3 Näide 2. Paarisarvu silmade tulek (sündmus B) tõenäosus täringu viskamisel on p(B) = = 0,5. 6 Et paaritu arvu silmade tulek täringu viskamisel on sündmuse B vastandsündmus B , siis selle tõenäosus p( B ) = 1 p(B) = 0,5. 2. Sündmuste korrutis ja summa · Sündmust, mis seisneb nii sündmuse A kui ka sündmuse B toimumises, nimetatakse sündmuste A ja B korrutiseks (ühisosaks). A·B=AB A B Välistavate sündmuste korrutis on võimatu sündmus. A · B = V. [Kahte sündmust, mis ei saa sama katse tulemusena toimuda ehk ei saa esineda üheaegselt,
0 4. Sündmuse A vastandsündmuse suhteline sagedus on 2. Tehted sündmustega. Vastandsündmuse, sundmuste katseseeria jooksul on juhuslik suurus, millel on n+1 Pn( )=1-Pn(A) 5. Tõenäosuste liitmise lause. P n(A+B)= väärtust 0,1, ..., n. Seda juhuslikku suurust nimetatakse summa, sündmuste korrutise definitsioonid. Sündmuse Pn(A)+Pn(B)-Pn(AB) 6. Tõenäosuste korrutamise lause. binoomjaotusega juhuslikuks suuruseks A vastandsündmus on sündmus, mis toimub siis, kui A Pn(AB)=Pn(A)Pn(B/A) ei toimu. P(A)+P( )=1. Sündmuste A ja B summa A+B parameetritega n ja p ning selle jaotustabel on järgmine:
P(A)= 1. Kindel sündmus, võimatu sündmus, juhuslik sündmus; nende tõenäosus. Kindel sündmus (K) - sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. P(K) = 1. Võimatu sündmus (V) - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. P(V) = 0 Juhuslik sündmus - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. 2. Teineteist välistavate sündmuste summa, korrutis ja vahe. Sündmuste A ja B summaks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis, kui toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad. Sündmuste A ja B summat tähistatakse sümboliga A U B. N 1. Olgu täringu viskel sündmus A = {1, 3, 5} ja sündmus B = {1, 2, 3}, siis A U B = A + B = {1, 2, 3, 5}. Sündmuste A ja B korrutiseks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti
o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult o Küsimused Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte
Must auk Ruumipiirkond Suur garvitatsioon Singulaarsus Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud
Tavaliselt tähistatakse sündmusi suurte tähtedega ladina tähestiku algusest:A, B, C Vajadusel kasutatakse indekseid. Sündmuse tõenäosus on sündmuse toimumise võimalikkust näitav arv lõigult (0,1), mida tavaliselt tähistatakse tähega P. Võimatu sündmuse V tõenäosus P(V)=0 Kindla sündmuse K tõenäosus P(K)=1 3. Tehted sündmustega: vastandsündmus, sündmuste summa, sündmuste korrutis, sündmuste vahe. Vastandsündmus Sündmuse A vastandsündmus ´A on sündmus, mis toimub siis, kui A ei toimu. P(A)+P(´A)=1. Sündmusi A ja B nimetatakse võrdseteks ja tähistatakse A=B, kui A toimumisest järeldub B toimumine ja vastupidi. Sündmuste summa Sündmuste A ja B summa A+B on sündmus, mis toimub siis, kui toimub A või B või toimuvad A ja B korraga.
3. Kolmas võimalus on teha vahet uudise kirjutamise võtete järgi. Kõva uudis mudel on: kindel juhtlõik, mis pakub kõige olulisemat fakti sündmustest; info on uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad järgida kõvade uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed keskseks peavad. Kvaliteetlehed tõstavad esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed tõstavad esile pehmed uudised – olme, sotsiaalteemad, sport, meelelahutus(huvi ja emotsionaalsus). Ülduudised ja eriuudised Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad. 1
juures normaalrõhul. Sündmused võib jaotada kolme liiki: 1. Kindel sündmus , mis toimub alati antud tingimuste juures ( päike tõuseb idast ja loojub läände). 2. Võimatu sündmus , mis ei saa kunagi antud tingimuste kompleksi korral toimuda (rong sõidab maanteel, päike loojub itta). 3. Juhuslik sündmus, mis võib toimuda või mitte toimuda (paarisnumbrisaamine täringuviskel, mündi viskamisel saada kull või kiri). 1.2 Sündmuste vahelised seosed. Sündmuste vahelised seosed on nagu vastavate hulkade vahelised seosed. 1. AB, sündmus B järeldub sündmusest A ehk sündmus A sisaldub sündmuses B. Näiteks: A = (2) ja B = (2;4;6), siis AB. 2. A = B, kui AB ja BA. 3. AB = C, sündmuste A ja B summaks ehk ühendiks nimetatakse sündmust C, mis toimub siis, kui toimub vähemalt üks sündmustest A või B. Näiteks: A = (2;5) ja B = (1;3;5). Siis C = ( 1;2;3;5) 4
1. Tõenäosus on arv, mis rahuldab võrratusi 0 P(A) 1. 2. Kindla sündmuse tõenäosus on 1, st. P(U) = 1. 3. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0, st. P(V) = 0. 4. Sündmuse A ja tema vastandsündmuse A tõenäosuste summa on 1, st. P(A) + P( A ) = 1. N ä i d e 2. Eelmises näites leidsime paarisarvu silmade tuleku tõenäosuse täringu viskel, P(A) = 0,5. Et paaritu arvu silmade tulek täringu viskel on sündmuse A vastandsündmus A , siis selle tõenäosus P(A) =1- P(A) =1- 0,5 = 0,5. 8. Sündmuste korrutis, vahe ja summa. sündmust, mis seisneb nii sündmuse A kui ka sündmuse B toimumises, nimetatakse sündmuste A ja B korrutiseks. Ühisosa peab olema. N ä i d e 2. Kaardipakist, milles on 36 kaarti, võetakse juhuslikult üks kaart. Olgu sündmuseks A risti saamine ja sündmuseks B pildi saamine. Leiame sündmuste A ja B korrutise tõenäosuse. Et sündmus AB tähendab ristimastist pildi saamist, siis soodsaid juhte on 3: ristisoldat, ristiemand ja ristikuningas
Juhuslikkusel põhinev lähenemine nõuab erilisi meetodeid, mida võimaldab tõenäosusteooria. Matemaatiline statistika on matemaatika osa, mis uurib statistiliste andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja statistiliste järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika eesmärgiks on statistiliste seaduspärasuste avastamine ja kirjeldamine. 2. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Sündmuste algebra koos tema määratud tõenäosusmõõduga moodustavad tõenäosusruumi. Mõnikord on kasulik sündmuste sigma-algebrast mõelda ka kui informatsioonist selle kohta, millistesse Ω alamhulkadesse kuulumist suudab vaateleja temale antava (sageli osalise) informatsiooni põhjal kindlaks teha. Mida rohkem informatsiooni vaatelja katsetulemuse kohta saab, seda rohkem hulki sisaldab ka vastav sigma-algebra. Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui:
paisatakse laiali ja kõik algab otsast peale. Selliseid supermassiivseid musti auke arvatakse olevate iga galaktika keskel, kaasa arvatud meie Linnutees. Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul pole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised vastastikmõjud ning keha tõmbub lõpmatult kokku. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, mille tihedus on lõpmatu ning seda nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud
Must auk Margit Mölder 2010 Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise
TÕENÄOSUS SÜNDMUSED Tõenäosusteooria uurib esinevate juhuslike nähtuste seaduspärasusi Meie käsitluse aluseks on katse. Katse seisneb teatud tingimuste realiseeerumises ning selle käigus jälgitakse sündmuste toimumisi. Sündmus võib olla kindel, võimatu või juhuslik. Kindel sündmus (tähistatakse K) sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. Kindlateks sündmusteks on kooliaasta algus 1. septembril, igahommikune päikesetõus, vesi on ämbris vedelas olekus kui temperatuur on 10 kraadi. . Võimatu sündmus (tähistatakse V) sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu.
Sündmuseks nimetatakse mingit suvalist elementaarsündmuste ruumi alamhulka. 5. Sündmuse toimumise kriteerium. Sündmuse toimumise juures on meile oluline vaid see, kas toimub või mitte. Sündmus toimub, kui toimub sündmust määravatest elementaarsündmustest üks. 6. Mitu erinevat sündmust saab moodustada n-elemendilise elementaarsündmuste ruumi põhjal? Tõesta! N-elemendilise elementaarsündmuste ruumi põhjal saab moodustada 2 n sündmust, mille hulka on arvestatud ka tühihulk. 7. Sündmuste liigitus (kindel, võimatu, vastandsündmus) Kindel sündmus on sündmus A, kui ta on määratud kogu elementaarsündmuste ruumil. Võimatu sündmus on sündmus A, kui ta ei sisalda ühtegi elementaarsündmust. Vastandsündmuseks nimetatakse sündmust, mis toimub ainult siis kui sündmus A ei toimu. ´ Tähistatakse A . 8. Otsustused sündmuste hulga kohta: ainuvõimalikud, üksteist välistavad, sündmuste täielik süsteem)
vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) Galilei kiiruse teisendusvalemid? x x ut ( Vx,Vy,Vz ) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? y y Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. XIX Kahes erinevas kohas sündmuse Sündmuste samaaegsus?Sündmuste on samaaegsed samas z z samaaegsust saax kui mõlemas kohas asuks süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas sünkroniseeritud kellad
jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) 2) Galilei kiiruse teisendusvalemid? ( Vx,Vy,Vz ) x = x + ut y = y z = z 3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saax kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad. Seega tuleb relativislikus aegruumis toimuvate sündmuste kirjeldamiseks sinna paigutada veel, lisaks koordinaatsüsteemile ,kellad ,mis kõik oleks sünkroniseeritud. ( ... midagi sellist maybe ) 4) Ekvivalentsusprintsiip? Üldrelatiivsusteooria on üles ehitatud ekvivalentsusprintiibist lähtudes. Nimelt ei ole
suurem on musta augu mass. Musta augu ümber moodustub pööraselt pöörlev akretsioonketas, mille sisepiiril läheneb pöörlemiskiirus valguse kiiruseni. Mis juhtub raketiga, kui ta langeb musta augu poole? Mis juhtub kehaga, kui ta langeb vabalt musta augu poole? Olgu selliseks kehaks rakett. Mustale augule lähenedes raketi kiirus kasvab. Kiirenduse annab talle gravitatsioonijõud, mis mustale augule lähenedes muutub järjest tugevamaks. Schwarzschildi sfääril ehk sündmuste horisondil on raketi kiirus juba võrreldav valguse kiirusega. Hakkavad ilmnema relativistlikud efektid. Kui eemalolev vaatleja näeb, et raketi langemine musta augu suunas aeglustub kuni täieliku peatumiseni vahetult enne sündmuste horisonti, siis raketis viibivad astronaudid midagi sarnast ei märka. Tähelepanu tuleb pöörata veel ühele nähule. Musta auku langemisel hakkavad raketile ja seal viibivatele reisijatele mõjuma hiiglasuured loodejõud. Need on jõud,
Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et
2. Sündmus ja tõenäosus. Kindel sündmus ja võimatu sündmus. Sündmus on tõenäosusteooria põhimõiste. Tavaliselt tähistatakse suurte tähtedega, vajadusel kasutatakse indekseid. Nt A, A1 , Bi , Cjk jne. Sündmuse tõenäosus on sündmuse võimalikkust näitav arv lõigul [0,1], mida tavaliselt tähistatakse P. Võimatu sündmuse V tõenäosus P(V)=0, kindla sündmuse K tõenäosus P(K)=1. Ülejäänud sündmused on juhuslikud sündmused. 3. Tehted sündmustega: vastandsündmus, sündmuste summa, sündmuste korrutis, sündmuste vahe. Esitada definitsioonid ja osata tuua näiteid. Sündmuse A vastandsündmus A on sündmus, mis toimub siis, kui A ei toimu. P(A)+P( A )=1. Sündmuste A ja B summa A+B on sündmus, mis toimub siis, kui toimub A või toimub B või toimuvad A ja B korraga. P(A+B)=P(A)+P(B)-P(AB) Sündmuste A ja B korrutis AB on sündmus, mis toimub siis, kui toimuvad A ja B korraga. P(AB)=P(A)P(B/A)=P(B)P(A/B)
see gaas hakkab spiraalselt tiirlema ja selle käigus tõuseb väga kõrgele temperatuurile. Sellel hetkel kiirgab gaas piisavalt radiatsiooni, et seda saaks jälgida maalt. Arvatakse, et enamiku spiraalsete ja elliptiliste galaktikate keskpunktis asub must auk. Linnutee keskel arvatakse olevat must auk, mille mass on neli miljonit korda suurem kui päikese mass. Musta Augu ehitus Mustad augud koosnevad põhiliselt kahest osast. Sündmuste horisont ja singulaarsus. Kui mingisugune keha hakkab liikuma musta augu poole tänu selle metsikule gravitatsioonile, siis esimesena läbib see sündmuste horisondi. Sündmuste horisont on ala, suhteliselt kindlate piiridega, milles on singulaarsuse gravitatsiooniline effekt nii suur, et sealt ei saa enam mitte miski, isegi valgus tagasi pöörata. Kuna sündmuste horisondis on kõikide kehade kiirus väga lähedane valguse kiirusele, lakkavad selles alas füüsikaseadused
konkreetsete operatsioonide staadiumite järgi on 7- 11 aastased lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise operatsioone. Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõistmisele. Selles vanuses laste mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Neil väheneb ergotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt ja mõistma, et teistel inimestel võivad olla samasugused tunded või arvamused. Hakatakse end võrdlema teistega, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi kuid raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja probleemide lahendamisega, hüpoteeside püstitamise ja kontrollimisega. Psühhosotsiaalse arengu astmete järgi toimub lapse arengus igakülgne enesetäiustamine ja arendamine
Suletud narratiivi kinnitavad ka koera unenäod ja põgusad meenutused ja lootuslikud tulevikumõtted. Teksti sündmustik on toodud lugejani Popi vaatevinklist. Huhuu maailmavaatest saame aimu vaid Popi arusaamadest läbi filtreeritud kirjeldustest Huhuu käitumise põhjal. Sündmused tekstis on esitatud toimumise järjekorras. Üks sündmus järgneb loogiliselt teisele ja on selle toimumise eelduseks. See on oluline, et lugeja saaks jälgida sündmuste kulgu loo kestel ühest olukorrast täiesti teise äärmuseni loo lõpus. Lugeja peab teksti põhjal mõistma, miks sündmused toimuvad ehk mis põhjustab nende sündmuste toimumist. Kuidas muutub Popi ootusärevus hirmuks ja mis on selle muutuse põhjuseks. Tekstis pole kuigi palju ellipseid. Vahest oleks võimalik öelda lõuka asemel leelõugas; ruutudele võiks lisada -akna, et oleks arusaadavam, millistest ruutudest jutt käib. Pause ei esine
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises Teksti sündmuste areng on esitatud kronoloogilises järjestuses ja jutustatakse millestki möödunust. Kui heietatakse mälestusi, siis on need ülejäänud faabulast selgelt eristatud. Sündmused on korrastatud lineaarselt, tegevus liigub ühes kindlas suunas. Tegelased Jaan ja Margit seavad end hommikul valmis vanatädi juurde minekuks. Esmapilgul tundub olevat tegu üsna normaalse päeva algusega, kuid jutustaja toob esile tagantjärele vaadates
DRAAMA Dramaatika 1. Sündmuste esitamine tegevuste abil. Kui eepikas kujutatakse sündmuste autori poolt, kes neid jutustab ja kirjeldab, siis draamas näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark.
KOMBINATOORIKA k soodsate võimaluste arv P(A) = n = kõigi võimaluste arv Liitmislause – A või B, siis võimalusi n + m Korrutamislause – A ja B, siis võimalusi n m Permutatsioonid – ühe hulga erinevate järjestuste arv Faktoriaal – n! = n (n-1) (n-2) ... – 3 2 1 = n! nt 4! = 4 3 2 1 = 24 NB! 0! = 1, 1! = 1 3,7! – ei saa (-8)! – ei saa ÜLESANDED 1. 8 õuna, 13 ploomi, 6 pirni Mitu võimalust on, kui võtta.. a) Üks õun või üks ploom või üks pirn? Liitmislause (või) – 8 + 13 + 6 = 27 võimalust b) Üks õun kui ka üks pirn kui ka üks ploom Korrutamislause (ja/kui ka) – 8 13 6 = 624 võimalust 2. Tähestikus on 27 täht, mitu võimalust on kahetähelise kombinatsiooni moodustamiseks? a) Sama ei saa olla. 26 27 = 702 b) Sama sa...
vihane), lahendus (kus Jakov sõbruneb Rotschildiga ja kingib talle oma viiuli). Nagu novellile omane, on lugu ajas ühtne, ning sündmused on kõik üksteisele järgnevad. Selline sündmuste areng on niivõrd lühikese loo puhul elementaarne, novelli pikkus ei võimalda eriti ajas hüppeid teha. Jutustamistüüp on järgnev, seega kõik kirjeldatud sündmused toimuvad minevikus. Tekstis esineb ajaline vahe sündmuste ja jutustuse vahel, mis on äärmiselt oluline, kuna loo peamine sõnum tuleb täielikult välja alles peale peategelase surma (Rotschild vahetab peale Jakovi surma oma flöödi viiuli vastu). Tekstis ellipse ei esine, küll aga leidub pause, kus kirjeldatakse näiteks Jakovi kodu, juutide orkestrit ja muud seesugust. Pauside eesmärgiks on olukordade või inimeste kirjeldamine, et anda ülevaade sündmustiku toimumiskohast ja tegelasest.
Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest läbi ning väga suur mass on koondanud ühte punkti. Must auk koosneb kahest osast: 1)singulaarsus horisondist 2)sündmuste horisondist. Singulaarsus horisont on musta augu keskpunkt, kus aeg ja ruum kaotavad oma mõtte ja kus esinevad kõige kummalisemad nähtused. Sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber on aegruum lõpmatult kõverdunud. Seda tuntakse ka Schwarzchild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzchild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse (raadiuse). Seda nimetatakse mustaks auguks kuna ta imeb kogu valguse endasse ega peegelda midagi tagasi. Must auk tekib siis, kui raske täht plahvatab supernova elutsükkli lõpus ning seejärel hakkab oma ümbrust endasse tõmbama.
Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja Snout- katelsepp Starveling- rätsep Snug- tisler Oberon- haldjate kuningas Titania- haldjate kuninganna Puck- abivalmis haldjas Herneõis, Härmavõrk, Kübe, Sinepiiva- teised haldjad Teema: Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal metsas. Sündmustik on enamasti komöödia. Teos on viies vaatuses ja on kirjutatud näidendina. Sündmuste kulg on väga aeglane, nagu toimuks reaalajas. Raamat on kirjutatud näidendina ja huvitav on see, et selle sündmustiku sees tehakse veel eraldi näidend. Põhiline mida raamatus on kirjeldatud, on üks raske armulugu, kahe mehe ja kahe naise vahel, mis saab siiski õnneliku lõpu. Probleemid ja sündmused: Põhilised probleemid olid teoses Demetriusel ja Lysandril. Nemad armastasid mõlemad üht- samat naist, Hermiat, kuid Hermia armastas vaid Lysandrit. Ilmselgelt Demetriusele see ei
Loetlege ajaliste nõudmiste peamised allikad (max 10p) Ajakitsendustest lähtuvalt tuleb tagada andmeelementide kehtivusaeg, tulemuste õigeaegne kasutamine, sundparalleelsus. Fluktuatsiooni suurusel on oluline mõju juhtimise kvaliteedile. Enamus algoritme toimib diskreetses ajas, kus eelduseks on ajaühiku konstantne suurus, mida on aga arvutis realiseerimisel väga raske tagada. Jõudluskitsendused käivitusperiood, töö kestus, kitsendused sündmuste järjekorrale. Kitsendused protsesside vahelisele interaktsioonile alustamise hetk, töö sünkroniseerimise reziim ja täpsus. Andmete ja sündmuste kehtivuse intervallid sündmuste ekvivalentsuse intervall, sündmuste samaaegsuse intervall. 10/10 5. millised on ranges ja nõrgas reaaalajas töötavate süsteemide peamised erinevused? Millal on mõistlik / vajalik, et süsteem töötaks ranges reaaalajas ja millal piisab nõrgast reaalajast? (max 10p)
sirgjooneliselt) 2)Valgusekiirs on kõikides inertsiaalsüsteemides sõltumata suunast võrdne c-ga ehk valgusekiirusega Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt Kuna Kose on Tallinnale lähemal, siis jõuab signaal vaatlejani kiiremini kui Tartu Signaal Sündmuste samaaegsus sõltub vaatlejast
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi
nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad)
Aeg Sissejuhatus · Mis on aeg? · Millega mõõdetakse aega? · Erinevad kellad Liivakell Vesikell Päikesekell Kell Mis on aeg? · Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. · Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha") ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi. Millega aega mõõdetakse? · Aja mõõtmist täiustati kalendrite ja kelladega väljatöötlemisega mis on edendanud teaduse arengut. · Maailmas on erinevaid kellu millega mõõdetakse aegu nagu: kronomeeter, aatomkell, pendelkell, kvartskell, kell, uur,
tugiisik) Huvitegevuse korraldamine, eestvedamine Huviringide koordineerimine (ruumide ning huviringi juhi/õpetaja leidmine, ajakava koostamine), huviringide läbiviimine Sündmuste korraldamine Kooli siseste kui ka väliste sündmuste ettevalmistamine ja läbiviimine, kava koostamine, külaliste kutsumine, ruumi kaunistamine ning korraldustiimi juhtimine. Nt: aktused, sünnipäevad, kontserdid Kooli arengukava arendamisel/ koostamisel osalemine Kooli puudutavate probleemide lahendamine ning projekti
13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 2 Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju Sotsiaalset taju mõjutab: Meie tajul on kalduvus luua oma reaalsust selektiivne tähelepanu Eelnevalt kujunenud arusaamad ja eelarvamused vajadused mõjutavad sündmuste interpreteerimist isiklikud kogemused Kinnituskalduvus võib mõjutada inimest otsima kultuurinormid allikaid ja esitama küsimusi, mis kinnitaksid tema väärtused eelnevaid seisukohti struktuur ja kord 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 3 13.02
Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega. Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab Sündmustikku.
1. Tõenäosus ja tõenäosuse põhilised omadused. Tingimuslik tõenäosus. Bayes'i valem 0 P(A) 1; P(AB) = P(A) + P(B), AB= või U. Tingimuslik tõenäosus tõenäosus sündmusele A kui toimus sündmus B - P(A/B) = P(AB) / P(B)(TINGIMUSLIK) Tõenäosus sündmusele A tingimusel, et sündmus B on juba toimunud, P(B) > 0.BAYES kus P(A) = P(B1)*PB1(A)+P(B2) *PB2(A)+...+P(Bn) * PBn(A), i tähistab osasündmuse B numbrit 2. Sündmus ja vastandsündmus. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste väli P(A/B) = P(A), P(AB) = P(A)P(B) Sündmus fakt, toimumine, ilming jne, mis on seotud, kas toimub või ei teatud tingimustel. Vastandsündmus A sündmusele A Sündmus A ei ilmne kui esineb sündmus A. Sündmus A on sõltumatu sündmusest B kui tema tingimuslik on võrdne mittetingimusliku tõenäosusega. 3. Sündmuste algebralised operatsioonid. Sündmuste summa ja korrutis Summa: Sündmus C, mis ilmneb igal juhul kui ilmneb vähemalt üks sündmustest A või B. C = A B,
Sündmuse A + B summa on sündmus, mille toimumine seisneb neist vähemalt ühe (A v B) toimumises. Sündmuse A x B korrutis on sündmus, mille toimumine seisneb mõlema (A ja B) toimumises. Sündmuse sagedus on sooritatud (n) katsete ja katseseeriate (m) arvu vahejagatis Sündmuse tõenäosus on juhuslik sündmuse konstant, mille ümber grupeerub selle sündmuse sageduse katsete arvu suurenedes (m- soodsate sündmuste arv, n- võrdvõimalike sündmuste arv) 3. Juhusliku suuruse keskväärtus ( EX ). Keskväärtuse punkthinnang (aritmeetiline keskmine x ). Diskreetse ja pideva juhusliku suuruse mood ja mediaan. Juhusliku suuruse keskväärtus grupeeritud juhuslike suuruse võimalikud väärtused. Juhuslike võrdvõimalike sündmuste arvu (N) soodsate sündmuste protsendilise tõenäosuse korrutis E(X) = n * p p=1q
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2
aprillil. Poplawski võttis vaatluse alla nii Schwarzschildi kui ka Einsteini-Roseni mustad augud, mis mõlemad saavad üldrelatiivsusteooria kohaselt eksisteerida. Einsteini-Roseni must auk koosneb mustast august (kuhu mateeria saab ainult sisse minna) ja valgest august (kust mateeria saab ainult välja tulla), mida ühendab nn sild ehk ussiauk, mis aga pole tavalisele mateeriale läbitav. Poplawski lõikas Einsteini-Roseni silla vahelt välja ning samastas musta ja valge augu sündmuste horisondid (selleks pidi ta oletama, et horisondipinnal on olemas teatud imelik mateeriakiht). Poplawski arvates on sellisel juhul võimalik vaadata meie Universumit tekitanud Suurt Pauku kui Einsteini-Roseni musta auku langenud mateeria väljumist vastava valge augu sündmuste horisondilt. Poplawski kasutas musta augu gravitatsioonivälja kirjeldamiseks nn isotroopset koordinaadisüsteemi ning uuris neis koordinaatides massiivse keha radiaalset liikumist musta auku langemisel.
oli kogenenud ning hästi varustatud. Eestil oli vastu panna ainult nahkriietes südikad talumehed, kelle vaprusest ei piisanud, et Muistset Vabadusvõitlust võita. Samuti puudusid neil kiviheitemasinad, raudrüüd, kvaliteetsed relvad ning kivist linnused, sõja tulemus oli läbinähtav ilma heade ja vajalike sõjariistadeta ei suudetud võõrvõimu piiri taga hoida. Ma arvan, et see asjaolu muutiski Muistse Vabadusvõitluse sündmuste käigu ootuspäraseks. Kaotasime ootuspäraselt sõja, sest ristisõdijaid toetas tolle aja suurim ja mõjukaim võim Rooma-katoliku kirik. Kuna neil oli paavsti soosing, said nad Rooma kirikult palju toetust ning täiendusi raha, varustuse ja sõjaväe näol. Sõja kulgedes, muutus raskeks eestlastel vastupanu osutada, sest nad olid kurnatud. Just seetõttu, et sakslased said koguaeg täiendusi ja nemad mitte
rohkem teada saada. Mind huvitas, kuidas nad tekivad ja miks neid nimetatakse just mustadeks aukudeks. 3 Mustad augud Must auk on taevakeha, mille gravitatsioon on niivõrd tugev, et sealt ei jõua meieni mitte ükski valguskiir. Mustad augud koosnevad kahest osast singulaarsus (punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur) ja sündmuste horisont (aegruumi selliste punktide kogum, kus aja kulg eemaloleva vaatleja jaoks jääb seisma). Mustad augud tekivad tavaliselt suurtest tähtedest, mis on jõudnud oma evolutsiooni lõppstaadiumisse ja on jäänud ilma on sisemisest energiaallikast. Täht kollapseerub ehk variseb omaenese raskuse all kokku, kuna tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama. Toimub nii: gravitatsioonijõu mõjul suure hooga tsentri poole kokkulangeva tähe raadius
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt.
demokraatiat ning diktatuuri. Analüüsitakse diktatuuri eri vormide sarnasusi ja erinevusi. Õpitakse tundma Teise maailmasõja eelset rahvusvahelist olukorda ja riikidevahelisi suhteid ning esile tooma Teise maailmasõja põhjusi. Analüüsitakse allikaid, sh dokumente, ning õpitakse tundma baaside lepingu ja MRP lisaprotokollide sisu ning olukorda, milles lepingud sõlmiti, tehakse dokumentidele tuginedes järeldusi ja antakse hinnanguid. Õpitakse tundma sündmuste kronoloogiat Eestis ning sündmuste seotust rahvusvahelise olukorraga. Analüüsitakse Eesti Vabariigi võimalusi ja valikuid Teise maailmasõja eel ning ajal. Õpitakse tundma ajalooliste isikute elu ja tegevust. Suunatakse õpilasi ise informatsiooni otsima, erinevaid infokanaleid kasutama. Õpitakse tundma Eesti Vabariigi ajaloo põhisisu ning arengu põhijooni. Õpitakse tundma üldisi muudatusi nii maailma kui ka eesti kultuuri arengus
FÜÜSIKALISED SUURUSED Pikkus Mõiste: pikkuse abil väljendatakse arvuliselt kehade vahelist kaugust. Tähis: I Ühik: 1 m Teepikkus Mõiste: Teepikkuse abil väljendatakse arvuliselt keha asukoha muutust piki trajektoori. Tähis: S Ühik: 1 m Aeg Mõiste: Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Tähis: t Ühik: 1 s Kiirus Mõiste: Kiirus näitab liikuva keha läbitud teepikkust ühes ajaühikus. Tähis: v Ühik: 1 m/s Jõud Mõiste: Jõud on ühe keha mõju teisele kehale. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud
Teooria eksami probleemid I osa Tõenäosusteooria 1. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui: 1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud tulemused) 2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0 3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0 Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6} a. F = {∅,Ω} b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā} c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6}, {2,4}} 2
1. lüüriline, Tihti on teose peale peateema ka kõrvalteemad e allteemad. Teema on lühike vastus 2. tendents-, küsimusele "Millest romaan kõneleb?". 3. humoristlik, Süzee (pr k sujet ´ese´) - omavahel seostatud ja lahenduseni arenevate sündmuste rida, 4. satiiriline romaan. mis moodustab teose sisu. S.t sündmused tekstis esitatud järjekorras. Vormilis-struktuuriliste tunnuste põhjal: Faabula (lad k fabula ´valem´) kirjandusteoses kujutatud sündmuste üksteisele järgnev · mina-, esitamine
Balleti aluseks oli Abbe Prevost ,,Sevaljee des Grieux' ja Manon Lescaut' lugu." Etendus rääkis 18. sajandi elust, kus selgelt eristuvad jõukamad ja vaesemad inimesed. Pea- tegelasest Manonist saab ühel hetkel tagaotsitav ning ta elu muutub põrguks. Algab põnev ja dramaatiline sündmustekäik, kust ei jää puudu isegi püssipauk. Etendus kestis 2h ja 50 minutit ning oli kahe vaheajaga. Lavastaja tööga jäin ma rahule, sest sündmuste käik oli loogiline ja huvitav. Minu jaoks olid vaheajad õige koha peal ja etenduse üldpilt lavastuse kohapealt jäi hea. Sündmuste käik jäi vahepeal natuke arusaamatuks, sest sündmuste käik oli liiga kiire. Lavastaja oleks võinud natuke arusaadavamaks teha mõne koha. Etenduse sisu kordus pärast vaheaegu. See oli ainuke, millega ma lavastaja puhul ma rahule ei jäänud. Muusika oli ajastule kohane ja tekitas 18. sajandi tunde, kuid
tekitades kosmilise keerise (pöörisvälja); seal on keskne ringsingulaarsus, mis on ümbritsetud kahe sündmustehorisondiga: sündmustehorisont ja statsionaarsusraja (ellipsikujuline). Seal on veel ala, mida kutsutakse ergosfääriks. Sellises uues aegruumis must auk mitte ei "ime" enda sisse valgust ja (anti) ainet, vaid tõukab seda endast eemale. Gravitatsioonijõud muutub lõpmata suureks sündmuste horisondil/ väljaspool seda Sündmustehorisont raja, millest seespoolt lähtuvad signaalid (nt. valgus, osakesed jms.) ei pääse välja, võib nimetada musta augu pinnaks. Horisondi kaugus singulaarsusest on 3 km x tähe mass (Päikese massides). Sündmustehorisondi (Schwarzschildi raadiuse) suurus on võrdeline musta augu massiga. Astronoomid on leidnud musti auke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
