Mis on universum? (0)

Mis on universum ?
Tervist mina räägin teile teemal Mis on universum
Universum sisaldab ruumina tajutavat nähtust. (kõik astronoomiliste vaatlustega
jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid). Universumil on ajaline ja ruumiline piir.
Vanuseks hinnatakse 15-20 miljardit aastat. Universumis vaadeldud kaugeimateks
objektideks loetakse kvasareid (3-10 miljardit ly). Meie Galaktika vanuseks loetakse 10
miljardit aastat.
Tänapäeval valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik
jätkab laienemist . Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk
tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult
paisuma .
Suure Paugu teooria
Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga.
Pärast Suurt Pauku
Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist.
Pime universum
Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime.
Galaktikad
Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem.
Päikesesüsteem
Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid . Mitmel pool univesumis, ka Linnutees , jätkub tähtede tekkimine tänapäevani.
Meile nähtav Universum võib üleni asuda  musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa.
Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski ajakirjas Physical Letters B. Trükituna ilmub artikkel 12. aprillil .
Poplawski võttis vaatluse alla nii Schwarzschildi kui ka Einsteini-Roseni mustad augud, mis mõlemad saavad üldrelatiivsusteooria kohaselt eksisteerida. Einsteini-Roseni must auk koosneb mustast august (kuhu mateeria saab ainult sisse minna) ja valgest august (kust mateeria saab ainult välja tulla), mida ühendab nn sild ehk ussiauk , mis aga pole tavalisele mateeriale läbitav. Poplawski lõikas Einsteini-Roseni silla vahelt välja ning samastas musta ja valge augu sündmuste horisondid (selleks pidi ta oletama, et horisondipinnal on olemas teatud imelik mateeriakiht).
Poplawski arvates on sellisel juhul võimalik vaadata meie Universumit tekitanud Suurt Pauku kui Einsteini-Roseni musta auku langenud mateeria väljumist vastava valge augu sündmuste horisondilt.
Poplawski kasutas musta augu gravitatsioonivälja kirjeldamiseks nn isotroopset koordinaadisüsteemi ning uuris neis koordinaatides massiivse keha radiaalset liikumist musta auku langemisel .
Poplawski tunnistab , et tegelikku musta auku langevat keha saab vaadelda vaid kuni tema jõudmiseni sündmuste horisondini ning väljaspool horisonti on Schwarzschildi ja Einsteini-Roseni mustad augud identsed.  Keha liikumise edasine jälgimine võiks olla võimalik vaid sel juhul, kui vaatleja ise asuks samuti musta augu sees.

Poplawski usub, et kõikidel meile nähtavatel mustadel aukudel võib tegelikult olla ülalkirjeldatud ehitus ning igaüks neist võib sisaldada veel üht universumiosa. Sellest teeb Poplawski järelduse, et ka meile nähtav Universum võis moodustuda musta augu sees, mis asub meile nähtamatus universumiosas. Size Of The Universe