ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim VanaKreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes
AKROPOLI LÜHIAJALUGU Ateena Akropol ehk Ateena kindlus asub Ateena Pühal Kaljul. See on mägi 150m kõrgusel merepinnast, mis on lameda tipuga ja mille lame platoo on 3 hektari suurune. Sealseid templeid peetakse kõige olulisemateks kultuurimälestisteks läänemaailmas. Uhked marmorist templid ehitati 5. sajandi lõpus, aastatel 450-421 e.m.a. Ateena kuldperioodil ja jumalanna Athena auks. Ajalooliste seoste ning sealsete kuulsate ehitiste - Parthenoni ja Erchtheioni - tõttu tuntakse Kreeka akropoli lihtsalt Akropolina. Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.)
Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel
Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Agoraa Kuulsaim on kahtlemata 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropol Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas.
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi.
väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Poseidoni tempel Akropol antiikajal Propüleed Paestumis, Lõuna- Itaalias Templiarhitektuur Ateena Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol
madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid ka kindlana. Stiili iseloomustab lihtsus ja rangus. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Viimane koosneb kettakujulisest ehhiinist ja ruudukujulisest abakusest ehk plaadist. Friisil on vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Dooria stiili varasema etapi näiteks on Lõuna-Itaalias Paestumis ehitatud nn. Basiiika (6. saj. e.m.a.) ja Poseidoni tempel (5. saj. I pool e.m.a). Täiuslikem teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel (peripteer). (Kangilaski, 1997) Erinevalt dooriast on joonia sambad saledamad ja kõrgemad, elegantsemad. Sammas toetub baasile. (kunstiabi.weebly.ee) Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (et.wikipedia.org) Joonia stiili esindasid nt väike Nike
Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Ateena vaade koos linna keskel asuva kaljukindluse ehk akropoliga. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest – propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. Müüriga ümbritsetud Ateena akropoli rekonstruktsioon. Ateena akropoli plaan ja rekonstruktsioon, 5. saj. eKr. Vaated Ateena akropolist. Tee akropolile läks künka lääneküljelt marmorist paraadväravate – Propüleede kaudu. Sisenedes tuli läbida mitmerealised marmorsammastest portikused, mille väljaspoolsed sambad olid dooria, seespoolsed joonia stiilis. Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval
Kõik kommentaarid