Jazz (0)

DZÄSS
Ajalugu
Džäss ehk džässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz . Džäss on muusikastiil , mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Džäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i.
Euroopasse levis džäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai džäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks.
1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks džässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.
1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller , Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli.
1940Ndatest aastatest on pärit džässi muusikastiil bebop . Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad . Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie.
1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman.
1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion , mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva džässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis.
Džässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline džäss, sving ja nüüdisaegne džäss. Džässi ei ole võimalik täpselt noodistada. Ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvatsioonil.
Muusikud ja koosseisud
1. N.J.B ehk Narva Jazz Bänd
Narva Muusikakooli Džäss-Bänd on eksisteerinud juba kaua aega, selle ajalugu ulatub kaugele nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks. Orkestri olemasolu peamine tagamõte on õpetada noori kollektiivselt musitseerima ning võimaluse korral arendada nende loomingulisi võimeid. Praegu peab bänd aktiivset proovi- ja kontserditegevust, v6tab osa erinevatest kontserditest ja festivalidest esinemislavadel Narvas ja ka mujal.
2. Raivo tafenau
Raivo Tafenau on sündinud 20. novembril 1963. aastal Mustlas . Ta on Eesti džäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks.
3. Picante
Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid . Portugali-, prantsuse- ja inglisekeelsete lugude kõrval teeme ka emakeelset muusikat.
Koosseis:
Ivi Rausi-laul
Tõnis Tüür – kontrabass
Risto Laur - klaver
Eno Kollom - löökriistad
Saavutused:
1995.a. "Kaks takti ette" finaal
2002.a. "Valge Daami lauluvõistluse" II koht
2003.a. "Valge Daami lauluvõistluse" I koht
2003.a. Jazzlauljate konkurss "Nõmme Jazz" II koht
2003.a. esinemine Pori Jazzil