Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Swot analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spetsialistid, palgatase, motivatsioon, kompetentne, juhtkond, üldkulud, tehnoloogia, keeleoskus, konkurents, pakkumisel, koostööpartnerid, seadmed, tõstukid, transpordiühendus, meeskond, pinged, inflatsiooniga, osakonda, palgatõus, maksejõuetus, firmale, hõivamine, keeleõpevanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 5. SWOT analüüs Kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: · unikaalne toode; · pikaajaline turuliidri seisund; · kaasaegne tehnoloogia; · koolitatud personal; · tugev logistiline lahendus; · lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud; · madalad püsikulud; · kogenud ja kompetentne juhtkond jne. Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: · puudulik kvaliteedijuhtimine; · kehv kvaliteet; · suured üldkulud; · madala kvalifikatsiooniga tööjõud; · tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine; · toode on moraalselt vananenud; · toote või kaubamärgi halb maine ostjate seas; · madal krediidivõime jne. Ettevõtte välisteks võimalusteks on näiteks: · uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine; · riigipoolne tugi tegevusalale;
Visiooniks on üle Eesti filmimis- ja striimimisteenuseid pakkuda, et inimesed kutsuksid just meid oma elu tähtsamaid sündmusi kõrgkvaliteedina jäädvustada. Missioon – Ettevõtte Sten Lippur missiooniks on pakkuda tööd kaasaegse tehnikaga firmas, pakkuda klientidele kõrgkvaliteetset videoteenust, et jäädvustada kõik tähtsamad elusündmused. Eesmärgid – Lühiajaline- osta kõik vajaminev tehnika, et saada teha tööd. Otsida ja palgata oma ala spetsialistid tööd tegema. Otsida kliente ja teha reklaami. Keskmine- osta juurde paremat tehnikat, et saaks oma hinnangut tõsta tööturul. Otsida suuremaid kliente ja üritusi. Pikaajaline-Olla Eestis tuntud ja nõutud firma, omada kaasaegset ja konkurentsivõimelist tehnikat ja tööjõudu. tunnuslause: Kõrgkvaliteetne videomaterjal igaühele! 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid,
T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani. Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: · unikaalne toode; · pikaajaline turuliidri seisund; · kaasaegne tehnoloogia; · koolitatud personal; · tugev logistiline lahendus; · lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud; · madalad püsikulud; · kogenud ja kompetentne juhtkond jne. Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: · puudulik kvaliteedijuhtimine; · kehv kvaliteet; · suured üldkulud; · madala kvalifikatsiooniga tööjõud; · tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine; · toode on moraalselt vananenud; · toote või kaubamärgi halb maine ostjate seas; · madal krediidivõime jne. Ettevõtte välisteks võimalusteks on näiteks: · uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine;
· Juriidilne (õigusaktid, aga ka valitsus.. ja ka suhted teiste riikidega) Väliskeskkond kas pakub võimalusi või ohte. Tegevusharu keskkond · Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine; · Konkurentsijõudude hindamine; · Strateegiliste gruppide (lähedane positsioon turul) väljatoomine; · Tegevusharu peamiste liikumapanevate jõudude mõju hindamine; · Kriitiliste edutegurite määratlemine (tootmine, turundus, tehnoloogia, organisatsioonilised võimed, muud tegurid) Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ning tegevuskoskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Strateegilise analüüsi meetod SWOT 1. Tugevused (strengths) 2. Nõrkused (weakness) 3. Võimalused (opportunities) 4. Ohud (threats) Edu põhialuseks on õigeaegsed ja õige suunaga otsused. Konkurentsieelis saavutatakse rajades strateegia ettevõtte tugevatele külgedele.
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel
põhjustatud frantsiisilepingust tulenevatest reeglitest. Seega aitaks väliseid ohte oluliselt 10 vältida ka frantsiisilepingu reeglite muutus vastava regiooni kasuks, mis lubaks Eesti esinduskauplustel tegutseda rohkem vastavalt turuseisule. Tabel 4. TWOS ehk strateegiate analüüs (Autorite koostatud) Tugevused–võimalused: Tugevused–ohud: • kvaliteetsed tooted vähendavad • kaasaegse tehnoloogia kasutamine konkurentide arvukust; aitab vähendada kulusid; • kaasaegse tehnoloogia kasutamine e– • ostjate eelistuste muutumist ning poe loomisel; nõudluse vähendamist aitab vältida • uue esinduskaupluse avamine tänu tagasiside kogumine. avatavale e–poest tulenevale müügitulule. Nõrkused–võimalused: Nõrkused–ohud:
Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud 3. Arutle, milleks on vaja missiooni ja visiooni ettevõttele. Miks on oluline, et ettevõtte töötajad mõistavad ja tulevad ettevõtte missiooni ja visiooniga kaasa? Ettevõtte missioon Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne Missiooni sõnastus lähtub äridefinitsioonist (äriideest) Missioonil on väga lihtne ülesanne. See võtab kokku põhjuse, kuidas ettevõte teenib tänase turu- ning kasumiosa. Missioon ütleb, kes me oleme ja mida teeme. Esimene küsimus, millele missioon peab vastuse andma, on fookustarbija, kellele on firma tegevus suunatud. Tarbija on iga ettevõtte kõige olulisem osa, ilma tarbijata lihtsalt pole ettevõtet.
ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
geograafilised muutused jätkub linnastumine (urbanisatsioon), kuigi viimasel ajal on veidi märgata vastupidist tendentsi toimub linnaelanike ümberpaiknemine kesklinnast eeslinnadesse; haridustaseme tõus; teenistujate osakaal kasvab, tööliste osa väheneb. Suuremaid kasvusid on oodata arvutustehnika, andmetöötluse, teaduse ja sotsiaalteenuste vallas. Majanduslik keskkond (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord nt meie potentsiaalsed tellijad). Turunduse majanduskeskkonna moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. 11 Sotsiaal-kultuuriline keskkond (väärtushinnangud, eelistused, arusaamad, käitumine).
Ettevõtte tunnuslause (slogan) Omavad tähtsust eelkõige turundussuhtluse seisukohalt Registreeritakse ettevõtte kaubamärgina EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE Seisukoht: Eesmärke püstitavad ettevõtte omanikud, juhid aga tegelevad eesmärkide saavutamisega. Ettevõtte pikaajalisele edukusele ja tema väärtuste kasvule mõjub hästi see, kui eesmärkide püstitamisel arvestatakse tasakaalustatult erinevate huvigruppide eesmärkidega. Võimalikud huvigrupid: Omanikud Juhtkond Töötajad 9 Kliendid Hankijad Kreeditorid Omavalitsused Eesmärkide sõnastamine Prioritiseeritus Mõõdetavus, konkreetsus, spetsiifilisus Keskendatus tulemusele, mitte tegevusele Seotus kindla ajakavaga (tähtaeg) Reaalsus - pingutust nõudvad, kuid saavutatavad Omavaheline kokkusobivus Aktsepteeritus töötajate poolt
4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland: Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuseomaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumis- teadlastele, eelkõige psühholoogidele. McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. David L. Birch The Job Generation Process (1979). Paljud suurettevõtted olid jäigad ega suutnud kohaneda uute turutingimustega.
geograafilised muutused jätkub linnastumine (urbanisatsioon), kuigi viimasel ajal on veidi märgata vastupidist tendentsi toimub linnaelanike ümberpaiknemine kesklinnast eeslinnadesse; haridustaseme tõus; teenistujate osakaal kasvab, tööliste osa väheneb. Suuremaid kasvusid on oodata arvutustehnika, andmetöötluse, teaduse ja sotsiaalteenuste vallas. Majanduslik keskkond (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord nt meie potentsiaalsed tellijad). 11 Turunduse majanduskeskkonna moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. Sotsiaal-kultuuriline keskkond (väärtushinnangud, eelistused, arusaamad, käitumine).
juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt
juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt
juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt
omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Lai määratlus Kitsam määratlus Rõivaste tootmine Töörõivaste tootmine Transport Lennutransport Mööbli tootmine Aiamööbli tootmine Toiduainetööstus Jookide tootmine/mahlade tootmine Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama hubigruppide mõju ja täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud Kriitilised edutegurid Strateegilised grupid tegevusharus. Võtmeküsimused: · Haru majanduslikud iseärasused · Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE
omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Lai määratlus Kitsam määratlus Rõivaste tootmine Töörõivaste tootmine Transport Lennutransport Mööbli tootmine Aiamööbli tootmine Toiduainetööstus Jookide tootmine/mahlade tootmine Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama hubigruppide mõju ja täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud Kriitilised edutegurid Strateegilised grupid tegevusharus. Võtmeküsimused: · Haru majanduslikud iseärasused · Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE
Harilikult loetakse faasi alguseks momenti, kus müügimahu kasv või kahanemine on ilmekas ja nähtav. Turundaja saab iga etapi jaoks koostada vajaliku turundusstrateegia ja –taktika. Kuna tegevust on vaja muuta sõltuvalt toote elustaadiumist, tuleb turundajal hästi tunda elutsükli kõiki faase, selleks on vaja koguda ja analüüsida infot. Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus oleneb tarbijate vajadustest, soovidest, hoiakutest ja käitumisest, tehnika ja tehnoloogia arengust ning uuenduste kasvutempost, konkurentsist ja firma enda turundusest. Tehnika ja tehnoloogia arengust tingituna on toote elutsükkel üldiselt lühenenud. Mida aktiivsem on konkurents, seda lühem on toote elutsükkel. Turutõkked, patendid või piiratud juurdepääs toormeallikatele aeglustavad konkureerivate toodete evitamist ja seetõttu võib elutsükkel olla märksa pikem sellest, mis kujuneb kergesti ligipääsetaval turul. Arendusfaas
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
• Kliendikesksus, keskendumine põhioskustele • Innovaatilisus – Sa pead arenema ja arenema organisatsioonina • Tõhus võrgustumine • Kiirus ja õige ajastus – “noolte heitmine” Me ei saa tukkuda vaid peame pidevalt üritama ja edasi püüdlema. Peab olema julgust ja julgust riskida • Kiire õppimine – organisatsioon peab õppima, töödejuhataja peab õppima. Peamine tegur on organisatsiooni personal, selle omadused, oskused ja motivatsioon. Iga organisatsioon peab olema võimeline • Ülelööma organisatsiooni teenindusse soovituid töötajaid • Hoidma neid organisatsioonis motiveerituna, innustades ja luues eeldused headeks töösooritusteks • Tunnustama töötajaid heade töötulemuste eest • Vajadusel arendama nende tööoskusi ja hoolitsema töötajate töövõime säilitamise eest, et nad suudaksid piisavalt hästi tööd sooritada hetkel ja tulevikus. 1.1.2 Juhtimine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Terviklikkus, teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus mõistmine Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse tekitamine Organisatsiooni stabiilsuse tagamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused Konkurents Koostöö Asjad Inimesed ja suhted Kontroll Võimustamine 7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada.
Terviklikkus, mõistmine teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse Organisatsiooni stabiilsuse tagamine tekitamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused Konkurents Koostöö Asjad Inimesed ja suhted Kontroll Võimustamine 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
Juhtmõtteks, et pakkumine toob endale ise nõudluse, kuna tootmise põhiline tähelepanu on suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel on vähe vaba raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu ning veel polnud rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. Kui kaupade pakkumine on väiksem kui nõudmine, siis on selline konseptsioon mõistlik, eriti põllumajanduses, kus puudub konkurents. · Tootekonseptsioon lähtub sellest, et tarbijad eelistavad neid kaupu, millel on parem kvaliteet. Eeldused : · Tootja on orienteeritud kvaliteetsete toodete valmistamisele mõõduka hinnaga. · Tarbijad on teadlikud samalaadsete toodete olemasolust. · Tarbijad teevad valiku, võrreldes sarnaste toodete kvaliteeti ja hinda. · Tarbijad tahavad osta neid tooteid, suhtuvad pakutavatesse kaupadesse hästi (hea kvaliteet,
1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1
olemuselt innovatiivne, siis saab ikkagi välja tuua selged erinevused innovatsioonide loomisele suunatud projektide juhtimise ja stabiilse, välja kujunenud situatsioonis juhtimise vahel. Stabiilse ja rutiinse töö juhtimise näiteks võib olla finantsosakonna töö juhtimine, mis pakub teenust raamatukogule pakutakse regulaarset, välja kujunenud põhimõtetega standardset teenust. Aeg-ajalt tuleb ette muutusi, kui juhtkond tutvustab uut aruandevormi või töövõtet, kuid peale sellist ajutist segadust liigub süsteem tagasi oma välja kujunenud suhteliselt ennustatavate töörutiinide juurde. Projektid on oma olemuselt suunatud uudsele ja unikaalsele tulemile ning seetõttu vajavad mõnevõrra ebatraditsioonilisemaid lähenemisi ka juhtimisvõtetelt. Projektide- ja stabiilses keskkonnas juhtimise võrdlus on toodud tabelis 1. 5 Tabel 1
töötajatele. Igal asjal peab olema oma koht. 11. juht peab pühenduma alluvatele igat alluvat tuleb võrselt kohelda 12. stabiilne juhtimisstruktuur Juhid peavad püüdlema vähese tööjõu voolavuse poole. Juthimisel on tähtis eesmärk hoida töötajate produktiivsust. 13. initsiatiiv Juhtidel tuleb töötajate initsiatiivi alati julgustada. 14. kõrge moraal (lojaalsus; organisatsiooni kultuur) Juhtkond peab julgustama harmooniat ja üleüldisi häid emotsioone töötajate seas. Fayoli juhtimispõhimõtted, mis käivad printsiipidega käsi käes: · plaanimine eesmärkide püstitamine · organiseerimine eesmärkide täitmise korraldamine · mehitamine sobilike töötajate leidmine · käsutamine juhendamine, tegevuse koordineerimine · kontrollimine info kogumine täitmise käigust
Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada).
annaabi.ee 
