Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................................................................... 6 Kokkuvõte..........................................
Sõnavabadus-mis see on? Sõnavabadus on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on omane demokraatlikule riigile, see on üks inimeste põhiõigustest. Meie ühiskonnas on see täiesti tavaline ja igapäevane. Sõnavabadus on oluline. Igal inimene võib arvata, seda mida ta soovib, isegi kui see arvamus on erinev tavalisest ja harjumuspärasest. Öeldakse ka, et erinevus rikastab. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt. Keegi ei pea arvama midagi ainult selle pärast, et temalt seda oodatakse. Paistab, nagu sõnavabadusel polegi piire, kuid siiski võiks igaüks omada ka mõõdutunnet sõnavabaduse suhtes. Arvan, et ühelgi inimesel ei ole lubatud solvata teist inimest
Miks kaasneb sõnavabadusega vastutus? Meil on Eestis sõnavabadus ja see on minu arvates väga hea. Sõnavabadus laseb meil väljendada oma mõtteid, tundeid ja tegusid ilma, et peaksima karta karistada saamist. Mina ei kujutaks ette elu, kui ma ei saaks rääkida kõigest, mis mul mõttetes. Või kui mõne sõna ütlemine oleks rangelt keelatud. Eestis ei ole alati sellist sõnavabadust olnud, seega peaksime olema õnnelikud, et meie elu on praegu nii hea, sest sõnavabadus on ikka võrratu asi. Kuid seda peab mõistma, et sõnavabadus ei tähenda seda, et sa võid kõike rääkida, mis pähe tuleb. Oma sõnadega ei tohi laimata, alandada, alavääristada ega sõimata teisi inimesi. Me ei tohi inimestele oma sõnadega haiget teha. Samuti ei ole lubatud valede levitamine. Meedias on sõnavabadus piiratud. Ei tohi kasutada roppusi väljendeid ja vandumis. Samuti ei tohi meedia valesid ja laimu levitada.
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid
Sõnavabadus ja vastutus Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, levitada nende kohta informatsiooni ja laiemas mõttes ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Inimesel on vabadus oma mõtteid avalikult väljendada ning oma ideid ja arvamusi levitada ka sõnadega, trükis või mingil muul moel. Internet on hõlbus vahend levitamaks oma mõtteid. Kui isiku väljendusvabadust hakatakse piirama, on tegemist tsensuuriga. Samas ongi sõnavabadus piiratud, see nõuab vastutust ja kohustusi, et mitte rikkuda
Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks
Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele. Eesti riigis on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loovad eelduse tugeva kodanikuühiskonna arenguks. Selle kaudu ongi võimalik rakendada demokraatia põhimõtet, rahva võimu, millest parlamendi valimine rahvahääletuse teel on vaid väikene osa. Sõnavabadus on demokraatlike riikide kodanike privileeg, mitte kaugeltki kõik inimesed ei saa endale seda lubada. Õnneks on meil võimalik elada riigis, kus saame soovi korral osaleda aktiivselt riigi juhtimises. Sõnavabaduse teel valitsemine on võimalik survegruppide, meeleavalduste või isegi streikide kaudu, seega võib öelda, et eneseväljendus tagabki meile toimiva riigi. Sõnavabadus ei ole pelgalt võimalus oma arvamuse avaldamiseks ilma tagajärgedeta,
. Tihti unustatakse ära, et inimestele antud õigustele kehtivad ka selgepiirilised kohustused, mille rikkumisele reageerib ühiskond alati halvakspanuga. Seadus keelab rikkuda ja halvustada teiste inimeste õigusi ja vabadust, tervist, au ning head nime, kuid kas see ongi ainuke, mis meile sõnavabaduse puhul piiranguks seatakse? Sõnavabadusele seab piirid ka see, mis eesmärkidel, mil viisil ja mis sõnadega me oma arvamust teistele selgeks püüame teha. Lisaks seadustele on sõnavabadus piiratud ka kõlbelise käitumisega. Tuntud eestlaste lause: ,,Enne mõtle, siis ütle" kannab endas tõetera. Seda lauset tasuks endale meelde tuletada siis, kui ei soovi teatud hetkel oma arvamust välja öelda, kartes kellegi tundeid riivata või vastaspoole pahameele osaliseks saada. Tihti tuleneb kõlbeline käitumine ka traditsioonidest. Meil eestlastel ja paljudel teistel rahvustel on jõuludega seoses kindlad kombed. Oleme teadlikud, et
1) Selgita, mida tähendab autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed"? Autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed" tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest
omal viisil enda eesmärgile, võtmata teistelt õigust teha sedasama ning tegemata neile nende teel takistusi." Teisest küljest ütles Simone Weil, Prantsuse filosoof. ,,Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Seega on vabadus see, kui inimesel on võimalus jõuda eesmärgini ja teha valikuid. Kahjuks ei ole tänapäeval suurel osal inimestel võimalust jõuda eesmärgini või valida. Ühiskonna-, usu- ja moraalipiirangud valitsevad meie igapäevast elu, sõnavabadus on mõnes kohas midagi ulmelist. ,,Inimene sünnib vabana, sellegipoolest näeme teda kõikjal ahelais," lausus Jean-Jaques Rousseau, prantsuse filosoof. Üheks näiteks võib tuua islami traditsioonilise burka kandmise. Lääne-Euroopas on burka kandmine keelatud, põhjuseks on toodud turvalisus, kuna burka alt pole näha inimese nägu. Võin väita, et tegu on vabaduse piiramisega, kuna võeti ära valikuvõimalus kas kanda burkat või mitte. Benjamin
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ...
tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Mihhail Bakunin Mida mõeldakse sõna ,,vabaduse" all võib arutleda tundide kaupa, kuid on 21. sajandi inimese vabadusteks peetakse: sõnavabadus, valiku vabadus, usu vabadus. Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele
Siis oli ainult üks vene kanal, Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ka sõnavabadus puudus. Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires. Kõik see, mis tänapäeval tundub nii tavaline puudus sellel ajal. Minu jaoks on kõige tähtsamal kohal vabadus ennast arendada, õppida, töötada lugeda raamatuid jms. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt küsiti: ,,Mis vahe on haritud ja harimatul inimesel?" Too vastas: ,,Samasugune vahe nagu elus või surnud olemisel." Haritud inimene oskab unistada alati millestki enamast ja suudab oma unistused ka täide viia. Harimatu
suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid jne. Internetti võiks nimetada isegi sõnavabaduse paradiisiks. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Juhuslius Delfi-portaalis korraldatud küsitluses selgus, et 67% vastanutest kahetseb Internetis öeldut. See tähendab, et üle poole kõikidest kasutajatest ei arvesta, et Internetis öeldu võrdub tegelikult reaalses elus öelduga. Interneti sõnavabadus võib olla ka positiivne. Seal saavad võimaluse avaldada oma arvamust ka natuke häbelikumad inimesed või hoopis sellised, kellel on palju öelda, uid kes pole lihtsalt saanud võimalust rääkimiseks. Niiöelda liidrite poolt allasurutud. Kui selline inimene saab esimest korda võimaluse rääkida, kasvõi Internetis, suudab ta edaspidi end ka reaalses elus väljendada, kinnitab Psühholoogide Selts.
Inimõigused Urmas Kukk 03.10.2009 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus era- ja perkonnaelu kaitsele EIÕK art 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. IÜD art 12 PS §§ 26, 27, 33 ja 43 2 Tsiviil- ja poliitilised õigused Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus EIÕK art 9 – õigus: - muuta oma usku või veendumusi; - kuulutada vabalt oma usku või veendumusi. IÜD art 18 PS §§ 40 ja 42 3 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus EIÕK art 10 – vabadus oma arvamusele ja vabadus saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. IÜD art 19 PS §§ 44 - 42 4 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus Kaasneva kohustuse ja vastutuse võib seostada reeglite, tingimuste, piirangute ja karistu...
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Anonüümne kommenteerimine on olnud internetis juba selle aegade algusest peale, aga teemakohaseks on see saanud just eelnevatel aastatel .Sõna anonüümne tähendab, et põhimõtteliselt ei ole inimestel mitte mingisugust vastutust oma sõnade eest ja nad ei pea südant valutama, et keegi neid ära tunneks. Tõsi ta on..üldjuhul ei pea andma vastust politseile ,kuid just teistele inimestele. On ju tuntud ütlus:“ Sõnavabadus sul on ,aga sõnade eest vastutad ikka ise“. Nüüd proovingi välja selgitada, kas anonüümne kommenteerimine tuleks ära lõpetada. Tavaliselt kui räägitakse kommentaaridest ja millegi või kellegi kommenteerimisest võetakse enda poolele ütlus, et „Eestis on ju sõnavabadus… Sina ei saa mul keelata seda ütlemast“ Ja tõsi see ongi. Neutraalse poole pealt olen ma täiesti nõus sellega ,et meil on sõnavabadus ja, et me elame sellisel ajal
saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on küsinud suhtekorraldusekspert Aune Past.2 Tõesti pole interneti meedias mingit arengut , ühte ja sama teksti võib leida paljudelt sarnastelt interneti saitidelt. Kui loeme uudise näiteks mõnelt uudistesaidilt, siis hiljem võime seda sama uudist kohata ka Facebookis, Twitteris või mõnes blogis. See, et sa mõnele samale uudisele alles kuu aja pärast peale esimest lugemist sattud, on tavaline. Kas internetis ikkagi kehtib sõnavabadus? See pole veel täiesti kindel, kuna sõnavabadus on küll inimõigus, siiski ei ole see sama mis meediavabadus. Sa võid internetis küll kirjutada oma arvamust , kuid tuleks olla inelligentne. Samuti on ka Soome õigusteadlane arvamusel, et sõnavabadus on inimõigus, meediavabadus aga mitte.3Meediavabadust peab siiski piirama, kuna meedia oluline oskus on tõlgendada ümbritsevat ja tajuda piire. Postimees Online`i arendus- ja turundusjuht Jaanus Lillenberg on öelnud : ,, Kes väidab, et
Sõnavabadus Kunagi oli võimalus inimestel võimalik infot edastada vaid näost näkku, neile kes olid kuulde- või nägemiskaugusel. Aga uus järjest arenev tehnoloogiline maailm andsid meile võimaluse nüüdseks suhelda kogu maailmaga. Suhtlus kümnetelt inimestelt kujunes välja miljarditeni. Mitte kunagi pole olnud nii ulatuslikku enseväljenduse võimalust kui nüüd. See sõnavabadus ja enseväljenduse vabadus annab aga suurepärased võimalused tungida terroristidel ja pedofiilidel miljonite inimeste eraellu ja saata korda midagi enneolematut. Kogu maailm peab vaba olema, aga seda tuleb osata piirata, sest sõnal on määramatu jõud ja tohutu vägi, mis võib korda saata väga palju ootamatut. See vabadus pole aga turvaline ega täiuslik nagu pole enam miski siin ilmas, aga me vajame seda, et teha vajalikke otsuseid ja kuulda teiste arvamusi ja argumente ning
Kuna koolis saavad valida kõik, siis seda võib lugeda demokraatlikuks "valistemissüsteemiks". Näiteks paar aastat tagasi tegid kandidaadid endast video, kus nad tutvustasid ennast ning oma ideid. Õpilased said valida oma lemmiku ning kõige enim hääli kogunud isikud said õpilasomavalitsusse, näiteks Mareli Ots, Karl Kipper, Kätlin Keinast jne. Internetilehekülgedel avaldatakse artikleid, mida kõik soovijad võivad kommenteerida. Levib sõnavabadus. Nimelt sõnavabadus ongi üks demokraatia vabadus- iga inimene võib öelda, mida soovib, kuid samas peab selle eest ise vastutama. Sõnavabadus on positiivne, kuna kõigil on võimalus oma arvamust avaldada. Samas võib sõnadekasutus olla negatiivne ning teha teistele haiget. Näiteks avaldadakse Delfis sageli uudiseid autoõnnetustest ja inimestel on võimalus kommenteerida selliseid artikleid. Päris paljud kommenteerijad on väga õelad ning teevad oma solvangutega asjaosalistele haiget.
õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib sõnavabadust ,,Igaühel on õigus öelda ja kirjutada seda, mida ta mõtleb, ning edastada ja saada teavet. See õigus hõlmab ka ajakirjandusvabadust".3 Tegemist on demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Valitsevatel jõududel on alati huvi teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3
Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda hoida ja kaitsta. Demokraatiat ei saa kaitsta ühiskonnas, kus kodanike enamus seda ei soovi, ta vajab inimeste laia toetust. Tuletagem või meelde Hitleri võimuletulekut demokraatlike valimiste abil. Ettevaatlik peaks olema ka sõnavabadusega, millega me nii harjunud oleme. Demokraatlik sõnavabadus eeldab kõige, ka uskude, kriitika õigust. Aga religiooni kriitikat on hakatud islami survel piirama. Sõnavabadus on positiivne siis , kui inimene ise selle eest vastutab. Meil tundub see vabadus rohkem üksteise materdamise ja klatsiga piirduvat. Palju on muidugi väga häid arvamuslugusid ja telesaateid, ilmselt läheb meie inimesel vaja lihtsalt aega ja ehk ka pisut suunamist, kui valitutel selleks aega peaks üle jääma.
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne,
· Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad) · Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed) · Avaliku elu tegelane 5. Nimeta neli suhtlemistasandit · Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid
Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale? Meedia on tänapäeva maailmas väga tavaline. Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma
Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147) Voltaire uskus, et sõnavabadus on see, kui inimesed arvamuste üle avalikult vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Mina arvan samuti, et sõnavabadus saab olla ainult juhul kui on olemas avalikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni ning vastu võtta teiste arvamusi. Inimene ei saa levitada informatsiooni, kui ei ole olemas publikut, kellele seda jagada. Informatsiooni saab levitada vaid juhul kui on olemas avalikkus.
Globaalne sõnavabadus Globaalne sõnavabadus on oma arvamuse avaldamine keskkonnas, millele on ligipääs inimestel üle kogu maailma. Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti
selliseid riike, kus igasugune teisimõtlemine on karmilt maha surutud. 10. Kas sõnavabadus ja arvamuste Jah, igal inimesel Ei ole tagatud, Igasugune paljusus on tagatud? on isiku-, sõnavabadusele on sõnavabadus ja informatsiooni- ja seatud piirangud. arvamuste sõnavabadus. paljusus on
Kust kulgeb sõnavabaduse piir? Ketlin Loob Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet. Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise, koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste...
ütle!” Nii võime me jätta oma arvamuse enda teada juhul, kui on risk solvata kellegi teise tundeid või kui me ei soovi endale tõmmata teiste inimeste pahameelt. Lisaks tavadele ja moraalinormidele võivad sõnavabadust piirata ka inimese õigus privaatsusele, ühiskonna üldine heaolu, riiklik julgeolek või muud õigused. Teisisõnu, teatud juhtudel võivad sõnavabadusest olulisemaks saada nii inimese, ühiskonna kui ka riigi omahuvid. Kõigepealt peabki mõistma, et sõnavabadus ei ole piiratud õiguse või keeluga midagi öelda või ütlemata jätta, kõigil on õigus avaldada oma arvamust, olgu see siis ühiskonna üldise arvamusega vastuolus või kooskõlas. Sõnavabadusele seab piirid see, kus ja mis sõnadega oma arvamust teistele selgeks üritatakse teha.
Just vaba ajakirjandus on see, mis peaks olema võimeline tagama informatsiooni piisava ja objektiivse jõudmise rahvani, ning tagama viimase otsustusvõime endale kõige kasulikumate otsuste langetamisel. Vaba ajakirjanduse kaudu saavad näiteks valijad jälgida võimude tegevust ja avalikustada nende võimalikke kuritarvitusi. Aga nagu elus ikka, on ka ajakirjandusvabadusse sisse kodeeritud mitmed konfliktid: sõnavabadus vastandub inimese põhiõigustega ja ajakirjandusvabadusega ning esinevad meediasisesed konfliktid. Just viimased aastad on näidanud, et demokraatliku elukorraldusega kaasneval sõnavabadusel ajakirjanduses on ka omad negatiivsed tagajärjed: moslemite meelepaha põhjaeurooplaste (taanlaste) vastu, pronkssõduri kriisi süvenemine jne. Nagu enamikes demokraatlikes riikides on ka Eesti Vabariigis ajakirjandusvabadus ja
väikese grupi kätte *Mitu ideoloogiat *Üks ideoloogia *Vaba ajakirjandus *Range kontroll ajakirjanduse üle *Juhikultus puudub *Juhikultus *Vaba ajakirjandus *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu *Valitsemine toimub rahva poolt *Trüki- ja sõnavabadus puudub valitud saadikute kaudu *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid: *Suurbritannia *Venemaa *Prantsusmaa *Saksamaa *USA *Ungari *Türgi *Itaalia *Kreeka *Portugal *Bulgaaria *Hispaania
Sõnavabaduse halvad küljed Mis demokraatia meil oleks ilma sõnavabaduseta? Sõnavabadus on üks väga iseloomulik demokraatia tunnus. Ilma selle tunnuseta elaksime nii kui NSV Liidu ajal, mitte mingit eneseavaldust ega omaenese arvamust meie riigis poleks. Kõigil oleks suu lukus, me ülistaks mingit juhtpositsioonil olevat ainuvalitsejat. See oleks päris masendav. Mina ei tahaks elu sees elada sellises ühiskonnas, kuna ma olen juba harjunud sellega, mis meil praegu on. Olen loomeinimene ja loometegevuse äravõtmine oleks minu jaoks asendamatu kaotus.
· esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust,
Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga tabavalt ob sõnavabaduse kohta öelnud Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele."
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest
Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, siis kui nende kohta öeldi midagi halba ning kui keegi seda kuulis, siis kohe ta tapeti ära. Tänapäeva demokraatias saavad kõik öelda seda, mida nad soovivad, sest neil on sõnavabadus. Samuti tol ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite mainet ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti
Vabadus eeldab ka vastutust Tänapäeval on inimestel rohkem vabadust kui varem. Meil on olemas näiteks valikuvabadus ja sõnavabadus, kuid vabadusega kaasnevad kohustused ja vastutused meie valikute ees. Kõige rohkem ootavad seda aga noored, et alustada oma elu ja elada niiviisi, nagu tahetakse. Kuna inimeste elu on muutunud kergemaks unustatakse oma tegude eest vastutada ja süüdistatakse enda asemel kedagi teist. Paljud alaealised ootavad aega, mil nad saavad täisealiseks, et alustada oma elu ja olla vabad. Nende jaoks tähendab see seda, et nad saavad teha, mida varem seadus ei lubanud
suurim klass ei laostuks ning ei viiks põhja riigi majandust. Toetati ka vabakaubandust ja riigi ning aadli privileegide kaotamist. Valgustusideedega kaasnes ka valgustatud absolutism, mille järgi peeti parimaks piiramatu võimuga monarhi, kes oli pühendunud rahva teenimisele. Sellise poliitikaga valitsesid nt: Katariina II saksa päritolu Venemaa keisrinna, kes viis Venemaal läbi moderniseerimispoliitikat; kehtestati sõnavabadus ning haldusseadusega loodi kubermangudesse politseiasutused; pandi alus linnade omavalitsustele. Joseph II Austria kuningas, kes viis läbi suure hulga valgustuslikke reforme. Kaotati inkvisitsioon, surmanuhtlus ja piinamine, rahvale anti usu-ja sõnavabadus. Kehtestati kohustuslik kooliharidus. Majanduspoliitikas valitses füsiokraatilike põhimõtete järgi, pidades oluliseks talupoegi ja toetades vabakaubandust ning selle läbi rahva võrdsustamist.
Sõnavabadus, selle kaitsmine ja kõlbelised piirid Sõnavabadus ja selle kaitsmine on demokraatlikus ühiskonnas väga oluline riigi ülesanne. Selleta ei eksisteeriks tõeliselt vaba arutelu, mis on vajalik ideede vabaks väljendamiseks ja nende vahetamiseks, inimeste informeerimiseks neid puudutavatest asjadest ja riigivõimu kontrolliks. Sellise nurga alt vaadates on oluline, et kaitstud oleks ka ebameeldivad ja -viisakad ning häirivad sõnavõtud. Ühiskonna toimimiseks siiski aeg-ajalt piiratakse sõnavabadust. Vastasel juhul tekiks
sõnavabadus meedias nüüdisaegses eestis ja nõukogude-aegses eestis
sõda, reaalne elu pagulus, üksildus (vaimne, hingeline), Eesti Vabariigi aeg ülistavas toonis, põgenemisteekond. Autorid: H. Visnapuu, M. Under, G. Suits, K. Ristikivi, B. Kangro, A.Gailit. 8. Miks kirjanikud eelistasid kodumaale pagulase elu? Eestis oli küüditamise aeg, kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse. Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud. Oli pagulane Rootsis ja igatses oma kodumaad, tundis ennast kodutuna. Pidev otsing ja tunne, et keegi ei aita. 10. Mis juhtus eesti kirjanduselus 1940 ? II maailmasõda, Eesti okupeeriti Nõukogude alla, sõnavabadus puudus, arengupidurdus. Ei ilmunud enam nii palju uudisteosed ja seisak, kuna paremad kirjanukud olid Eestist lahkunud. 11
Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke. Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab kõik kas üks inimene või väike seltskond, on demokraatia kui taevakingitus. Teiseks demokraatia plussiks oleks sõnavabadus. Kuigi see käib suureosas esimese plussi alla, väärib see minu arust siiski väljatoomist. Nagu ütleb Eesti vanasõna: ,,Vaidluses selgub tõde." Täpselt nii on sõnavabadusega. Kui inimesed saavad öelda välja, mida nad arvavad, siis võidame me sellest kõik. Läbi arutelude ning vaidluste leitakse alati see kõige õigem tee, mis viib meid veel parema ühiskonna ning riigini. Siin võib tuua näiteks Nõukogudeaegse korra,
sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise vabaduse piirideks võib ennekõike lugeda tegevus- ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei tähenda inimeste mõnitamist ja halvustamist, solvamist ja laimamist. Kuigi vahel võib selline mulje jääda, eriti veebilehtede kommentaariumides. Sõnavabadus on õigus öelda, aga ka kohustus vastutada. Ja kui vastutada ei osata, siis kaob ka õigus midagi öelda. John Stuart Mill leiab, et mõttevabadus peaks olema täielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kujutab endast kas või potentsiaalset ohtu teistele. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult baarist koju sõita. Isegi kui tõesti midagi
Pühadus ja sõnavabadus: Iivi Anna Masso artikli põhjal. eurooplased on muutunud juba nii tundlikuks, et raamatud jäävadki avaldamata, teatrietendused esitamata ja näitused avamata, kui keegi ainuüksi vihjab, et see võib kellegi usulisi tundeid solvata. Kaks juhtumit: Salman Rushdie Söör Ahmed Salman Rushdie (sündinud 19. juunil 1947 Bombays) on india päritolu Briti kirjanik. 1988 ilmus temalt neljas romaan "Saatanlikud värsid". 24. veebruaril 1989 andis Iraani toonane usuliider ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra [1]. Rushdie juhtum oli märkimisväärne pretsedent sellepärast, et see oli esimene kord, kui islamimaailma juhid leidsid endal olevat õiguse otsustada läänes elava ja töötava kirjaniku elu üle omaenda ususeaduste põhja...
Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV Teise maailmasõja ajal okupeeris NSV-Liit Balti riigid ja ka mitmed teised Ida-Euroopa ning Aasia riigid. Alates sellest ajast oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik formaalselt suverääne riik, kuid tegelikult iseseisvus praktiliselt puudus. Eesti NSV kodanikel polnud võimalik tavalise passiga reisida välisriikidesse. Selleks oli vaja erilube, mille hankimine oli peaaegu võimatu. Riigis puudus sõnavabadus. Kodumaa, riigipea vms solvamine ja taga rääkimine tõi kaela suure karistuse (tavaliselt oli igas asutuses spioon, kes seda kontrollis, näiteks koolis õpetaja). NSV-Liidus olid keelatud jõulude pidamine ja kirikus käimine. Keelatud oli kuulata raadiosaadet "Ameerika hääl" ja vaadata Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid
" on vaid mõned neist pealkirjadest, mis portaalis Elu24 silma jäid. Tihtipeale võetakse ette mõne kuulsa inimese intervjuu, nopitakse välja teravamad ütlused, pannakse need teise konteksti ning voilà uus sokeeriv artikkel ongi sündinud. Sellised artiklid võivad küll pakkuda meelelahutust, kuid olulist informatsiooni leidub neis vähe. Sõnavabadus on tänapäeval demokraatia mõõdupuu see on üks terendav eesmärk, mille poole kõik liberaalsed riigid püüdlevad. Kuid kas sõnavabadus tähendab seda, et ajakirjanikud võivad öelda mida ,,sülg suhu toob"? Lugedes nö ,,kollast ajakirjandust" võib selline mulje kergesti jääda, kuna eetilised piirid on seal ammugi ületatud. Ajakirjandus on mõjuvõimas-sel on suur lai tarbijaskond.Seda kasutavad enim ära poliitikud, kellel on vajalik rahvatoetus.Esinetakse mitmete avaldustega, antakse intervjuusid ning otsitakse võimalusi tähelepanu püüdmiseks.Samal ajal mõjutab meedia kaudselt inimeste
Kvaliteetmeedia aga mõjutab positiivselt meie sihte ja otsuseid. See aitab elus paremini läbi lüüa, avardada silmaringi ning mõista ühiskonda, majandust ja poliitikat. Selline ajakirjandus ei sisalda kellegi arvamust, vaid on faktidel põhinev, asjalik ning täpne. Kvaliteetmeedia võimaldab inimestel paremini maailma mõista ning teha õigemaid otsuseid. Meedias ei tohi kellegi nime rikkuda. Massiteabevahendid on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud ning seetõttu on sõnavabadus Interneti avarustes eriti levinud. Väga tähtis on tähelepanu pöörata inimese mainele ning on oluline, et avalikustatud informatsioon ei mõju kellelegi solvavalt ning kahjulikult. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 17 on öeldud: ,,Kellegi au ega head nime ei tohi teotada." Kahjuks sageli ei mõelda, milliseid pilte või arvamusi avaldatakse. Inimesed peavad olema tolerantsemad ega tohi riivata oma hinnangutega teisi kuuluvuse, usu või välimuse pärast
Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi. Situatsiooni põhjenduseks tuuakse tihtipeale vajadust edendada inimõigusi ning võidelda ühiskonnas vaenuõhutamise ja diskrimineerimise vastu. Kõige selle tulem on teisitimõtlejate vabaduse piiramine. Öeldakse, et sõna- ja valikuvabadus on vaba ühiskonna üks alustalasid. Ent kui võim seab, ette reeglistiku, kuidas asjadest võib või peab rääkima, siis kaob ka sõnavabadus. Sedasi astub liberalism oma enda põhimõtõtete vastu ning muutub illiberalismiks. Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: "Kui aga liberaalne ideoloogia kuulutatakse poliitilise korrektsuse abil hoopis üheks ja ainuvõimalikuks demokraatia vormiks, siis pole tulemuseks hea demokraatia, vaid demokratuur see on diktatuuri ja demokraatia segu. Demokratuur tähendab, et riigis toimuvad küll valimised ning ametlikult on ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
