Must Auk (0)

Sinu kool
Sinu nimi
Sinu klass
Must Auk
Referaat
Sinu kuupäev
Sissejuhatus
Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni).
Kuigi musta auku ei ole võimalik „näha“, on seda siiski võimalik jälgida. Seda on võimalik teha jälgides musta augu mõju. Näiteks, kui tähetekkelisse musta auku siseneb gaas , siis eelnevalt see gaas hakkab spiraalselt tiirlema ja selle käigus tõuseb väga kõrgele temperatuurile. Sellel hetkel kiirgab gaas piisavalt radiatsiooni, et seda saaks jälgida maalt.
Arvatakse, et enamiku spiraalsete ja elliptiliste galaktikate keskpunktis asub must auk. Linnutee keskel arvatakse olevat must auk, mille mass on neli miljonit korda suurem kui päikese mass.
Musta Augu ehitus
Mustad augud koosnevad põhiliselt kahest osast. Sündmuste horisont ja singulaarsus. Kui mingisugune keha hakkab liikuma musta augu poole tänu selle metsikule gravitatsioonile, siis esimesena läbib see sündmuste horisondi. Sündmuste horisont on ala, suhteliselt kindlate piiridega, milles on singulaarsuse gravitatsiooniline effekt nii suur, et sealt ei saa enam mitte miski, isegi valgus tagasi pöörata. Kuna sündmuste horisondis on kõikide kehade kiirus väga lähedane valguse kiirusele, lakkavad selles alas füüsikaseadused. Näiteks, kuna kiirus on nii suur, siis kõrvalt jälgijale tundub, et kõik kehad liikudes singulaarsuse poole hakkavad aeglustuma. Kõrvalt vaatajale kulub kehade singulaarsusesse jõudmiseks lõputu aeg. Seda protsessi kutsutakse gravitatsiooniliseks aja paisumiseks. Küll aga, kui liikuda ise musta auku, ei tundu aeg aeglustuvat, vaid hoopis väljas olev aeg tunduv kiirenevat.
Sündmuste horisondi keskel asub singulaarsus. See on ala kus gravitatsioon on lõputu ja aeg ja ruum pakitakse lõputu tihedusega kokku ja lisatakse singulaarsusesse. Enne kui see juhtub, läbib keha protsessi mida kutsutakse rahvakeeli „spagetifikatsiooniks“. See on protsess, kus keha venitatakse äärmiselt pikaks, kuna singulaarsusele lähenedes muutub gravitatsioon väga järsult.
Musta Augu Teke ja Kasv
Must auk võib tekkida mitmel erineval viisil. Arvatakse, et kõige tüüpilisem ( st kõige tihedamini esinev) viis on nn „gravitatsiooniline varing “. See protsess saab alguse sellest, kui mõne taevakeha siserõhk on liiga nõrk et seist vastu selle objekti enda gravitatsioonile. Thavaliselt juhtub see tähtedega, kui nendel on liiga vähe „kütust“ järel et hoida enda temperatuuri kõrgel läbi tuumareaktsioonide. Kui täht on piisavalt suur, (ligikaudu 30 korda päikesest suurem) siis ei saa mitte miski enam varingut peatada ning täht variseb mustaks auguks.
Arvatakse, et on ka selline viis, kus mitu piisavat tihedust ja massi omavad kehad põrkavad kokku, tekitades sellisel hulgal energiat et kokkupõrge muutub mustaks auguks. Küll aga siiamaani pole leitud ühtegi tõendit mis näitaks et selline sündmus oleks kunagi juhtunud.
Kui must auk on tekkinud, siis see hakkab kasvama, kuna iga keha ja aine mis liigub singulaarsusesse pakitakse äärmiselt tihedaks ja lisatakse sellele. Enamik supermassiivseid (miljoneid või miljardeid kordi raskemad kui päike) musti auke ongi tekkinud kasvu teel. On ka võimalus, et mõned mustad augud on kokku põrganud teiste mustade aukudega , tekitades tohutu energia ja supermassiivse musta augu.
Gammakiirguse sähvatused
Arvatakse, et väga tugevad kuid ühekordsed gammakiirguse sähvatused võivad olla uute mustade aukude sünnid. Seda arvatakse selle pärast, et astrofüüsikud arvavad et need sähvatused võivad juhtuda ainult kahel põhjusel, kas hiidtähtede varingul või neutrontähtede kokkupõrgetel. Kummalgil juhul tekkib piisav mass, energia ja rõhk et tekiks must auk. Küll aga teatakse et kui neutrontäht ja must auk põrkavad kokku, tekib samuti gammakiirguse sähvatus, mis tähendab, et selline sähvatus ei ole iga kord kindel musta augu teke. Kõik gammakiirguse sähvatused mida on siiamaani tuntud on tulnud kaugelt meie galaktikast, miljardite valgusaastate tagant, mis tähendab et nendega seotud mustad augud on miljardeid aastaid vanad.
Kokkuvõte
Kuigi meie ei ole kunagi ühtegi musta auku näinud, me teame et nad on olemas. Need on tohutu tihedusega kehad, mis on nii tugevad, et isegi valgus ei pääse. Mida tugevam on must auk, seda kiiremini see kasvab ja muutub aina tugevamaks. Kuigi kõik mustade aukude saladused pole üldsegi mitte lahendatud, teame juba nendest päris palju.
Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Black_hole 04.02.2011