Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tšehhovi 4 novelli kokkuvõtted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haigla, daam, müts, majas, räpane, ragin, armastas, haiglas, hais, peenike, naela, tööandja, tuppa, nikita, armastab, aadlik, gromov, kohtutäitur, vangla, arvas, doktor, usklik, jääma, ööd, tšehhovi, novellid, raudtee, lõpmata, salanõunik, astmel, arvab, naiseks, paarike, kohtuda, unes, salaja, seletused, prillid, tubakas, kasukat, vahimeesPalat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita; doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades, et süsteemi vastu ei saa, kaotab ta igasuguse huvi ja tahte tööl käia. Sõpru tal napib, sest ta peab lugu vaid mõtlevatest vaimuinimestest, mitte praktilistest härradest. Ühel päeval hullumajja astudes avastab ta ühes patsiendis kõrge vaimu. Mõtleva inimese, kellega on tõepoolest huvitav ja arendav rääkida.
Pärast seda tunneb ta häbi ja vabanda. Kindral aga ei suhtu vabandusse piisavalt positiivselt ja Ivan peab vajalikuks senikaua vabandada, kuni kindral talle andestab. Kindral on ärritatud, et teda sellise väikese asja pärast tülitatakse, käratab ametnikule. Ametnik tuikus koju, olles hirmunud ja ehmatanud, ning suri. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Paks ja peenike Tegelased: paksMisa, peenikePorfiri Raudtee vaksalis kohtuvad kaks vana sõpra. On pisarateni liigutatud ja lõpmata õnnelik, et üksteist kohtasid. Kui üks saab teada, et teine on salanõunik ja kõrgel astmel, muutub esimene kohe lömitavaks ja aupaklikuks ja kummardab aukraadi, unustades inimese, kes seal taga peitub. Kameeleon Tegelased: politseiülevaataja Otsumelov, kullassepp Harjukin, linnavaht Jelodõrin, rahvahulk, kindrali kokk Prohhor. Koer hammustab kullasseppa
18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 4. ,,Daam koeraksega" Sissejuhatus: Rannapromenaadil märkas naistemees Dmitri Dmitrits Burov noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8
................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11 2
Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise. Ükski lavaline võte pole tähenduseta. Meeleolud. Mida nende kaudu luuakse, ei ole eesmärk omaette, vaid tee reaalse elu sügavama mõistmise juurde. Tema teoses võivad tungida märkamatu kergusega inimhinge peensustesse. Naerab välja väikekodanlust. Sotsiaalne elu käsitlemine pahed ja probleemid. Uuenduslikkus. Elust enesest. Teravmeelsus. "Palat nr 6" Haigla ja selle lähiümbruse ning ka tegelaste kirjeldus annab väga põhjaliku ülevaate ning loob aluse kogu järgnevale tekstile. Tänu sellele täpsele kirjeldusele on lugejal väga hea pilt ning ettekujutlus asjast mis on loodud suuresti tänu detailidele. Ühtlasi väljendab ka edaspidine kirjeldus väga täpselt tegelaste enda saatust, näiteks see sama palat number 6 on väga lagunenud ja räsitud ning teksti edasi lugedes on palatil ja tegelaste saatusel sarnased jooned selgelt arusaada
Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis
Luzinit armastab. Kui ta mulle ,,jah" ütleks, siis usuksin teda ja lõpetaksin protestimise... vähemalt väliselt. Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Ma tahaksin rohkem tutvuda Sonjaga, sest tema isiksusest kumab paremini läbi headus. Samuti sooviksin näha tema välimust, sest kirjelduse järgi jättis see suhteliselt originaalse ja huvitava mulje. Kui saaksin talt midagi küsida, siis küsiksin, keda ta ise kõige rohkem armastas ja miks. Teose sõnum minule ,,Kuritöö ja karistus" oli üks huvitavamaid raamatuid, mida ma kunagi lugenud olen. Sisu oli suhteliselt huvitav ja mulle meeldis ka Raskolnikovi mõtete kirjeldamine ja teose filosoofilione osa. Mis oli aga teose sõnum minule? Neid võib välja lugeda päris mitu tükki. Teose esimene sõnum minule sisaldub juba pealkirjas ,,Kuritöö ja karistus" ehk siis kuritöö võrdub karistusega
· kirjanikukuulsus tuli 24-aastaselt kirjutas varem lühijutte ja novelle, siis märgati teda teiste kirjanike poolt mõjutused · välismaalt russofiil · kodumakultuur/ka lääne poolsed ideed · filosoofidelt ja fiosoofiast palju inspiratsiooni · tõi vene kirjanduse euroopasse, ning sai väga head tagasisidet seosed eestiga · 1843 1. kord tallinnas, uuel tänaval korter, majas nr 10; käis siin suve veetmas · 1845 2. kord, et saada rahu ja kirjutada jutustus ,,teisik" · 1846 viimast korda, tuli vennale külla mõjutused kuritööl ja karistusel · vaimne elu väga psühholoogiline raamat, tuntuim ja mõjukaim raamat tal · peegelduvad elutruult kannatused ja laostatus · ta oli ise pahuksis mängusõltuvusega ja k&k kirjutas ka kiirelt, et saada kähku raha, mida maha mängida
Ta kuulis kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. Ta läks tagasi Bronnaja tänavale, et võõra mehega rääkida. Nüüd teskles aga mees, et ta ei oska vene keelt. Välismaalase juurde oli ilmunud ka teine kummaline mees (ruuduliste pükste ja katkiste näpitsprillidega). Ivan hakkas neid taga ajama. Kummaline seltskond täienes veel kahel jalal käiva musta kassiga. Peagi kaotas poeet nad kõik silmist. Ta oli veendunud, et nad on majas nr.13 korteris 117 ning suunduski neid sinna otsima. Korteri vannitoast paistis valgust ja Ivan avas ukse. Seal oli naine vanni võtmas, mitte kummaline seltskond. Ivan läks kööki ja võttis sealt küünla ning ikooni. Seejärel lahkus ta korterist. Poeet jalutas tagasi Bronnaja tänavale. Seal andis ta oma riided ühe mehe kätte, et ise ujuma minna. Ujumast tagasi tulnud avastas ta , et riided on kadunud. Talle oli jäetud selga panemiseks ainult
Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud, ,,Rõõm" poeg läheb vanematele külla ja on väga uhke, kuna temast kirjutati ajalehes =>jäi purjus peaga vankri alla. Näitab kui hale peategelane on. ,,Paks ja peenike" kaks vana sõpra saavad kokku. Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. Samas leidub ka siirast kaastunnet ja nukrust: ,,Vanka" sisse tuleb südamlik huumor
iseloomuliku pitseri selles perioodi ühiskondliku mõtte arengule ja kirjandusele Fjodor Dostojevski elulugu Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril 1821. aastal Poola juurtega seitsmelapselises peres. Tema isa, vägivaldne alkohoolik Mihhail Dostojevski, oli erru läinud sõjaväe kirurg, kes töötas vaestehaiglas Moskva ühes jubedamas linnaosas. See äärmuslik ümbruskond mõjutas palju noort Fjodorit, kes tundis kaasa sealsetele inimestele. Kuigi ta vanemad keelasid haiglas ringi hulkuda, meeldis Dostojevskile hulkuda ringi haigla aias ja veeta aega koos patsientidega ning kuulata nende jutte. Fjodor Dostojevski isa, Mihhaili, suhtus oma lastesse väga despootlikult. Üks jutt räägib, et pärast tööd tal oli kombeks teha uinak, lapsed aga, kes seisid ümber tema voodi hiirvaikselt, pidid tema ümber kärpsed ära tapma. Tema isa domineeriv käitumine omas suurt mõju tema hilisemale loomingule. 1837
Mees ütleb, et linn, mis paistab, on Jalta. Stjopa minestab taas,lööb pea vastu kivi ära. VIII peatükk Tegelased: Ivan Nikolajevits, doktor Stravinski Selgitatakse Ivani olukorda hullumajas. Tema käest uuritakse ta enda minevikku ja ka ta sugulaste minevikku. Hiljem tulevad tema palatisse doktor Stravinski koos oma saatjaskonnaga. Nad kuulavad uuesti Ivani loo ära, Stravinski lubab ta välja lasta, kuid sõnab, et Ivan on paari tunni pärast tagasi haiglas: ta on ju aluspükste väel ja keegi ei usu ta juttu Pontius Pilatusest. Stravinski soovitab tal haiglasse jääda. Ivan jääb ja mõtleb seal kirja politseisse kirjutada. Stravinski on nõus ja ütleb, et Ivanile on hetkel vaja vaid rahu ja kõige paremini saab ta seda just hullumajas. IX peatükk Tegelased: korteriühistu omanik Nikanor Ivanovits, näpitsprillidega kõrend Korovjev, esimehe naine Pelageja Antonovna
· staadionil olevad sajad punased telgid ja tribüün täis rahvast · novembrikuu lõpul muutusid ilmad juba õige külmaks · Tarrou jutt oma isast ja lapsepõlvest · Tarrou mõistis, et ta on kaudselt mõrdsukas ja tal on sügavalt häbi · Tarrou seletas, kuidas katku käest pääseda või võimalikult kaua seda venitada · Rieux ja Tarrou läksid ujuma-sukelduma · linn lootis, et külm paneb katkukäigule piirid, kuid ei · avati veel üks haigla · Rieux kirjutas pärast pikki kuid oma naisele kirja · Grand oli jõuetult haige · Rieux süstis Grandile seeriumit · Gand tervenes, teda võis pääsenuks lugeda · Rotid hakkasid jälle välja ilmuma, aprilli kuust ei olnud nähtud ühtegi surnud rotti · Haigusjuhtumite arv langes Viies peatükk · Inimesed olid küll ettevaatlikud, kuid vaikselt hakkasid arutama elu pärast katku lõppu
Aadlikultuur on hääbuv kultuur. T püüab kirjeldada mitut vene aadlike põlvkonda. Lavretski see tegelane huvitab T-it kõige rohkem. Teda huvitab, mida kujutab endast kaasaegse aadelkond. T on oma vaadetelt läänlane. Oluline on 8. peatükk. Seal kirjeldatakse vanavanaisa, kes oli julm, tark ja kaval. Naine oli tal rahvuselt mustlanna rõhutatud on kirgede tormi. Tegemist on stiihiliste inimestega, keda kultur ei ole veel puudutanud. Vanaisal oli 2000 hinge, aga ta armastas pillata. Ivan ei kasva enam kodumõisas, vaid ta saadetakse linna rikka tädi juurde. Isal ei tahtnudki poega harida, ta tahtis, et pojal oleks varandus. Pojal on meessoost kasvataja, kes on rahvuselt prantslane, Rousseau õpilane. See õpilane oli fine fleur pr keeles eliit, koorekiht. Ta oli emigrant, kes pages pr revi eest. Rikas tädi ei jätnudki poisile pärandust, vaid ta abiellus fine fleuriga ja jättis kogu varanduse talle
Meissaar 1935:8). Ema Marja oli kaupmehe tütar, kuid omas sugulasi ka intelligentsi hulgas (O.Urgart 1936:10). Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11. novembril 1821 Dostojevskite teise lapsena Fjodor. Peale Fjodori oli abielupaaril veel 3 poega: Mihhail, Andrei ja Nikolai ja kolm tütart: Varvara, Vera ja Aleksandra (O.Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon. Ainult Fjodor hiilis vahel välja ja ajas rahvaga juttu. Ilusad mälestused on tal
Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles.
1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega
Välised põhjused: 1. Seltskond hülgas Anna, sest tal oli avalik armusuhe ta käitus teistest erinevalt. 2. Abikaasa ei andnud talle lahutust ning pani ta ultimaatumi ette. 3. Ta jäi pojast ilma. 4. Üksildus oma mõtetega. 5. Vronski andis põhjust armukadeduseks, muutus Anna suhtes külmaks. 6. Avastas, et tal polnud ühtki sõpra. 7. Järsk ühiskondlik langus. 8. Vronski ema suhtumine. Sisemised põhjused: 1. Armastas poega ning ei suutnud kaotusega leppida. 2. Sisemised vastuolud. 3. Arvas, et Vronski ei armasta teda enam. 4. Süümepiinad Kity pärast. 5. Armukadedus 6. Ei suutnud Vronski tütart nii armastada kui oma esimest poega. 7. Anna oli pessimist ! Kity on Vronskisse armunud, aga Vronski on tüüpiline naistemees mängib temaga ning suhtest ei saa asja. Kity on löödud ning ei salli mehi enam. Levin on terve elu olnud Kity
· Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses.
mõistis teda ja ootas teda teinekordki külla 20. - koduteel oli pime, Leemet astus kogemata Meemele peale, mees oli kuri selle peale ja ütles, et Leemet oleks võinudki linna jääda, rääkis, et ta kõduneb ja sama toimub ka Leemetiga - Leemet tundis, et armastab metsa ja sealset elu, kuid et seal polnud enam midagi teha, päev külas oli olnud tema jaoks huvitav, olukord oli poisile väljapääsmatu, ta armastas ussisõnu ja metsaelu aga samas külatüdrukut Magdaleenat - koju jõudes oli kogu pere neil ning ema ahastuses, ta teatas, et Ülgas tahab neitsist Hiiet ohverdada, et iidne metsaelu taas tärkaks, ka Hiie vanemad olid sellega päri, kõik olid hulluks läinud, ema ootas Leemetilt Hiie aitamist ja temaga abiellumist jmt, Leemetis vallandus raev ja ta ruttas tüdrukut päästma - esiti läks ta Tambeti ja Malle koju, see oli tühi, ta vaatas hundilauta, sisistas ussisõnad
saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. 2. H.de BALZAC ,,ISA GORIOT" Tegevus toimub inetus, räämas vaestekodus paralleelselt rikaste mõisate ning uhkete häärberitega. Lahendatakse nii rahalisi, positsioonilisi kui ka perekondlike probleeme. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisis , 19. sajandil proua Vauquer' ,,perekondlikus" pansionis. Tolleaegne ühiskond nagu ka see pansion oli räpane. Lagunenud, kulunud ja katkised asjakesed selles pansionis, võiks kõrvutada selle ühiskonna inimestega. Iga teine oli pätt, pettur, või mõni muu kahtlane tegelane. Kuid leidus ka õiglasi ja rikkumata südametunnistusega inimesi. Üheks selliseks oli noor Rastinagc, kelle ainuke suurem viga oli see, et ta tahtis võimalikult kähku hästi rikkaks saada. Muuseas oli see ka üks vigasid ühiskonnas ja ka selles pansionis, sest tegelikult olid kõik vaesed ka need, kes näisid rikastena.
Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rabi Esra oli juba 60-aastane ja tema naine Rebekka 55.a ja neil ei olnud veel lapsi. Kuid vaatamata sellele oli väga ohtlik laps endale jätta, sest igal pool on liikunud jutud, et juudid varastavad kristlaste lapsi, neid tapavad või kasutavad nõiakunsti juures. Oli isegi ohutum see laps tappa ja
Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna ja samuti ka Tatjana, kes abiellub kindraliga neiust on saanud perfektne daam. Jevgeni kahetseb, et lükkas armastusavalduse tagasi ja avaldab Tatjanale armastust. Lõpus nad kokku ei saa ja kumbki elab oma elu. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas
iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi. Suri ka Josef Behm paks, muhe poiss, kes ei tahtnud üldse sõtta minnagi. Kemmerich on haiglas, suremas, ta kell on varastatud ja üks jalg amputeeritud. Sanitarile pakutakse suitsu, et ta Kemmerichile morfiumi süstiks. Kroppi, nagu mingil ajal igatüht, tabas rindesokk.. Kantoreki kirjas oli,e t nad on Raudne noorsugu. See ärritas noori, nad tundsid end vanadena... 2. ptk Paul mõtlen oma kodule ja oma luuletustele, kirjutistele.. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti
Ta poseeris skulptor Praxitelesele, kui too lõi ühe antiikmaailma kuulsama taiese nn Knidose Aphrodite. Phryne oli elukutseline hetäär3. Tema kodus Ateenas käisid suure raha eest aega veetmas ajastu kuulsad poliitikud, kirjandus- ja kunstiinimesed. Tolle aja suur filosoof Diogenes 4 saadeti tema majja sõjakäigule hiljaks jäävat väepealikku taga otsima. (Ju siis keegi teine ei julgenud nii auväärse daami uksele koputada.) Ühe öö eest nõudnud daam külastajatelt hiigelsummasid (kuni 10 000 drahmi). Ta kogus nii suure varanduse, et kui Aleksander Suur 336. a eKr Teeba linnamüürid lammutada laskis, soovis Phryne oma rahadega linnamüüri üles ehitada. Vastutasuks nõudis ta vaid, et teebalased kinnitaksid linnamüürile tahvli sõnadega: Mille Aleksander lammutas, pani Phryne taas püsti. Teebalaste uhkus ei lubanud pakkumist vastu võtta.
Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlema n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest.
Tädi arvas, et selles on süüdi kasvatus. Ema ja isa kutsusid poissi Abram Petrovits Hannibal 5 Saskaks, kui nad tahtsid õrnad olla, aga tädi kasutas seda nime vihaga ja poiss ei sallinud, et teda nii kutsuti. Ükskord naeratas ta äkki tädile otsa vaadates. Tädi kohmetus, sai vihaseks ja isa saatis Aleksandri laua tagant minema. Uksel andis hoidja Arina poisile salaja prääniku. Poiss hiilis vanemate majas ringi nagu hundipoeg ta oli saamatu, pillas uskumatul hulgal nõusid maha. Puskinite majas olid asjad asendamatud ja nende otsasaamine korvamatu. Sergeid haaras meeleheide mõne rätiku kadumise puhul ja kui ta ei leidnud mõnd raamatut. Kõiges süüdistati lapsi. Pärast raamatu leidmist visati see kohe nurka. Nadezda andis kohmakale poisile kõrvakiile nagu teenijatelegi. Aleksandr oli petnud vanemate ootusi, ta polnud täitnud maja rõõmsa sädistamisega
niimoodi omalt poolt kätte maksta, kuid Indrek laitis ka selle mõtte maha. Peagi kutsuti Karinit proua Itami poolt korteri sisseseadet vaatama. Seal olles nad vaatasid kõik ruumid üle ja rääkisid sisekujundesest ja miks kõik täpselt nii tehtud. Lõpuks läks jutt Itami lapsele ( nimelt neil oli laps sündinud) . Nad olid mehega kokku leppinud, et kui sündis poiss siis kirjutati maja naise nimele, kui vastupidi siis jõi mehele. Sündiski poiss. Ja arutati ka sellest , et miks majas venekeelt hooldaja on, see oli nimelt mehe soov et laps õppiks varakult ühte võõr keelt. Selle peale Karin ainult ütles, et küll on imelikud mehed. XI Peale pikka ootamist sai Karin oma loodetud tasu minna Köögertalide juurde olemisele. Seal käis alguses mingi näitus, kus Köögertal näitas oma äritsevaid asju ja oma ruume. Karini saabudes võttis alguses Köögertal ise Karini vastu, kuid kohe saabus sinna ka Köögertali kaasa, kes Karini suure kallistusega vastu võttis
Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlema n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei
Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et ta oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga seepeale hakkasid inimesed rääkima, et see on jube kahtlane kihlatud naise puhul. Werther tegi Lottele ka lähenemiskatseid, nt kui nad koos ühte romantilist romaani lugesid, olid mõlemad sellest nii liigutatud ja suudlesid selsamal hetkel
annaabi.ee 
