Demokraatlikust ühiskonnast ei saa rääkida mõistmata,mis on meie teised väljavaated.Neid pole kuigi palju ja nad on kõik suuremal või väiksemal määral autoritaarsed.Kui demokraatliku ühiskonna märksõnaks on vabadus ,siis autoritaarse ühiskonna märkssõnaks on võim.Autoritaarses ühiskonnas mängivad kandvat rolli valitseva grupeeringu huvid , demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus Eestis on üha avaramad.Eesti on viimaste uuringute
Slaavi tähestiku kasutuselevõtt oli VanaVene riigis seaotud kreeklaste mõjuga. Maaomand ja võim oli lisaks vürstile ülikute ehk borjaaride ja nende perekonna käes. Olulist rolli mängis sõdalastest kaaskond druziina. Taluomanikel ja teistel vabadel inimestel oli vähe sõnaõigust. Linnas võttis tähtsaid otsuseid vastu veetse ehk rahvakoosolek. Naise sõnaõigus VanaVene ühiskonnas oli eri rahvastel erinev. Kõrgkihti mittekuuluvad naised olid vähemalt oma igapäevaelus suhteliselt vabad.
Loodi eepos ,,Ilias" ,,Odüsseia". Vaimne tegevus 776 a eKr hakati pidama olümpiamänge. Hakati etendama näitemänge. Väga kõrgel tasemel oli ehituskunst ja skulptuur nt: Kreeka akropol. 4. Kangelaseepika. Aristokraatlik Vabariik-Võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast. Lihtkodanikel oli sõnaõigus, mida nad said kasutada rahvakoosolekul. Demokraatlik Vabariik- Võim on rahva käes, see tähendab, et kõige suurem võim kuulub rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas
Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus Sõnaõigus Valikuvabadus Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule
Milline on tugev demokraatia? Lahti seletades on demokraatia valitsemisvorm, kus kõrgeimat võimu omab rahvas. Maailm on pikka aega demokraatia poole püüelnud ja alles nüüd hakanud seda saavutama. Kuid koguaeg püüeldakse üha parema ning tugevama demokraatia poole, kus kõigil oleks sõnaõigus ning mis püsiks. Mis on tugeva demokraatia põhimõtted ning kas on ka ohte? Demokraatia põhitunnus on rahva osalemine poliitikas, selleks on erinevaid viise. Eestis on esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas saab vabalt ja regulaarselt hääletada esindajate poolt, keda usaldab kaitsma oma huve parlamendis. Teine demokraatia tunnus on inim-ja kodanikuõiguste austamine. Tugeva demokraatia jaoks
üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja korraldused ning Natsionaalsotsialistidel olid koguaeg ühed ja samad seisukohad , et Saksamaa peab olema koguaeg kõige suurem ja tugevam riik , valitsejaks peab saama aaria rass ning et kord oleks majas . Rahval sõnaõigus puudus , mis tegi asja hullemaks . Oleks võinud valitseda demokraatlik riigikord . Kui Saksamaal kujunes diktatuuri riigikord muutusid asjad väga palju . Hakkati arveid õiendama kommunistidega ning keelati teiste parteide tegevus,riigipäev kaotas tähtsuse , hakati tagakiusama juute jne .
linnast maale, et jääda elama. Noored peatusid ühes mõisas/lossis, kus nad tundsid end turvaliselt. Üks naine, tegi ettepaneku, et nad hakkaksid iga päev endale valima kellegi kuningannaks/ kuningaks, kes dikteerib, kes mida peab tegema. Igal päeval kell kolm said noored kokku ning hakkasid jutte vestma, et hoida tuju üleval ja tunda rõõmu selle üle, et nad on veel elus. Sel ajal oli ühiskonnas väga palju norme. Naistel puudus sõnaõigus pea kõiges. Mehed olid need, kes dikteerisid milline ühiskond peaks olema. Samas olid naised suhteliselt jäärapäised ninf enamasti nad saavutasid siiski selle, mida nad soovisid. 15. sajandi elu erines totaalselt praegusest ajast. 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 15. sajandit Itaalias võib lugeda väga armastussuhete rohkeks. Paljudel ebiellunud inimestel olid armukesed. Rikkal ühiskonnal läks väga hästi, kuigi ega ei saa väita, et vaesemad
ühiskonna arengule. Selle vastu annab lootust taastuvate energialiikide ja loodusressursside kasutuselevõtt koos kõrgtehnoloogia abiga, mis aitab vähendada meie sõltuvust taastumatutest energialiikidest. Loomulikult võib nüüdisühiskonna edasist arengut mingis piirkonnas mõjutada hävitavalt ka poliitika ning võimul oleva valitsuse tegevus või tegevusetus. Riikides, kus valitseb tsensuur, puudub vaba sõnaõigus, piiratakse ajakirjandust ja käitutakse inimõiguste vastaselt võib ühiskonna areng pidurduda või hoopis seiskuda. Õnneks peab tõdema, et taoliseid diktatuuririike ei ole enam maailmas palju ja need piirkonnad ei mõjuta üleüldiselt nüüdisühiskonna arengut. Seega hindaksin mina võimalust, et ühiskonna arengu lõpp on käeulatuses väga väikeseks, peaaegu olematuks.
Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning riigis polnud sellele kohta. Platonile oli veel vastuvõtmatu timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Päris poolt ei ole, et Platon demokraatiat nii seletas, kuna kui valitseks riiki isikud, kes on kõrgemast seisusest, siis ei oleks lihtkodanikel üldsegi sõnaõigust ja indiviididel, kes kuuluvad madalamasse seisusse, polekski võimalik eksisteerida. Igal inimesel on sõnaõigus mingi tähtsa sündmuse otsustamisel või kaasa aitamisel. Kindlasti ei sa väita, et kas üks või teine ühiskonna kiht teeb midagi valesti või õieti, sest kõik mis me teeme ühiskonnas, teeme me seda enda nimel, et ühiskonnas oleks hea elada. Kindlasti oli Platonil oma seisukoht demokraatiast. Selliselt kuidas seletas Platon demokraatiat, mina ei nõustu. Platon ei soosinud, et ühiskonnas eksiks timukraatia, mis ammutaks demokraatia.
arvamust küsida, aga kõiki asju ei maksa ka rääkida. Naiste käekott on alati suur olnud. Nii ka saladuste pagas. Minu ideaalis peaks üks mees olema julge, töökas, šarmantne, viisakas, pigem mitte alkohoolik ega suitsetaja. Kindlasti peab ta olema MEES, kes ei karda mehetööd ning väike oskus ka köögi nurgas ei tule kahjuks. Teatavasti on ju mehed paremad kokad kui naised. Mina arvan, et mees peaks olema perepea, kes toob toidu lauale ning kellel oleks veidikene võimsam sõnaõigus, aga siiski oleks naisega üsna võrdsel tasemel. Ehk et mees ei peaks kõike otsustama. Mõnele naisele meeldib karm mees, teisele õrn ja hooliv. Mõni ihkab koguaeg lähedust, teine jällegi tüdineb kiiresti. Osad mehed hindavad naise juures tema välimust, enda eest hoolitsemist ja nutikust. Teised aga hinge ning olemust, iseloomu. Seega ei ole kindlat ideaali kõigi jaoks. Igale inimesele meeldivad erinevad omadused.
Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei. Partei liikmed saidkindlad eesõigused, võrreldes mitteparteilastega. Demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur, sest demokraatia valitsemiskord on inimlikum kui diktatuur ja seal on rahval rohkem sõnaõigust. Diktatuuris olid küüditamised ja surmalaagritesse saatmised, mi ei meeldinud kellelegi. Demokraatia valitsuse plussid on kindlasti need, et inimesel on sõnaõigus, kodanikul on oma õigused ja sõnavabadus. Võrreldes demokraatiat diktatuuriga ei leja mina demokraatias ühtegi miinust.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja
Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning kuninga absoluutne monarhia kaotati. Inimesi siiani ebavõrdustanud seisused kaotati, mis andis inimestele rohkem vabadust, talupojad said maaomanikeks. Samuti võttis Prantsusmaa vastu ,,Inimese kodaniku õiguse deklaratsiooni", mis väjendas inimeste võrdõiguslikkust. Inimesed hakkasid tunnustama oma rahvust. Negatiivseteks
küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, hakati kutsuma fasistideks. 1992
See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Minu arvates on parem, kui riigis valitseb demokraatia, sest igal inimesel peaks olema sõnaõigus ja vabadus tegutseda aktiivselt riigi arendamisel. Itaalias aga valitses fasistlik diktatuur mille kehtestas Mussolini. Kuna peale I maailmasõda oli Itaalia nõrgestatud ning temasse ei suhtutud kui võrdväärsesse parterisse, loodi väike rühmitus nimega Võitlusliit. Sinna
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste
Mida saame meie teha, et ühiskond oleks siiski jätkusuutlik? Vastus on lihtne, muuta iseennast, teha läbimõeldud ja õigeid otsuseid/valikuid. Peame tähelepanu pöörama iseendale ja oma meeleseisundile. Eesti edu ja heaolu sõltub meist. Inimesed võiksid organiseerida selliseid üritusi rohkem nagu olid ,,Mõttetalgud", kus kõik saavad sõna sekka öelda, siis ei jää ükski inimene oma arvamusega omaette, vaid saab selle avaldada ka teistele. Ühekoos tekib ühtne jõud. Igalühel on sõnaõigus ja riik peab kuulama rahvast, sest riik ongi rahva jaoks. Loodame tulevikule, et paari aasta pärast või isegi varem, muutub ühiskonna elu paremaks ja lillelisemaks. Keidi Kaldma 9.klass
Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurused (rahalised või mitterahalised).Äriregistrisse kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega. Täisühingu positiivseteks külgedeks on, et ta on eraldi üksus ning kõigil partneritel on võrdne sõnaõigus (otsused võetakse vastu ühehäälselt ). Täisühingu negatiivseteks külgedeks on, et lihtsamadki argumendid võivad tekidada suuremaid lahkarvamus partneritega, kõik partnerid vastutavad ning pankroti korral võivad nad kaotada kogu oma isikliku vara. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab
Demokraatia Demokraatia kujutab endast diktatuuri vastandit. Kui esimese valitsemisvormi korral on võim ühe isiku või väikese grupi käes, siis teise puhul on kõigil sõnaõigus. Suurem osa maailma riikidest on praeguseks üle läinud demokraatiale, sealhulgas ka Eesti. Demokraatia jaguneb omakorda esindus-, otse- ja liberaaldemokraatiaks. Esindusdemokraatiale on omane, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsuste langetamisel vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Otsedemokraatia tähendab seda, et kodanik saab kohe oma sõna maksma panna,
reaalselt ei eksisteeri. Kõigi ühiskondade puhul on tegemist segamajandustega, kus on esindatud erinevate ,,puhaste" majandussüsteemide elemente. Ressursid eraomandis Käsumajandus Turumajandus Ressursid valitsuse käes Riigi asukoht skaalal võib ajas muutuda. JÄTKUSUUTLIKKUS Turumehhanism tekitab küsimusi seoses sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Hinnad signaaliks, seega rikastel suurem sõnaõigus. Mis on aga jätkusuutlik? Äriline efektiivsus + üldsuse huvid kaitstud + loodus kaitstud elamis- Sotsiaalsed kõlblikkus huvid õiglus Keskkonna- Majanduslik kaitse efektiivsus elujõulisus 3
Kuna majandus põhineb tulevikus teadmiste põhjal, siis vajatakse rohkem insenere, kes arendavad tehnoloogiaid, mis näiteks toovad Eestisse ligi investoreid ja miks ka mitte suuremaid ettevõtteid. Hästi arendatud sanitaartingimused, head kaubaühendused võimaldavad tööjõul liikuda ja hakkama saada. Olles esimese aasta tudeng olen saanud aru sellest, et tihti on projektides tellija poolne sõna lõplik ja seda muuta ei saa. Näen, et see on vale ja sõnaõigus tuleks siiski jagada omaala tundjate ja tellija vahel. Tulevikus saaksid ideed sedaviisi lihtsama ja loogilisema lahenduse vajalikule olukorrale. Eesti majanduse arengule saavad aidata kaasa kõik inseneeria valdkonnad. Näiteks teedeehituses saab arendada vahemaa läbimise kiirust ja, kui Eestis suudetakse luua selline lahendus, mis on eelnevatest palju tõhusam, siis sooviksid seda lahendust kasutada ka teised riigid või ettevõtted
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks
nähes kilama. Koos võetakse vastu hulljulge otsus - tuleb Aarete saarele purjetada! Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem hirmujudinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool korsaar Flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes need mehed tegelikult on. Jõugus on vaieldamatu sõnaõigus laeva kokal John Silveril, hüüdnimega Pikk John. Vähemalt tema isikus oleks Jim kahelda võinud, sest koka õlal trooniva papagoi nimi on Kapten Flint. Pealegi on Silveril ainult üks jalg... Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi ja lüüasaamisi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja
Want You Back", "ABC" ja "Never Can Say Goodbye Ray Charles · Ray Charles (pärisnimega Raymond Charles Robinson, sündinud 23.september 1930 · oli USA mustanahaline pianist, laulja ja laulukirjutaja · Varases nooruses jäi ta glaukoomi tagajärjel pimedaks. · Charles oli üks esimesi afroameeriklasi, kellele anti plaadikompanii poolt sõnaõigus, mida artistid esitavad ja laulavad. Video lingid: · http://www.youtube.com/watch? v=ZOXG8wtxx_w · http://www.youtube.com/watch? v=Q8Tiz6INF7I · http://www.youtube.com/watch? v=QwOU3bnuU0k
Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla. • Saksamaa sunniti alla kirjutama 11. novembril 1918 rahulepingule Compiegen’i metsas. Saksamaa pidid: • Viima välja väed vallutatud aladelt • Vabastama sõjavangid • Andma liitlastele üle sõjatehnika *** Nende punktidega lõppes Esimene maailmasõda. • 1919 toimus Pariisis rahukonverents. Sõnaõigus vaid Prantsusmaal & Inglismaal. • Sõlmiti Versailles’i rahu. Rahulepingu sõlmimise tingimused: • Saksamaa pidi loovutama Eksassi & Lotringi piirkonnad • Saksamaa jäi ilma 1/8 oma alast • Pidi vähendama sõjaväge • Saksamaal polnud lubatud kehtestada sõjaväekohustust • Keelati omada lennuväge & laevastikku • Pidi maksma võitjatele reparatsiooni 7
Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondlastel, kellele tihtipeale kuulusid suured maavaldused ja rikkused. Viikingikuningate võim oli siiski veel ebakindel ja piiratud, sageli nimetati kuningaks lihtsalt mõne viikingiretke juhti. Ülikud elasid oma perekondade, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega enamasti suurtes taludes või mõisates. 5 Suur osa inimesi olid vabad talupojad, kelle maatükid olid erineva suurusega sellele ühiskonnas suurem või väiksem sõnaõigus. Maaomanikest vabadel meestel oli hääleõigus tingil, s.o rahvakoosolekul, kus otsustati olulisi küsimusi, peeti kohut, valiti pealikke ja kuningaid. Neist tunduvalt enam oli aga seesuguseid vabu inimesi, kel omal maal polnud ning kes pidid seda seepärast teistelt rentima. Paljud neist töötasid sulaste ja teenijatena, tegelesid käsitööga või väikekaubandusega. 6 Viikingite ühiskonnas oli ka rohkesti orje. Arvatakse, et mõni ori oli olemas igas
panganduse areng, varandusliku diferentseerumise algus jpm. Sellest võib järeldada, et Eesti oli Taasiseseisvumise algusaastatel siirderiik. Võim on Eestis rahva käes, kuna kõik riigikokku ei saa, siis valitakse esindajad. Eestlastel on õigus valida ja hääletada riigikokku oma eestkostjaid. Ka kohalikel valimistel on õigus valida e. hääletada, aga ainult nendel, kes on valda sissekirjutatud. Valimisel tuleks otsustada just enda isikliku arvamuse põhjal, sest kõigil on sõnaõigus, vähemalt isikutel, kes täisealised. Inimene tohib demokraatlikus riigis elada nii, et teda ei oota ees karistuseks surmanuhtlus, kui ta on teinud midagi väärat ja seadusevastast. Igal Eesti kodanikul on olemas viisa ja pass. Passi esiküljel on märgitud, inimese õigused ning täpsema ülevaate saamiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjas mida tohib teha ja mida mitte. Kui järgitakse eeskujulikult seadust, on ka inimesele abi kättesaadav ning üldjuhul tasuta.
Neid õpetati: varastama, kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk. Sai nime kitsaima koha ("värava") lähedal olnud
Mitmeid sajandeid on naist peetud kui lihtsat koduperenaist. Kellele jäid otsused? Eks otsused olid siiski just meeste teha. Riikide juhtimine on olnud ikka peamiselt meeste teha. See, et naised riigipead on, see on tänapäevane nähtus. Koguaeg on naist peetud inimeseks, kes laseb enda emotsioonidel ennast juhtuda ja kui aus olla, siis ma ei vaidle sellele üldse mitte vastu, kuna minu arust on see ka nii. Kuna meestel on olnud koguaeg suurem sõnaõigus siis olid vanasti ka enamus üritused just meeste teha ja korraldada. Näiteks Eesti esimesed laulupeos. Kes võisid laulda, need olid mehed. Sama on olnud ka hariduses. Läks väga kaua aega, enne kui tüdrukud said hakata käima koolides, kuna arvati, et hariduse omandamine on mehe töö ja tüdrukud peaksid olema kodus ja õppima emalt koduperenaiseks olemist. Juba pikemat aega tahetakse, et mehed ja naised oleks ühiskonnas võrdsete õigustega ja võib
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed
tehtud, et naine pole keegi ja et naise kohus on olla oma mehel meeljärgi. Nora täiskasvanuks saamist takistas ka tema abikaasa Helmer. Mees kohtles abikaasat nagu väikest last, kes pole veel piisavalt küps, et mõista tõsiseid maailma asju. Seega üritas mees suunata naist kuidagi piltlikult, vahetevahel kutsudes teda helitavalt oravaks ja lõokeseks. Pealtnäha täiuslikus peres puudus naisel aga täiesti sõnaõigus, kõiki peresiseseid asju otsustas mees üksi. Mõeldes ajastule, mida on raamatus kujutatud, polnud Noral tol hetkel väga muud valikut, ta pidi leppima sellega, et naised olid ühiskonna seisukohalt oma abikaasade mängukannid, kes pidid arvestama sellega mida mees oli ölenud ning hoolitsema laste ja kodu eest. Seega täitis ta oma rolli täiuslikult, lastes oma mehel ennast kohelda kui nukku
) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu ning kehtestada paavsti ülemvõimu ka kreekakatoliku kiriku üle.Täpset sätestamist vajas ka paavsti valimis kord, mis muutuski 1059. aastal. Lateraani kirikukogu otsustas, et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid
Mõlemas selle aja totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja vägivallapoliitika. Lisaks on ajaloos teada, et nii Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal olid julgeoleku- ja salateenistused. Selleks et hoiduda igasugusest vastupanust kehitavale režiimile. Võib isegi väita, et Stalin ja Hitler püüdsid olla nn Suured vennad, nende ainuke soov oli saada/saavutada kontroll kogu inimkonna üle. Suure venna valvamine tähendaski seda, et neil on ainuvõim ja sõnaõigus. Nõukogude ajast on teada, et ajalugu muudeti inimeste jaoks ehk räägiti ühte kuid tegelikku tõtt varjati. Nii oli ka Orwelli teoses, sest ju peategelase Winstoni igapäevane töö seisneski ajalehearktiklite ja muude välja annete muutmine ehk teisisõnu ajaloo ümberkirjutamises. Tõtt varjati ja moonutati selleks, et inimesed ei saaks valitsevale režiimile kuidagi vastu hakata. Samuti valitses Nõukogude Liidu perioodil Eestis olukord, kus eestlased näiteks isoleeriti
Keeleliselt on markkus natuke mahajäänud, ag see ei takista tal teistega suhtlemist. Ta on väga seltsiv ja hea mängukaaslane, kes leiab endale alati tegevust ja on samti võimeline üksinda keskendunult mängima. Ka raamatute vaatamine kuulub tema lemmik tegevuste hulka. Täiskasvanute poolt pakutavad tegevused pakuvad talle küll huvi, kuid üsna tihti on tal raske keskenduda õpetaja juhistele. Markkusele ei meeldi tegevused, kus on ette antud reeglid, mille osas puudub temal sõnaõigus. Samuti selgub vaatlusest, et Markkusele ei meedi rollimängud. Sellest tulenevalt on Markkuse puhul just oluline pöörata tähelepanu reeglimänule, individuaalselt ja rahulikult reegleid lahti seletades. Samuti peaks temas tekitama rohkem huvi rollimängude vastu.
Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast) Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud
Võib vaielda arvamuse üle, neid muuta või omaks võtta. Järjest rohkem laskutakse koolis õpetaja ja õpilase vahelisse dialoogi, lastakse osaleda õpilastel reeglistiku väljatöötamisel ja otsuste tegemisel. See on õpilasele väga oluline, sest elus tulebki rinda pista probleemidega, võtta vastu otsuseid ja teha koostööd. Kooli ülesandeks ongi anda õpilasele kogemus, et ta oskaks neis protsessides edaspidises elus osaleda. Osades koolides on antud lastele sõnaõigus kaasa rääkida, milliseid riideid võib kanda, see tähendab kaasa rääkimist otsustes, mis puudutavad probleemseid kohti ja olukordi. On väga oluline anda võimalus lastele väljendada oma suhtumist ja õppida seda tegema nii, et teised haiget ei saaks. Kui laps esitab oma arvamuse, tuleb tal lasta seda ka põhjendada, et miks ta nii arvas. Laste kaasamine elu kujundamisse on olulisel kohal ja see paneb neid mõistma, et nende seisukohti kuulatakse ja nendega arvestatakse.
löövad silmad kaarti nähes särama. Koos võetakse vastu hulljulge otsus - tuleb Aarete saarele purjetada! Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem külmavärinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool kapten Flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes nad tegelikult on. Jõugus on vaieldamatu sõnaõigus laeva kokal John Silveril, hüüdnimega Pikk John. Vähemalt tema isikus oleks Jim kahelda võinud, sest koka õlal trooniva papagoi nimi on Kapten Flint ja peale selle on Silveril ainult üks jalg... Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi.
töötutest, kes tegid oma erialavalikul vale otsuse ning pole suutnud õigest teeotsast ära pöörata. Riik kaotab tänu neile maksudest saadavat tulu, töö jääb tegemata ja selle asemel tuleb neile hoopis töötu abiraha hakata maksma. Järelikult on riigi enda huvides oma inimesed tööle panna ja neid harida kuna ilma töötegijateta ei saaks riik edukaks. Miks üldse tahab riik edukas olla? Kui riik on edukas on ta konkurentsivõimelisem teiste Maailma riikidega, samuti tema sõnaõigus ja mõjuvõim suureneb, kuid eelkõige suudab riik pakkuda rahvale paremat. Makstaks rohkem toetusi, ehitataks uusi hooneid, asendataks vana uuega ning inimesed oleksid paremal elujärjel. Seda loomulikult siis kui riigiisad on demokraatliku maailmavaatega. Tööhõivepoliiitka eesmärk on kasvatada inimesed, kes riigi majandust edasi viiksid. See algab pihta juba koolist, mida riik rahastab. Samuti pakutakse laialdasi võimalusi valida sobivaim töökoht, mida soovitakse
Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikute vabaduste alla kuuluvad sõna-, trükivabadus, demonstratsioonide ja koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ning elukoha valiku vabadus.
Esialgu ei toonud uus talurahvaseadus mingeid märgatavaid muudatusi, endiselt võis tegeleda vaid põlluharimisega, vabaduse kasutamisvõimalused olid napid- mõisnikke võis vahetada aga linna elama mineku ja kubermangust lahkumise lootus puudus, kuna linna minekuks oli nõutud vähemalt 120 000 meeselanikku ning kubermangu piiri ületamiseks 140 000. Nende numbriteni ei küünditud. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping.
prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suuremate diötseeside eesotsas, neil oli hiilguse. kirikut ja usku puudutavates küsimustes suurem sõnaõigus Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja Dogmaatika õige usk. Kristlastele oli oluline mõista õigesti imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas Jeesuse kuulutuste sisu, saada aru ristilöömise tähendusest, ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse Jumala ja Kristuse vahekorrast.
Kindlasti on konfliktid kasulikud, kuna need aitavad luua ühe täiuslikumat seadust või süsteemi, kuna igaüks näeb kõike oma vaatenurgast. Kompromissi leidmine on raske ja probleemidest tuleb aru saada, et olla üha targem. Võimu tasemel on jagatud rahvas n-ö klassidesse: võimul olijad ja need, kes neile alluvad. Seda valdkonda vaadeldakse pigem negatiivselt, kuna rahvale ei meeldi, kui nende üle domineeritakse, kuigi me elame demokraatlikus maailmas, kus peaaegu kõigil on sõnaõigus. Tänapäeva Eestile on kõige omasem avalikud asjad, kuna me teame peaaegu kõike, mis poliitikas toimub. Me saame pealt kuulata, mis toimub istungitel, me oleme teadlikud, mis seadused vastu võetakse. Meil on olemas riiklikud koolid, poed ja muud institutsioonid, mis alluvad riigi seadustele ja mis toimivad tänu maksumaksja rahale. Kindlasti kõike ei avaldata meedias ja rahvaga manipuleeritakse, et kindlalt võimul püsida. II peatükk
vabaduse kaotamist.'' Tegelikult kehtib see siiski kõigi riikide ja rahvaste kohta, millel vähegi oma seadusandlus eksisteerib. Raamatust käib läbi üks huvitav küsimus, mille üle ka mina jäin väga pikalt mõtlema. Kas ikka kõiki kodanike tuleb kohelda võrdse austusega, austada kui võrdseid? John Stuart Mill toob välja ühe põneva teooria: mitme häälega hääletamise süsteem, mille kohaselt kõigil peaks küll olema sõnaõigus, kuid vahel jäetaks mõned inimesed sellest ilma, teistel aga oleks rohkem kui üks hääl. Vähesed küll nõustuvad selle teooriaga, lihtsalt selle pärast, et Milli ettepaek on vastuolus mõttega, et demokraatia on viis väljendada VÕRDSET AUSTUST kõigi vastu. Kuid miks peaks olema hääl kurjategijal? Nad on oma käitumisega juba iseenesest jätnud soovida, nad on ise kasutanud ebavõrdset austust teiste inimeste vastu.
See on kindlasti meie kodumaa kultuuri ja arengu suur mõjutaja, kuid Eesti korvab selle oma rahva töökuse, visaduse ja tahtejõuga. Meil on tahtmine jõuda kõrgelt arenenud riikide hulka ja olla tähtis osa suurest maailmast. Meie maa ühiskonnakorraldus ja haridussüsteem võtavad snitti Euroopa suurimatelt ja arenenuimatelt riikidelt. Eesti on osa paljudes Rahvusvahelistes liitudes, nagu Rahvaste Liit, ÜRO, Euroopa Liit ja NATO. Meil on nimetatud organisatsioonides täpselt sama suur sõnaõigus kui kõigil teistel riikidel, olenemata nende suurusest ja vanusest. Eesti on teinud palju lühema ajaga sama töö, mille poole on paljud riigid püüelnud juba sadu aastaid. Nagu on Jakob Hurt öelnud ,,Kuigi me ei ole suured arvult, saame olla suured vaimult". Eestlased on töörahvas. Haritust,tööd ja kõrget moraali peetakse siin väga hinnas. Kui lähtuda meie vanasõnast ,,Ise tehtud, hästi tehtud" , siis tulebki välja eestlaste
riigis tähtis roll suur palk Sõjaline jõud: maavägi laevastik (palgasõdurid) Sõjaväe tugevam üksus raske ratsavägi VAESED hoolekandesüsteem: haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud kirik jagas tasuta vilja vaeseid tõmbasid kloostrid NAINE perekonnas naisel väärikas koht, väljaspool perekonda ja kloostrit mehe seksuaalse iha jultunud ärgitaja, kahepalgeline olend õigus pärida ja pärandada lõplik sõnaõigus kaasavara suhtes kihluti varakult (alates 7.eluaastast) abiellumise alampiir tüdrukutel 12, poistel 14 MOOD VALITSEV RINGKOND JA ÕUKOND maani langevad purpursed ja kuldniitidega läbipõimitud või tikitud siidrõivad VAIMULIKUD vastavalt ametikohtadele ornaadid LIHTRAHVAS lühike linast või villast tuunika (paljastatud keha alama seisuse tunnus) Konstantinoopol/Istanbul Konstantinoopol Konstanti noopoli müürid
soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Naised ja abielu Naiste seisund viikingite ühiskonnas sõltus tema perekonnast, nagu meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust, oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe. Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks
kõrgkoolid. Kontrolli hakkas teostama Riiklik Propaganda Talitus. 2)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning asemele loodi Isamaaliit ja kutsekojad. 3)Valitsus üritas igati opositsiooni tegevist takistada 4)Riik hakkas sekkuma majandusellu 1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama ,,Vaikivaks ajastuks" poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu) 13. Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu. Majanduselu edenes jõudsalt . Senine liberaalne majanduspoliitika asendati majandusliku rahvuslusega. Majandusministeerium sai otsustada riiklike investeeringute, uute ettevõtete rajamise ja investeeringute paigutamise üle. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid:loodi mitmesuguseid nõukogusid,
omanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.(Äriühingute juhatus ja omanikud, 2016) 4 JUHATUSE LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Igapäevase äritegevusega seotud otsuseid teeb äriühigu juhatus. Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevalise juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad. Juhatuse liikmete arv on tavaliselt 1-3 aga suuremates ettevõtetes rohkemgi ja sellisel juhul valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Juhatus peab tegelema kõigega, mida on äriühingu tegevuse korraldamiseks vaja. Lisaks äriühingu juhtimisele korraldab juhatus ka ettevõtte raamatupidamist, see on kohe muust juhtimisest eraldi ära määratletud. Pärast majandusaasta lõppu peab juhatus koostama majandusaasta aruande ja tedema kasumi jaotamise ettepaneku. Tavaliselt suurema töö teeb ära küll raamatupidaja aga juhatus peaks selle tagama, et see õigeaegselt valmiks ja saaks ka esitaud. Peale seda
valitseks toidupuudus, suur suremus, mõnes mõttes võib seda nimetada füüsiliseks orjuseks. Russel toob hästi välja, et on vaja leida tasakaalu füüsilise ning ühiskondliku vabaduse vahel. Russeli arvates vähendab absoluutne majandusvabadus vabaduse elementaarset miinimumi. Absoluutne majandusvabadus on küllaltki kahepalgeline, kuna nn kõrgemad inimesed võisid teha, mida soovisid ning lihttöölised pidid kuuletuma, neil endal oli väga väike sõnaõigus ning ka see läbi kolmandate isikute (ametiühingud jms). Russeli arvates võib jätta üksikinimese ilma mugavusest, kui see aitab mingil hädavajalikuga teist inimest. Inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine kui see kui tal ei lubata tarbida, seda mida tal tegelikult vaja pole. Ühiskonna eesmärgiks peaks olema, et kõigil inimestel olek miinimum rahuldatud, mitte see, et eliit saab tarbida vaeste arvelt.
lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamist ja planeerimist ning statistikat ja aruandlust. Mõningatel juhtudel on neid tööülesandeid veelgi, aga see kõik sõltub kogukonna suurusest. Lastekaitsetöös on olulisemaks printsiibiks lapsekesksus. Lapsekesksus üldisemalt tähendab lapse vajaduste ja arvamusega arvestamist ehk siis ka tema õigustest kinnipidamist. Juhtumi lahendamisel on oluline, et laps oleks protsessi kaasatud, st tal on sõnaõigus, ta saab kaasa rääkida, sest alati peab lähtuma lapse huvidest. Alati aga lapsed ei tea, kas just ,,need" on tema parimad huvid, kuid siiski annab see töötajale parema ettekujutuse, millised on lapse ootused. Sama olukord aitab lapsel aru saada, et temaga arvestatakse, vaatamata sellele,et ta on veel väike. See annab talle rohkem enesekindlust ning julgust. Oluline on lapse motiveerimine, sest see omakorda loob efektiivsema tee lahenduseni. Kui lastekaitsetöötaja ei kasuta
annaabi.ee 
