"Dekameron" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

„Dekameron“ G. Boccaccio 6. päev

,,Dekameron" G. Boccaccio 6. päev 1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): 2. novell 3. novell 5. novell 8. noveel 10. novell 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1. Lühikokkuvõtted. 2.novell Selle novelli peategelaseks oli kaval pagar Cisti, kes oma madalast ametikohast vaatamata armastas oma tööd ja tal ei puudunud kunagi parimad veinid. Kuna härra Geri ja paavsti saadikud tihti tema ärist mööda kõndisid, tekkis pagaril soov anda oma veini talle maitsta. Kuid kuna härra enda juurde sissekutsumist ei pidanud sobilikuks, tuli pagar teisele h

Eesti keel

2

doc

"Dekameron" 7 päev

,,Dekameron" G. Boccaccio 7. päev 1.novell Tessa oli Federigole ütelnud et kui eesli pealuu koonu on Firenze poole siis võib ta julgelt Tessa poole tulla, aga kui Koonu on Fiesole poole siis ärgu tulgu kuna Gianni on siis kodus. Kuid keegi viinamäel käinud töömees oli seda keika pihta löönud ja see oli tiirelnud Firenze poole. Federigo siis vaatas et pealuu koonu on Firenze poole ja läks Tessa juurde, koputas kolm korda tasakesi uksele. Samal ajal Tessa kuulis seda ja teeskles et magab, kuid Gianni oli ka üles ärganud ja müksas kergelt oma naist et too üles ärkaks. Tessa ütles et see kes koputab on tont, kuna ta ei taha Giannil teada et see on Federigo tegelikult. Lõpuks nad lausuvad oma palvesõnu ,,tondi" eemalepeletamiseks. Federigo sai vihjest aru ja läks ära enne kui jama tekib. 2. novell Peronella ja Gianello olid kokku leppinud et siis kui ta Peronella mees läheb hommikul tööle võib Gianello tema juurde tulla. Ühel hommikul Peronella mees oli tööle l�

Kirjandus

26

doc

Maailmakirjanduse konspekt

MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele ­ dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga ­ Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks ­ maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar

Kirjandus

24

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

(see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" ­ psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses. · Dekameron ­ raamjutustus, mis ühendab teose terviklikuks, samas võimalus sujuvalt üle minna ühelt palalt teisele (Idast tulnud jutukirjanduse tava) · 7 neidu, 3 noormeest. Harmooniline elujaatav õhkkond. 1348. aasta must surm. Kokku 100 juttu, 10 päeva jooksul kõik räägivad 1 loo. 100-sümboli võimalikud eeskujud rahvajuttudekogu ,,Novellino", ,,Jumalik komöödia". · Süzees sarnaseid elemente hiliskeskaja rammusa linnaproosaga: munkade liiderlikkus,

Kategoriseerimata

25

doc

Miguel de Saavedra Cervantes

Referaat Miguel de Saavedra Cervantes Heilo Altin Elva Gümnaasium 10a  2001 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Cervantese elulugu.............................................................4 Cervantese looming............................................................7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote".................................................................16 Cervantese panus maailmakirjandus

Kirjandus

22

doc

Kirjanduse Secunda teine arvestus

Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 ­ 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos

Kirjandus

13

doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

kirjanduskeele loojaks, ta kirjutas esimese itaaliakeelse romaani ,,Filocolo". Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas lühijutt) loojat, samuti kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses. ,,Fiammetta" on kirjutatud mina-vormis, kus autor kujutab ennast naisena. Kirjutab naise hingelistest kannatustest, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse ,,Dekameroni", mida ta kirjutas 1349-1353. Dekameron on raamjutustus (üks sündmus ümbritseb ja seob muud juttu). 1348 oli Firenzes katk, mille eest otsustasid põgeneda 7 neidu ja 3 noormeest. Nad rändasid ringi mööda Firenze lähedasi losse ja muu meelelahutuse vahepeal jutustasid üks teisele jutte. Kokku 10 päeval, iga üks ühe jutu päevas. Novellide tegevus toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, mida ühe päeva jooksul jutustatakse. Temaatika nendes lugudes oli võetud keskaegsest linnakirjandusest (munkade liiderlikkus)

Kirjandus

21

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

Kirjandus

Kommentaarid (0)