Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Õhu erisoojuste suhte Töövahendid: Clement'i- määramine Clement'i Desormes'i Desormes'i riist, ajamõõtja. meetodil. Skeem Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 146 39 107 1,364 2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 ...
Arvutiteenindus Tarkvaratehnika Referaat 2009 TARKVARATEHNIKA......... ...........................................................................................................2 S ISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................2 E ESMÄRGID ..........................................................................................................................................................2 T ARKVARATEHNIKA .................................................................................................................................................2 S ÜSTEEMITEHNIKA ............................................................................
Elektrivool. Elektrivoolu suund Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui aines on vabu laengukandjaid ja neile mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vabad elektronid metallides; Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes; Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes. Tegelikeks laengukandjateks on enamasti elektronid, s.t negatiivse laenguga osakesed. Kuid voolu kokkuleppeliseks suunaks loetakse just positiivsete laengukandjate liikumise suunda. Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhid on ained, milles pole vabu laengukandjaid. Joonis 1 Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii...
1. E L E K T R I M O O T O R A G Ü S K G Q T E M P E R A T U U R C B R P U I B E R T Y U I O K P K F E D z A U L L Ü D S A D E R F A C O G A C A V V A O L S D U Q T E T L V M H Z E M I D M M E I F A I O A I O B P O T L P T G I E S S G J K G D P R G A B U E E A J N E L E R I S O O J U S S U V K R T T E T Ü E G N Y U G F M T S N I T M S M E E K N H I J I E B N Y E E O R E I A T R K E J M L O N N B H E J M O E O G G K E R K E Õ E E H V J U V O L T O N R Ö J G L N T Ü R M X H ...
Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaeva...
Kontrolltöö Polina Murtazina, 11 kl. PÜG 1.Professionaalne kunst kunst, mida esitavad kunstnikud diploomidega, ehk neid, kes olid õpinud kunstnikuks Johann Köller Amandus Adamson Isaak Levitan 2.Isetegevuslik kunst kunst, mida esitavad kunstnikud diploomideta, ehk neid, kes ei olnud õpinud kunstnikuks Toomas Vint V.A. Tropinin A.G. Venetsianov 3. Originaal - kunstniku enda teinud töö (kunstiteos) ,,Hommik suures männimetsas" V.Shishkin ,,Kuldne sügis" I.Levitan ,,A.S.Pushkin" O. Kiprensky 4. Koopia järeletehtud kunstiteos( Van Neff kooperis Rafaeli töö Ermitazis, - "" ) Winterhalter ,,Napoleon III" koopia tehtud...
Dünaamika. 1. Keha massiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse füüsikas mass mõistet. 2. Ühesuguste ainete korral onn keha mass...............võrdeline tema tihedusega. 3. Keha liikumishulgaks nimetatakse massi ja kiiruse korrutist/jagatist. 4. Liikumishulga tähis on: a s g p V t p /p 5. Liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mitte üksnes keha liikumis kiirust, vaid ka keha massi. 6. Liikumishulga muut ehk impulss. 7. Iga keha säilitab................või ..........................seni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud..................mõjul seda seisundit/olukorda muutma. 8. ................................seadus ehk Newtoni I seadus. 9. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastik mõju. 10. Jõud on vektor. 11. Dünamomeeter on riist jõu mõõtmiseks. 12. Impulss on võrdeline kehale mõjuva jõuga. Ta mõjub selle sirge suunas/vastu, milles jõud mõjub. 13...
Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) Sünte...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende k...
Pangad Egert Pärna IS EEMÄRK: Aastaga luua alertpay.com-i ja Eesti pankade vaheline toimiv elektrooniline ülekannete süsteem. Probleem, et ei saa teha elektroonilisi ülekandeid krediitkaardiga ja otseülekandeid alertpay.com ja Eesti pankade vahel, kuid raha liigub pankade vahel ainult tsekiga Mõjutab Eestlasi, kes kasutavad alertpay.com teenuseid Ning väljendub Makse võtab kaua aega selles, et Sobivaks luua Süsteem, mis võimaldab e-keskkonnas teha lahenduseks oleks ülekandeid 2-5 tööpäevaga krediitkaartidega ja otseülekannetega KASUTAJA KIRJELDAMINE Süsteemi kasutaja Kirjeldus Eesmärk nimetus Kasutaja Inimene, kes tahab E...
1.Sissejuhatus Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli ...
Praktiline töö Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil 1. Töövahendid: lamp, difraktsioonivõre (1:100), riist valguse lainepikkuse määramiseks 2. Katse joonis: 3. Põhivalem ja arvutused = (d*b)/(k*a) Andmed: a1 = 50cm = 0,5m a2 = 40cm = 0,4m k1 = 1 k2 = 2 d = 1:100mm = 0,01mm = 0.01 * 0,001m Punane värv: b1 = 35mm = 0.035m b2 = 27mm = 0.027m b3 = 53mm = 0.053m b4 = 66mm = 0.066m Violetne värv: b1 = 20mm = 0.02m b2 = 17mm = 0.017m b3 = 33mm = 0.033m b4 = 42mm = 0.042m Leida keskmine lainepikkus 1) punasel valgusel 2) violetsel valgusel k=1 , a=0,5m Punane valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.035)/(1 * 0.5) = 700 nm Violetne valgus: = (0.01* 0.001 * 0.02)/(1* 0.5) = 400 nm k = 1, a = 0,4m Punane valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.027)/(1 * 0.4) = 675 nm Violetne valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.017)/(1 * 0.4) = 425 nm k = 2, a = 0,5m Punane valgus: =...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV = const , cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet. ...
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrast...
ANDMETURVE I loeng. Oluline info kursuse kohta: • Tasub õppida codecadamy HTML basics, html-basics.com. • Essee tähtaeg 25. märts 23:50, 1800-2500 sõna, v.a viited; ieee reference • Iga loengu jaoks 3 uudist • Meili saatmisel lisada pealkirja ITX0040 ([email protected]) • Infoturbe lekskion – akit.cyber.ee • Protokoll, meie ainekontekstis suhtlemisreeglite kogumik 12.02 • CIA – confidentiality, integrity, availability • SKT – salastatus/konfidentsiaalsus, kättesaadavus, terviklikkus • Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. ...
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslain...
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltööks: Määratle, mis on... dokument (laiemas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave dokument (kitsamas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave, mis on küllaldane faktide või toimingute tõendamiseks dokumendihaldus – tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokumendihaldussüsteem – dokumendisüsteemi tehnoloogiline osa dokumentide koostamiseks, hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokumendisüsteem – isikute, dokumentide, dokumendihalduse tegevuste, tehnoloogiate ja nendevaheliste seoste kogum. Dokumendisüsteemi eesmärk on dokumentide haldamiseks vajaliku reeglistiku määratlemine ja rakendamine o Millest koosneb dokumendisüsteem? • Dokumendid jm teaberessurss • Dokumentide (ja arhiivi) ha...
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkes...
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorit...
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töö...
IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes IT System Support and Arrangement in Enterprises Guido Leibur Sampo Panga IT haldusosakonna juhataja [email protected] 1 Guido Leibur Kursuse eesmärk: Omandada infosüsteemide haldamise parim praktika. Tulem: Kursuse läbinu: - tunneb IT haldusorganisatsiooni põhiprotsesse; - orienteerub erinevates meetodites ja standardites; - oskab hinnata organisatsiooni haldusprotsesside iseärasusi; - oskab mõjutada haldusprotsesse soovitavas suunas. Kursuse aeg: Loeng: E kell 08.15 09.45 Alates 02.02.09 29.05.09 Harjutus: R kell 08.15 09.45 2 Guido Leibur Kursuse s...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor....................................................................................
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leid...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ PRAKTIKA ARUANNE PEETER LUMP INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE ÕPPEKAVA Juhendaja: T. Järvi Konsultant: M. Tamm Tallinn 2011 Sisukord 1 Sisukord 1 Sisukord ....................................................................................................................... 2 2 Praktikaettevõte............................................................................................................ 4 2.1 Tegevusvaldkond .................................................................................................. 4 2.2 Keskuse struktuur .................................................................................................. 4 2.3 Divisjonide Põhiülesanded ...............
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav - Otsemällupöördumise rakendamine - Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine ...
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti.............................
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav...
Telekommunikatsiooni mõiste: Igasugune märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu teabe väljasaatmine, ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/) Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel: Telekommunikatsiooni klassifikatsioon: Telekommunikatsioonivõrgu topoloogiad: Kommunikatsiooni ülesanded: · Ülekandesüsteemi ära kasutamine · Ühendamine (Interfacing) · Signaali g...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem,mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid,kodu- ja tööarvutid,sülearvutid,tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist,22. juuli 2005 aastal, oli Vista tuntud koodnime järgi "Longhorn".Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006 aastal.Vista läks ülemaailmselt müüki 30. ja...
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õpetool Kert Mattus Itsp – 14 Windows Vista Referaat Juhendaja Irina Porohnja 2014 Väimela 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 1 2.Windows Vista arendus lk 4 3.Turvalisus lk 5 4.Väljaanded lk 6 5.Visuaalsed stiilid lk 7 5.1 Windows Aero 5.2 Windows Vista Standard 5.3 Windows Vista Basic 5.4 Windows Standa...
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 ·...
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate ...
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe.........................................................................................
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju lii...
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad..................................................................
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal t...
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehno...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutava...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks...
annaabi.ee 
