50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MissMimmu
Õppematerjali autor
Draakonivili, pitaia Tegemist on Kesk-Ameerikast pärit oleva kaktuse viljaga. Levinud on ka nimetused "pitaya" või "nanettika". Ladina keeles Hylocereus undatus. Pärineb Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuninganna”. Kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, ning veel Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja-Austraalias ja Lõuna- Hiinas. Hylocereus kaktus õitseb ainult öösiti. Ja tema iga õis puhkeb ainult üheks ööks. Mistõttu on ta nime poolest veel ka "kuulill" või
Vili valmib 70–80 päevaga. Vajab hea läbilaskvusega, huumuserikast mulda. Ei meeldi pidevalt niisked mullad. Kasvab hästi ka Eestis. Taime saab kasvatada samal viisil nagu paprikat Toored viljad on tavaliselt tumerohelised. Küpsedes värvuvad alati erkpunaseks. Küpsedes tekkinud pikisuunalised koorikusarnased triibud ja peened praod peetakse kvaliteedi märgiks. Aastaga toodetakse üle 1000 tonni jalapenosid. Neid Draakonivili Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuningannaks” Kasvab kuivas troopilises kliimas, mõõduka vihmaga (500- 2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid Kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Ameerikas. Samuti Aasia riikides
püreestada (seemned sõelu välja). Seemned on tegelikult söödavad, aga kivikõvad. Kaktusvili on poulaarne Ladina-Ameerikas ja Vahemeremaades. DRAAKONVILI SISSEJUHATS Draakonvili on äärmiselt värskendava ja magusa maitsega valge viljalihaga mis on kasutuses nii salatites kui kastmetena. Vili on seest valge, pikitud aga pisikeste mustade seemnetega. Maitselt meenutab natukene melonit, mis on kokku segatud koogel- moogeli ja sidrunimahlaga. Esimese mõttena sobiks draakonivili kohe jäätise koostisosaks. Kerge, maitsev, värskendav! DRAAKONVILI Draakonivili on väga C-vitamiinirohke vili. Draakonvili on pärit Kesk-ja Lõuna-Ameerikast, kuid nüüd kasvatatakse troopilistes piirkondades üle maailma. Sel eksootilisel iludusel on põnev kuju ja tumepunast või kollast värvi koor on kaetud justkui soomustega. Magus, valge või roosa mustatäpiline krõmpsuv viljaliha sisaldab
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Am
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teist
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolm
Eksootilised puuviljad Banaan Banaani peetakse sageli ekslikult puuviljadeks, kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad rohttaimed, mille kõrgus võib küündida 6–7,6 või teistel andmetel 10 meetrini ja läbimõõt 40 sentimeetrini. Banaanilehe pindala on umbes ruutmeeter. Banaanid on vähesel määral radioaktiivsed, kuna vili sisaldab suurel määral kaaliumi, mille aatomitest 0,01% moodustab radioaktiivne isotoop 40K. Madala radiatsiooni tõttu ei peeta banaane tervisele ohtlikuks. Tuumaenergia pooldajad kasutavad mõistet banaaniekvivalent, et võrrelda mitmesuguseid radiatsioonitasemeid sellega, mille saab 1 tingbanaani söömisest. 1 banaaniekvivalent on 520 pikoküriid, kui arvestada keskmise banaani kaaluks 150 g. See, kes sööb iga päev ühe banaani, saab aasta jooksul kiirgusdoosi 36 mikrosiivertit. Kunalooduslik foon, mille iga inimene niikuinii saab, on ligi sada korda suurem (2,4 millisiivertit aastas), siis peetakse banaanide söömist täiesti ohutuk
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid