Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. 1
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri R
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada
Otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega, istungid protokollitakse. •Soodustamaks põhjalikke arutelusid ja kokkulepetele jõudmist ei ole komisjoni istungid avalikud. Komisjon võib otsustada kuulutada oma istungi avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. Avalikel komisjoni istungitel ehk parlamentaarsetel kuulamistel kuulatakse huvigruppide ja valdkonna spetsialistide seisukohti. 3.16 Fraktsioonid •Fraktsiooni võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. Sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni (RKKTS §40 lg 1) •Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni (RKKTS §40 lg 2) •Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimeheks ega aseesimeheks
Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu fraktsioonid:
Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
4 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid