"Armasta oma ligimest" (2)

Armasta oma ligimest
Kes ei sooviks olla armastatud , hinnatud, kuidagi tähtis. Mis aga juhtub siis, kui oled äkitselt sõtta sattunud, armastusest isamaa vastu või kohustusest, vaatamata sellele, et puudub aimdus, mida sõda endast kujutab, kui raske see olla võib nii füüsiliselt kui vaimselt.
Lugedes Esimeses maailmasõjas olnud meeste ja poiste kirjutisi, on aru saada, et nad ei sõdinud omavahel - sõdisid riigid. Näiteks jõulude ajal tehti vaherahu , suheldi vastaspoolel olevate meestega, vahetati isegi kingitusi ning oldi lihtsalt koos, sest koju ei saanud, aga jõulude ajal oli sellegipoolest teistmoodi tunne hinges. Mehed läksid sõtta, kes kohustusest, kes Isamaa-armastusest, aga mitte vihast teise inimese vastu. Lõppude lõpuks olid nad siiski kõik ühtemoodi kannatajad, ligimesed, nähes sõpra langemas, igatsedes kodu ja rahu.
Hemingway raamatust „Ja päike tõuseb“ võib lugeda, kui palju sõda inimesi muutis ning mida sõnad „kadunud põlvkond“ tähendavad. Teose peategelased otsivad elus kohta ringi rännates, oma elu joovad nad põhimõtteliselt maha, sest nad ei näe enam mõtet, miks millegi nimel vaeva näha. Elavadki vaid üks päev korraga ega mõtle kaugemale ette. Liiguvad ringi peamiselt küll oma sõpruskonnaga, kuid vahel tekib tunne nagu nad ei teakski enam, mis on sõprus või armastus, sest oma tundeid ei näidata või suhtutakse kõike külmalt. Usun, et seda sellepärast, et kardetakse haiget saada.
Teose tähtsamaiks sündmuseks on härjavõitlus, kus matadorid riskivad oma eluga ning tänaval saavad paljud inimesed surma, kui härjad nad oma jalge alla talluvad. Matadoride ja härja võitlust on võrreldud sõjaga: matador mängib härjaga, möödudes tema lähedalt, õrritades teda, ise teades, et lõpp võib olla lähedal,samamoodi nagu sõjaajal mehedki seda tundsid. Raamatutegelased jälgisid härjavõitlust huviga, ehk samastasid mõned neist ennast parasjagu olukorraga.
Sõjaaeg oli kõiki inimesi kurnanud ning paljudel valitses hinges tühjus, kaotatud oli optimism . Olgugi, et inimesed ei suutnud endist elu tagasi saada, aitasid neid teised.Öeldakse ju, et koos on lihtsam. Pärast pikka kodust ära oldud aega, naases ka peategelane oma koju ja tundus, et siis juba veidike rõõmsamana, sest oma elu tuleb elada, kui raske see ka ei oleks,ning parem mõelda ilusatele asjadele. Nii mõtiskleski Jake , kui tore elu oleks tal võinud Brettiga olla.
Armasta oma ligimest on hea soovitus, sest iialgi ei tea, millisesse olukorda sattuda võib ja kelle abi parasjagu vaja võib minna. Armastades teisi, armastatakse ka sind, ja mis saaks veel parem olla kui teadmine, et sa pole üksi.