Latikas (2)

KOOL
REFERAAT
LATIKAS
nimi
klass
kuupäev
2009

1.Sisukord

1.Sisukord 2
2.Sissejuhatus 3
3.Välimus 3
4. Kalastamine 4
5.Sööt 4
6.Püügi tehnika 5
7.Kasutatud kirjandus: 5

2.Sissejuhatus

Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.
Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik . Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool . Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed ).

3.Välimus

Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga , noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).
Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna.

4.Kalastamine

Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv) püütakse ka paadist lühikese taliridva ja söödastatud kirptirguga.
Suuremad isendid hoiduvad päevasel ajal sügavamasse vette, kuid varahommikul ja õhtul tulevad ka kalda Lähedusse toituma. Hoiduvad enamasti parvedesse. Püügil on soovitatav koha sissesöötmine ja peibutussöötmine.

5.Sööt

Sööta, milleks võivad olla erinevad vihmaussid , sääse- või kärbsevastsed, leib, tainas, mais, herned jms, hoitakse põhjal või üsna põhja kohal liikumatuna või seda üsnalaisalt mängides.Iseloomulik võtmise juures on see, et sageli latikas kõigepealt kergitab ujukit, seejärel hakkab eemale vedama ning lõpukstõmbaba vee alla. Haakimishetk sõltub sellest, kui suurt sööta me kasutame – pisikese sööda puhul tuleb haakida kohe, suure sööda puhul aga anda aega latikal sööt suhu lutsutada.

6.Püügi tehnika

Latikas on üsna ettevaatlik kala ning püügi juures tuleks vaikusele rõhku panna, eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna. Ka see, kui mõni latikas õnge konksu otsast minema pääseb, võib kogu parve hulgaks ajaks eemale peletada. Haagitud kala tasub tema väsitamise ajaks juhtida haakimispaigast mõnevõrra eemale, et teised latikad plehku ei paneks, ning tuua võimalikult ruttu, kuid kiirustamatta, veepinnale. Õhku sisse hingates saab latikas hapnikušoki ja jääb lapiti veepinnale. Nüüd tuleb latikas lähemale tuua ja tõsta veestvälja kahva abil.
Latikas
7.Kasutatud kirjandus:

Raamat
Korilase käsiraamat I, Eeva Koržets, kirjastus Nõiaraamat, Tallinn 2004 Jeletsky, Tarmo Niitla, Vladislav

Internet
http://www.hot.ee/kalandus/kalandus_files/kalad_files/latikas.ht m