Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Swot". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohusetundlik, suulised, tagasihoidlik, kannatlik, kujutlusvõime, kohanemine, kultuuriga, sündimus, sisseastumisel, vererõhkTartu kutsehariduskeskus Nimi ENESEANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2014 Minu tugevad küljed Minu nõrgad küljed · Rahulik · Arg · Usaldusväärne · Kartlik · Huumorimeelne · Tagasihoidlik · Rõõmsameelne · Vaikne · Optimist · Suulised eneseväljendamise raskused · Vähenõudlik · Teiste arvamusest sõltuv · Kohusetundlik · Järeleandlik · Viisakas · Raske tulla toime stressiga · Kannatlik · Pabistaja
Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid · Õpib varakult lugema · Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev · Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete (Sepp 2010: 60). 9 Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus, motivatsioon. Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lap
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE  OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
stressiolukorras käitub (Elenurm jt 1997: 57). Järgnevalt on välja toodud need isiksuseomadused, millel on leitud seos pingetaluvusega.  Ekstravertsed inimesed – Vähem tundlikud välismõjude suhtes.  Introvertsed inimesed – Stressi korral mõeldakse positiivselt ja tegutsetakse koheselt.  Optimistid – Inimesed, kes ootavad positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades.  Avatus uuele – Isikuomadus, mida soodustavad rikas kujutlusvõime, uudishimu ja lai huvidering. Stressiga toimetulekut soodustavad ka:  leplikus – puudub harjumus viriseda,  kohusetundlikus – sisemine vajadus ülesanded korralikult täita,  karastatus – väheneb vastuvõtlikust stressile (Elenurm jt 1997: 57). 15 5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
Suitsetades  mõju saabub mõne minutiga, kestab mõne tunni Jäljed organismis kuni mitu kuud! Väike annus  põhjuseta õnnetunne, naeruhood, elav käitumine, jutukus, kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika, olukorra väär hindamine, õpi- ja keskendumisraskused, lühi- ja kaugmälu halvenemine, unehäired, aja/ruumi/vahemaade väär hindamine, reflekside aeglustumine, koordinatsioonihäired, laienenud pupillid, skleerad hüpereemilised, kiire pulss, kõrgenenud vererõhk Suur annus  tajumoonutused  nägemistaju, kuulmistaju , irratsionaalne käitumine, jälitusmõtted,rahutus,äng, psühhoos(enamasti skisofreeniataoline)  teada vaid mõni surmajuhtum Pikal kasutamisel: immuunsüsteemi nõrgenemine, nina- ja suulimaskesta haigused, hingamisteede infektsioonid, kopsuvähk, peavalud, peapööritus, testosterooni tootmise vähenemine, ebaregulaarne menstruatsioon, amenorröa, iseeneseslikud abordid, loote
Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu ja tekivad autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks on ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, samuti toidule.Allergia on immuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kollaps, kõhulahtisus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta.Sagedamini esinevad
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku turustamise
0% ++ 0 Küsimärgid  kiire turukasv, väike turuosa; kasum väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; rahalehma tugeval toel saavutatakse parem turuosa, perspektiivitu tegevuse või toote korral lõpetatakse toetus ja võetakse kõik mis võimalik. Tähed  kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub, rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; turuosa säilitatav toetuse korral. Rahalehmad  aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa säilitatav ka väikese toetuse korral. Koerad  aeglane turukasv, väike turuosa; kasum väga väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; lõpetatakse toetus, ammutatakse toode lõpuni või parema turupositsiooni saavutamiseks kasutatakse nisistrateegiat siirdumaks rahalehmaks.
Hävitab tervist, juba lapseeas tarvitatakse Olulisemad terminid 1. Psüühiline sõltuvus- vastupandamatu tung, iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega- eufooria, stimulatsioon, rahunemine, hallutsinatsioonid, joove - mida isik tahab teadlikult, sagedamini aga alateadlikult, korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. 2. Füüsiline sõltuvus- organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. 3. Abstinentsinähud (võõrutusnähud) - psüühilised ja füüsilised vaevused, mis on enamasti vastupidised uimasti enese toimega. (kui uimasti annab ergastunud oleku, siis võõrutusnähud võivad kaasa tuua depressiivse seisundi.) Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel
TEMAATIKA KORDAMISEKS INIMRESSURSI JUHTIMISE AINES 1. Inimressursi juhtimise olemus ja mõiste. IRJ olemus: 1960. a avaldas Douglas Mc Gregor raamatu ,,Ettevõtte inimlik külg"  väitis, et juhtimisele saab läheneda kahel põhilisel viisil. 1) Teooria X- inimesed on töövahendid (pikaajalised töötajad) ,,Piitsa ja prääniku meetod". 2) Teooria Y- inimesed otsivad väljakutset (tänapäevane mõttelaad). TÖÖTAJAD ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM VARA Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimise eesmärgid: 1)
Loogilise mõtlemisega 4. Mõistev 23. Lugupeetud 5. Sõbralik 24. Paljude teadmistega 6. Huvitav ja ootamatu 25. Enesekriitiline 7. Vastutulelik 26. Heldekäeline 8. Naljahammas 27. Saladusi hoidev 9. Hea huumorimeelega 28. Arukas 10. Aus 29. Järjekindel 11. Usaldusväärne 30. Tagasihoidlik 12. Kriitiline 31. Atraktiivne 13. Tasakaalukas 32. Elurõõmus 14. Tajub teiste tundeid 33. Külm 15. Jutukas 34. Teisi mõistev 16. Võimeline teisi kuulama 35. Alati korrektne 17. Loov 36. Agressiivne 18. Stiilne 37. Tahtejõuline 19. Tähelepanelik 38. Põhimõttekindel
Statistikaametist). Eestis ikka rahvusgruppe rohkem kui ainult eestlased ja venelased. 3) Sulandmine vs lõiming: Sulandumine(assimilatsioon)- muulane kaotab oma rahvusliku identittedi, hakkab sihtmaa keelt rääkima koduse keelena, võtab omaks suihtmaa käitumismallid jms, muudab ära oma nime sihtmaalikuks; oht selles see et kui nad nii palju sulanduvad, siis nad hakkavad liialdatult selle sihtriigi kultuuriga tegelema(marurahvuslus, vb veel hullem kui sihtmaa rahvusest inimestel),miinus- unustab oma maa keele ja kultuuri ning nt ei saa neid oma lastele õpetada vms) Lõiming(integratsioon)- eri elementidest terviku moodustamine, kõik rahvusgrupid moodustavad ilusti terviku; säilitavad oma kultuuri aga tulevad toime seal kus nad elavad; selle edukus sõltub sellest kuidas need ühisk grupid osalevad selles, kõik grupid peavad osalema; kui nõuda muulastelt nt
 Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti – kui saan lubada midagi sellist, mida varem endale lubada ei saanud.  Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud – kui saan ise kontrollida enda sissetulekut. Kui minu pingustus annab oluliselt jurde, siis pingutan rohkem. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS?  Kohanemine – kui saan igakuu 50euri rohkem, kas see jääb sul üle. Kui hästi sa kohaned sellega, kui tulud suurenevad, suurenevad ka kulud.  Võrdlus – võrlden teistega. Tahaks ka nagu need, kes minust eespool. Võrdlen ülespoole ja tahan juurde.  Alternatiivid  Muretsemine – kuis baassissetulek on kindlustatud, siis mingil hetkel hakkamemõtlema, mida me raha eest ei saa, ehk muretseme teiste asjade pärast.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälg
selge signaali peale nõutud ülesannet ära tegema, esialgu toetust vajades ja siis ka iseseisvalt. Soovitusi vanematele ole igapäevastes nõudmistes järjekindel; koosta kindel päevakava koos lapsega. Ära unusta, et päevakava lapsele tähendab päevakava ka vanemale; pane päevakava pereliikmetele nähtavale kohale. See võib olla ka piltidena; 11 suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad, aga "emotsioonideta"; ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; ühtlusta teie kui vanemate ja vanavanemate nõudmised; kiida last kohe, kui ta midagi hästi tegi. Ära vanu pahandusi meelde tuleta; - kui laps käitub valesti, paku välja parem käitumisviis; vahel soovib laps peale vihapurset üksi olla, anna lapsele teada, et austad ta tahtmist ja
ï‚· ï€ ï€ ï€ VARAJANE MÄRKAMINE JA TEATAMINE 1. Mida varasemas eas lapse probleeme ja iseärasusi märgata ning nendega tegeleda, seda paremad on selle lapse jaoks tulevikuväljavaated. 2. Ka näiliselt hoolimatud vanemad soovivad tavaliselt oma lastele head, kuid nad ei oska lapse emotsionaalseid vajadusi rahuldada - positiivse toetuse korral on nad enamasti võimelised muutuma. 3. Tuleb arvestada, et diagnoos võib olla perele sÌŒokeeriv ning kohanemine võtab aega, seetõttu tasub rõhutada esialgu pigem positiivset. 4. Lapsevanemad vajavad sageli ise aega ja abi, enne kui suudavad lapse arengu huvides lasteaia koostöö-pakkumise vastu võtta. 5. Õpetajal tuleb lapsevanemale järjekindlalt selgitada, et lisauuringute tulemused aitavad leida tema lapse probleemile sobivaima lahenduse. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ KONTAKTI LOOMINE LAPSEVANEMAGA 1. Alusta positiivsest – räägi lapse tugevatest külgedest ja edusammudest. 2
Asjad Inimesed ja suhted Kontroll Võimustamine 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised  karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel  loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel  1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist.
suurendavad vastutust, ebaselge struktuur vähendab eetikasurvet; formaalsed reeglid- ameti- ja tööjuhendid, eetikakoodeksid vähendavad ebamäärasust ja suurenadavad vastutust. · Organisatsioonikultuur- tugev organisatsioonikultuur mõjutab juhte enam kui nõrk; organisatsioonikultuur kehtestab tavaliselt kõrged eetikastandardid; nõrga kultuuriga organisatsioonides mõjutavad eetilistkäitumist rühmanormid. · Eetikasurve 6 komponenti- kahjulikkuse suurus, tagajärje ulatus; kahjulikkuse tõenäosus; ühiskondlik arvamus, konsensus pahelisusega; tagajärgede vahetu järgnevus; ohvri lähedus; efekti kontsentreeritus 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne vahel
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng  KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng  järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine  igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014  2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Asjad Inimesed ja suhted Kontroll Võimustamine 7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised  karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel  loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel  1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist.
Oluline koostöö ja ühisuse tunne- olulisemad inimarengus kui konkurents. Teiseks on psühhoanalüüs. Ei võta omaks seksuaalteooriat. Ema-lapse suhteid rõhutab. Võtab enda teooriasse. Mõjutatud Nietzsche poolt. Võimutahe. Adler kasutab sellist väljedit nagu püüdlus üleolekule. Ei lähe kokku N-ga aga üksikisiku rõhutamine ja võimutahe- Adler räägib alati ühiskondlikust tundest, sotsiaalsusest. Võib pidada keskkonna psühholoogiks; keskkonnaga kohanemine elu eesmärk. Ent samas liialt üldine. Inimene vajab selgemaid ja täpsemaid eesmärke. Elu eesmärk. (mõiste, mida kasutab isiksuse kujunemise puhul). Luuakse väiksemad eesmärgid, millele püüdlustes keskenduvad. Alateadlikut nt, varases lapsepõlves tekkinud. Tihti ka alaväärsustunde kompensatsioon abituse ja ebakindluse vastu. Sageli ebareaalsed või liialdatud, eriti kui alaväärsustunne on tugev. Nende põhiülesanne on kindlustada suund meie
Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat
kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist Narkootikum  osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Psüühiline sõltuvus  vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Füüsiline sõltuvus  organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. Võõrutusnähud  psüühilised ja füüsilised vaevused, vastupidised uimasti enda toimega. Kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Isik hakkab uimastit kasutama mitte enam subjektiivse rahuldustunde saavutamiseks, vaid võõrutusnähtude ärahoidmiseks/kõrvaldamiseks Tolerantsuse tõus  olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam
ÄRIPLAANI STRUKTUUR 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, on soovitav selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pöörata, sest see on äriplaani kõige rohkem loetud osa. Äriplaani kokkuvõttest peab saama kiire ülevaate, mida ja milliste vahenditega plaanitakse saavutada. Kokkuvõte ei tohiks olla pikem kui 1 lehekülg. Veelkord - kokkuvõttes tuleb esile tuua ainult olulisim! 2. Ettevõtte üldandmed · Ettevõtte nimi · Ettevõtte juriidiline vorm · Aadress · Telefonid · Faks · E-mail · Juhatuse liikmed · Põhikapital, st aktsiakapital/osakapital · Omanikud, nende osa kapitalist · Kontaktisik, tema telefon 3. Äriidee on mõte hakata tegelema mingi teenuse pakkumise või toote tootmisega ning teenida sellega kasumit. Äriidee võimalikud komponenendid mida antud äriplaani osas kirjeldada on: · ärivaldkond
Konflikt tekib tõenäoliselt juhi ja tema abi vajaduste ja väärtuste vastuolu puhul. Konflikt on edasiviiv, kui see suunab selgitama oma seisukohti, välja ütlema ootusi ja analüüsima koostöö parandamise võimalusi. Koostöö põhilistes reeglites saab kokku leppida, ent kõike reglementeerida on võimatu. 11 Hea koostöö vajab nii harjumist kui ka harjutamist. Vastastikune kohanemine võtab enamasti aega üks kuni kaks aastat. Koostöö käigus õpivad inimesed üksteist tundma. Õpitakse individuaalseid erinevusi austama ning kummagi panust tunnustama. Ideaalse koostöö korral loodab juht, et abi mõistab teda mitte ainult poolelt sõnalt, vaid lausa vaikideski. Enamasti iseloomustab selline ideaal parimaid koostööperioode. On loomulik, et kõik päevad ei saa olla parimad. Raskuste ja arusaamatuste põhjused ülema ja alluva vahelises suhtlemises on:
Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad. 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine. (näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused. Püsivus ehk konstantsus (N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte). Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. (tajub paremini neid objekte, mille silmis inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju. Liikumistaju
eksperimenteeriv, uudishimulik, mänguline, mitmekesine, originaalne, pühenduv. Innovatsiooni on võimalik suurendada: ideede pööramine, ekspertide nõu, analoogiate jälgimisega. Innovaator on ideede generaator, ressursi otsija, ideede läbisuruja, organiseerija, liider. Loovus informatsiooni kogumine (järgida ja uurida oma keskkonda, loodusest inspiratsiooni ammutamine, oskuste ja võimete arendamine), ideede loomine (kogutud info analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus  mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria  isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled  puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne
annaabi.ee 
