Palat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita; doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades, et süsteemi vastu ei saa, kaotab ta igasuguse huvi ja tahte tööl käia. Sõpru tal napib, sest ta peab lugu vaid mõtlevatest vaimuinimestest, mitte praktilistest härradest. Ühel päeval hullumajja astudes avastab ta ühes patsiendis kõrge vaimu. Mõtleva inimese, kellega on tõepoolest huvitav ja arendav rääkida. Vaimuhaigega suhtlemine asetab arsti enese vaimse tervise aga suure kahtluse alla ja ülelinnaliste kuulujuttude ja arvamuste tõttu peab ta pens
Veel mitu korda lähevad nad tagasi. Pööre on sõprade lohutamine, et Prokatilov on kõva käsi ning pärast seda, kui naine on temaga mõned tunnid koos istunud, on ka mehel kümme aastat õndsust kindlustatud, ning lõpuks ametniku lahkumine. Puänt seisneb selles, et Strutskov jätab asja sinnapaika ning hakkab hilisõhtul rahulikult koos sõpradega jahtunud ning kuivanud toitu sööma. "Naela otsas" on tüüpiline klassikaline novell selle pärast, et järgib standardset novelli ülesehitust. Vanka "Vanka" räägib poisist, kellel on suguvõsast järel vaid vanaisa, kes elab eemal Ignatjevnade juures töölisena. Vanka elab aga teises külas sepa õpipoisina. Seal on tal väga viletasd tingimused ja teda koheldakse halvasti (nt. saab halvalt süüa, magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati teda kunagi kirjutama, kui ta ei oska kirja saata ja kiri ei jõua kunagi vanaisale
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa s
miljöös. 5 6 ,,Paks ja Peenike" Novellile iseloomulikud jooned : · Avatud novell lugeja saab ise mõelda novellile lõpu · Arusaadavus ja lihtne olemus · Koomilise ja traagilise põimumine · Teravmeelsed näiteks see, kuidas Tsehhov kirjeldab inimeste välimust novellis. Kõhn ja pika lõuaga naine, õliste huultega paks mees. Novelli sõnum : Ma arvan, et novelli sõnum on see, et tähtis ametikoht ja kraad muudab inimest. Sealhulgas ka teiste inimeste silmis, endised sõbrad ja vanad tuttavad mõtlevad teisiti kui varem. Endine vaba hoiak muutub ametlikuks ja professionaalseks. Samuti nagu muutus peenikese suhtumine paksu kui ta sai teada, et paks on salanõunik ja tal on kaks tähte rinnas. Koomiline või traagiline? Ma arvan, et novell on pigem koomiline. See kuidas autor novelli tegelasi naeruvääristab ja
Kahjuks armus ta valesse neidu. Neiu ei olnud veel piisavalt küps temajaoks ning Jonõts saab haiget tänu sellele, et neiu läheb konservatooriumisse õppimia mis põhjustas neiu emale kui ka Jonõtsile palju peavalu. Jonõts ei taha tunnistada, et neiu talle haiget tegi ning ta kibestub. Muutub aastate möödudes paksemaks ja jõukamaks. Ta põlgab ka oma vanu tuttavaid ning ei taha nendega mingit tegemist teha. Jonõtsil tekivad mitmed haigused ning novelli lõpus on ta juba nii kibesutnud, et ärritub iga asja peale. Tal oli kliente nii linnast kui ka linnast väljas, töö hulk koormas teda niipalju, et ta kibestus lõpuks täielikult, sest ta ei saa aru kuidas neiu sai temaga nii käituda. "Paks ja peenike" Tsehhovi novellide iseloomulikud tunnused: Lugeja saab mõelda ise novellile lõpu. Arusaadavus. Oskuslikult on ühendatud koomilisus ja dramaatilisus. Teravmeelsus.
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
Varja - ,,Kirsiaed" enja -,,Maja ärklitoaga" Abogin - ,,Vaenlased" III. Mõtesta novellidest tuntud sümboleid Karusmarjad alguses kättesaamatuna paistvad ideaalid, mis kätte saades paistavad palju halvemad kui algul. Palat nr.6 Sümboliseerib kogu venemaa elanikke Inimene vutlaris inimene, kes on sulgunud nii vaimsesse kui füüsilisse kesta ja ei funktsioneeri täisväärtusliku ühiskonna osana IV. Tehhovi loomingus on tähtsal kohal detail. Meenuta detaile, millel on novelli idee seisukohalt oliline koht (2). Selgita oma valikut. 1) Siga Nikolai Ivanõts sarnanes nii vaimselt kui füüsiliselt täissöönud seaga 2) Kajakas sümboliseeris vabadust, mis on oluline kunstnikule. V. Armastusteemat käsitleb novell ,,Daam koerakesega", autor näeb armastuses paremaks muutvat tegurit. Seda kinnitab Gurovi hea suhtumine Anna Sergejevnasse Novell polemiseerib Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina", sest ka see oli armulugu, mis poleks tohtinud olla. VI.
Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. automatism kiire voolav monoloog, mille üle subjekti kriitikameelel puudub kontroll; mõtete tüeline käik, ilma et mõistus neid kontrolliks tsehhovi novelli tegelastel on psüühika lihtsustatud ja nad käituvad kui nukud, kes ei mõtle, kuidas nad käituvad ja saavad alles hiljem aru, mida nad teinud on. autoritest, keda võiks teada i. turgenev, pärisorjust kritiseeriti, ühiskond taandarenes ja kuidas see mõjutas inimest, ühiskonnas valitsevad situatsioonid(poliitilist situatsiooni kirjeldati inimese vastutus), haridus, armastus, sõprus ja sotsialismi ideed olid ka mõned ideed.
Kõik kommentaarid