrollitud, siis vastuvõtutöötaja võib tellimuse kas kinnitada või ära öelda.(kui soovitud toatüüp ei ole küsitud kuupäevadel vaba; hotell on täis tellitud; külastaja on musta nimekirja klient.) Täidetakse tellimuse vorm ( nimi, saabumiskuupäev, lahkumiskuupäev, orienteeruv saabumise
Turismimajanduse alused Sügis 2010 TURISMIMAJANDUSE ALUSED 2010. a. sügissemester KONTROLLTÖÖ JUHEND Kontrolltööga taotletakse, et õppija omandaks ja kinnistaks teadmisi turismimajandusest ning arendaks kriitilise mõtlemise oskusi ja analüüsivõimet. Kontrolltöö sooritatakse kodutööna ning see tugineb aineprogrammis toodud kohustuslikule ja soovituslikule õppematerjalile ning loengumaterjalidele: · Loengumaterjalid · Raamatud ja ajakirjad · Internetiallikad: o www.puhkaeestis.ee uuringud, statistika o www.etc-corporate.org ETC o www.world-tourism.org UNWTO o www.wttc.org WTTC o www.eas.ee EAS uudised o Vajadusel Eesti Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 Kontrolltöö vormistamine ja hindamine Kontrolltöö koosneb 18. küsimusest. Salvestage see ning kirjutage vastused eesti keeles arvutitrükis. Iga vastuse lahtrit saate muuta vastavalt vastuse mahukusele. Kontrolltöö
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.................................................................................................4 1.6Struktuuri�
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaegne ühiskond ei nõ
3 Siseturism- on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 4 Välisturism- On see, kui eestit külastavad välismaa turistid. 5 Turismitoodete import- hõlmab reisiteenuste importi(sissetulev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) importi ja kujutab endast sisuliselt riigi elanike poolt välisreisidele kulutatud raha kogusummat. Suveniirid, toitlustamine, meelelahutus, giidid, ekskursioonid tulevad sisse. 6 Turismitoodete eksport- hõlmab reisiteenuste eksporti(väljaminev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) eksporti ja kujutab endast sisuliselt riigi turismitulusid – sissetulev turism. Eestlased, giidid lähevad välismaale. 6. Millistest komponentides koosneb loodusturismi sektor? Majutus Toitlustus Teenused Rajatised Loodusväärtused Inimesed 7. Millised turismiettevõtjad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris?
Montenegro, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Türgi, Vatikan. Itaalia (Pompeji,Pisa) IdaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa. 33 . Linn kui reisisihtkoht Linnaturism keskendub ümber: Kultuur ja pärand (ajalooline ja kaasaegne) Meelelahutus ja ööelu linnaosad, West End, London; Brooklyn, NY; Kaubandus (=poodlemine) vastavad piirkonnadtänavad, oluliste atrktsioonide juures Vastuvõtud, sööminejoomine kõigile on oluline kvaliteet, osale ka terviklik elamu Linn kui `paljuruumiline koht' on atraktiivne erinevatele sihtrühmadele: Ärireisijad kui palju on linnas rahvusvaheliste firmade esindusi? Konverentside näituste külastajad
Päikesevannide võtmine. Päikeseravil kasutatakse eelkõige naturaalseid päikesekiiri, mida võib vajadusel asendada tehisliku UV-kiirgusega. Mägisuusatamine ja matkamine. Värske õhu vannide võtmine ja mere ääres treenimine on reguleeritud. Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele
TEENINDUSFILOSOOFIA JA TEENINDUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED - ,,Inimeselt inimesele" ja loengumaterjalid 1. Milliste nimetustega tituleeritakse kaasaja ühiskonda? Tarbimis-, info-, õpi-, teadmus-, meelelahutus-, lõbu-, heaolu- , teenindusühiskond jne. 2. Milline neist sobiks nn ,,katusnimetuseks" hõlmates praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi? Miks? Teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusel selle kõige avaramas tähenduses. Elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö meile teenindusühiskonnas ette seavad. Teenindusmajandus sh teenindusettevõtlus ning mittetulundussektor on valdavalt oriet-d in-te teenindamisele, on kasvamas. Teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses, mis mõjutab tugevalt kogu ühiskonda. Teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades (põllumajandus e primaar, tööstus ehk sekundaar ja teenindussektor e tertsiaalsektor)
AVALIKUD SUHTED Administraator / Peakokk teenindaja Abikokk Koristaja/Aednik FINANTSOSAKOND VABA AEG / HOOLDUS MEELELAHUTUS Raamatupidaja Matkajuht Hooldustehnik Elektrik IT-spetsialist 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE Poliitilised aspektid
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kah
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orientee
2008: 83) Ka Pine ja Gilmore (1999: 30) rõhutavad, et elamuse lavastamine ei ole ainult meelelahutuse pakkumine, klient tuleb kaasata erinevates dimensioonides. Joonisel 1.2.1. on välja toodud elamuse komponendid. 12 Joonis 1.2.1. Elamuse komponendid (Pine, Gilmore 1999: 30) Joonisel 1.2.1. on esitatud neli elamuse komponenti, millele tuleks elamuse pakkumisel tähelepanu pöörata (Pine, Gilmore 1999: 31-40): Meelelahutus toimuvat tajutakse passiivselt läbi meelte (nt. vaadatakse etendust). Kui kliendi meelt lahutatakse, siis ta mitte ei osale tegevuses vaid reageerib toimuvale tundes end hästi, naerdes, nuttes jne. Väga tähtis on hoida inimeste tähelepanu. Haridus toimuvast ollakse täielikult haaratud, omandades uusi teadmisi ja oskusi (nt. osalemine töötoas). Esteetiline väärtus viibitakse mingis keskkonnas ilma seda ise mõjutamata (nt.
Aine "Turunduse juhtimine" (MJJV.02.083) kordamisküsimused 1. Turunduse olemus ja areng. Tänapäevase turunduse eesmärk. Turunduse definitsioone on palju: · on juhtimisfilosoofia, kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega. · on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjuta
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade ostmine on harjumuslik e) hoiakud ja veendumused- positiivne või negatiivne hinnang, mille kujundavad teatud kogemused. f) suhtumine- teadmiste baasil kujuneb välja suhtumine. Suhtumine võimaldab kokku hoida füüsilist ja vaimset energiat; *Isiklikud mõjurid: a) vanus- vallalisus, noorus, perekond, vanurid b) haridus- elukutse c) majanduslik seis d) elulaad- töö, vaba aeg, meelelahutus e) isiksuse tüüp- temperament f) suhtumine iseendasse- reaalne mina, soovitud mina ja vastuolud Välised mõjurid: *Majanduslikud mõjurid-ostujõud *Kultuurilised mõjurid- kultuur, subkultuur, väärtused *Sotsiaalsed mõjurid- sotsiaalsed klassid, võrdlusrühm, perekond, staatus ja roll *Sotsiaalsed klassid- koonduvad inimesed kel on ühesugused väärtushinnangud, ametialane positsioon, elupaik, elukutse, haridus, vanadus,
emotsiooni vältida, nt annetab raha või müüdab käitumist). Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perpektiivituse tunnetamisel Ärevus – iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, oodatuiks, on hea. ...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, siis on hea. ...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund sõltub järgmistest teguritest: 1
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub:
tunnused. Tabel 5 Elustiili määravad tunnused ja valdkonnad TEGEVUSE HUVID ARVAMUSE DEMOGRAAF D D IA töö pereko enesest vanus hobid nd ühiskon haridus ühiskondli kodu nast sissetule k tegevus töö poliitika k puhkamine seltsie st elukutse meelelahutu lu äritegevu perekonn sed jõudeole sest a suurus klubid k majandu eluase seltskondlik mood sest elukoht 4 Ingliskeelses kirjanduse käsitletakse neid tunnuseid kui AIO lähendit (activities, interests, opinions). 12 tegevus toit hariduse elupiirko
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
2. vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3
probleemi-ei-lahenda Näide sellest, kuidas riik sekkus kui pangad soovisid suure osa oma kontoritest sulgeda ning riik pidi sekkuma tavainimeste ja ettevõtete kaitseks. „Selge, et turg ja konkurentsisituatsioon seda probleemi ära ei lahenda. Seetõttu on riigil kohustus sekkuda.“ (Urve Palo) 5. Kuidas Eestis toimuvad demograafilised protsessid mõjutavad eri tegevusalade ettevõtteid (rõivatootjad, meditsiiniline teenindamine, meelelahutus, kiirtoitlustus, apteegid, restoranid, raamatukauplused, reisikorraldajad, kasutatud autode müüjad)? Arvesta järgmiste tegurite mõju: 1. suurima sündivusega perioodi laste jõudmine kooliikka 2. sündivuse järsk langus 3. tendents väiksemate perekondade poole 4. elanikkonna vananemine 5. sissetulekute langus ja diferentseerumine Vastamisel arvestan kõigi tegurite koosmõju, mitte tegurite mõju eraldi protsessidena.
raamatukogu töötajad, kullerid jne). 17.12.15 22 Küsitlus, mis oli korraldatud USA noorte inseneride hulgas aastal 1987 järjestas nende töö motivatsiooni järgmiselt (valik tuli teha paaris oleva kahe tunnuse vahel): huvitav töö on tähtsam, kui prestiiž ja tunnustus (100%), tehnilised ülesanded on tähtsamad, kui juhtimisülesanded (87%), mitmekesine töö on tähtsam, kui kontsentreerumine ühele kindlale projektile (80%), 17.12.15 23 töö oma idee kallal on tähtsam kui teadmine, mida sinult oodatakse (76%), isikliku teostamise tunne on tähtsam kui head juhendajad ja töökaaslased (68%), Töö grupis on tähtsam, kui iseseisev töö (67%), Hea palk on tähtsam, kui tunnustus, et töö on hästi tehtut (64%),
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% Palgatöötaja motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40% Tööhõive stabiilsus 35% Kindlad töötunnid 16%
Kordamisküsimused aines Ettevõtlus TMJ0310 2016 aastal: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks
kaebust, vaid lihtsalt lahkuvad vaikselt. Rahulolev ja lojaalne klient ostab rohkem, soovitab teistele, on vähem hinnatundlik ja temale müümine maksab vähem. Rahulolematutel klientidel on aga tihti võtmeinfo selle kohta, mida tasub teha paremini või teisti, milliseid muudatusi sisse viia. 9 Rahulolu uurimisel on mitmeid eesmärke ja uurimustulemustest tulenev kasu võib olla samuti mitmekesine. Kokkuvõtvalt on eesmärgid ja kasu esitatud tabelis 3. Tabel 2. Rahulolu uurimise eesmärgid ja kasud. Rahulolu eesmärgid Rahulolu info kasud Mõista klientide ootusi ja nõudmisi Paraneb klientide lojaalsus Kindlaks määrata, kui hästi ettevõte Reageeritakse kiiresti turumuutustele ja konkurendid neid ootusi ja nõudmisi rahuldavad Arendada toodet ja teenindust Identifitseeritakse võimalused ja ohud
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
annaabi.ee 
