+ Riitsinus Ricinus Communis + Välimus Lehed 15-45 cm purpurjad või rohelised Õied väikesed rohekas- kollased, koondunud kobaratesse Kõrgus: üheaastasena kuni 1,8 m ; looduses püsikuna kuni 10 m Laius: üheaastasena kuni 1 m; looduses püsikuna kuni 4m + Viljad Seemned Ogalised kerajad Lapikud, hallid, helehallid, hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või apr...
• Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park Taimed: kukekannus, hosta, peiulill Asukoht: Karlova, Tartu Taimed: ilukapsas, peiulill, vilt-ristrohi
4.soojusnõue väiksem / suur 5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8.algarenemine kiire / väga aeglane Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned.
b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon Valgud seovad endaga pöördumatult teatud spetsiifilisi mürke a) nt raskmetalle b) alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge. 7. Retseptoorne a) valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule
moodustumisel. Maapähklites leiduvad eeterlikud õlid parandavad seedimist. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse kondiitri- toodetele, hiina köögis ka liha- ja köögi- viljaroogadele. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitai- mena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuulu- des seemnete väga kõrge õlisisalduse poo- lest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem soja- õlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist. Maapähkel kasvab tänapäeval kogu maailma subtroopilistes ja troopilistes piirkonda- des. Suurimad maapähkli kasvatajad on India ja Hiina, järgnevad Senegal, Ameerika Ühend- riigid, Nigeeria, Birma, Indonee- sia
linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana
2011 -pööris-rebashein (A. paniculatus) Eelistavab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Sobib murupindade kaunistamiseks, kasvab ka varjulisemas kohas. Sobib aktsenttaimeks sügisel värvuvad rohelised lehed punaseks. Joonis 40. Pööris-rebashein (http://gruntopis.w.interia.pl/am.pygmyt1.jpg) Riitsinus (Ricinus communis ) Tavaline riitsinus kasvab kõige paremini ja on dekoratiivsem päikesepaistelistes, soojades ja niisketes kohtades. Ei kannata öökülmasid ega pikemaid külmasid ilmasid! Eelistab sügavaid, kobestatud, kultiveeritud pindasid. Sobib viljakas must muld. Kasvatatakse gruppidena, või üksikult ja teiste kenade õitega lillede taustana olenevalt kompositsioonist foon või aktsent. Joonis 41. Riitsinus (Ricinus communis) (http://dtirp.dtra
Kerarebashein Gomphrena 1 18 C 14 päeva Gasaania Gazania 1 18 C 7-14 päeva Harilik päevalill Helianthus annuus 1 18 C 7-14 päeva Sultan-lemmalts Impatiens walleriana 1 V 20-25 C 14-20 päeva Aedlevkoi Matthiola incana 1 V 18-21 C 7-14 päeva Riitsinus Ricinus communis 1 20 C 14-20 päeva Karvane päevakübar Rudbeckia hirta 1 16 C 14-20 päeva Salveid Salvia 1 18-22 7-20 päeva Lamav sanvitaalia Sanvitalia procumbens 1 15-18 C 7-14 päeva Viltleht Senecio cineraria 1 18 C 7-14 päeva
Ameerika Ühendriigid, Nigeeria, Birma, Indoneesia. Maapähkel on troopika- ja subtroopikataim ja tema levikuala langeb mõneti kokku sojaoa omaga, ainult Aafrikas on ta rohkem levinud. 1986. aastal kasvatati sojauba Indias juba 7,8 miljonil hektaril ja Hiinas 3,4 miljonil hektaril. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitaimena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuuludes seemnete väga kõrge õlisisalduse poolest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem sojaõlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist. 10 11
tuleb parem saagikus, kui hiljem. Külviviis on kitsarealine reavahega 7,5 cm. Kasvuajal äestatakse, tehakse keemilist umbrohutõrjet. Neli küpsusjärku: roheline(pitsi ja batisti valmistamine), varanekold (kiu saamine), kold(seemnesaamiseks), ja täisküpsus(õli saamiseks).Koristamine peab olema hästi mehhaniseeritud.Kombainidega. 55) Linavarre anatoomiline ehitus. 56)Õlikultuurid, nende tähtsus. Taimed, mille seemned või viljad sisaldavad rasvõlisid. Päevalill, safloor, riitsinus, maapähkel,magun,perilla,seesam,raps,rüps,tutra,sinep.Omavad suurt tähtsust toiduainetööstuse, tehniline tooraine.Tarvitatakse otseselt toorainena, konservide ja margariini valmistamiseks, kondiitri, värvi,laki,seebi,naha,tekstiili, parfümeeriatöös-tuses. Õli väljapressimise jääk söödetakse loomadele.Paljud taimeõlid muutuvad õhuhapnikuga ühinedes tahketeks, nad kuivavad, see on kvaliteedinäitaja. Jaotataxe: 1)kuivavad õlid-lina ja
Külviviis on kitsarealine reavahega 7,5 cm. Kasvuajal äestatakse, tehakse keemilist umbrohutõrjet. Neli küpsusjärku: roheline(pitsi ja batisti valmistamine), varanekold (kiu saamine), kold(seemnesaamiseks), ja täisküpsus(õli saamiseks).Koristamine peab olema hästi mehhaniseeritud.Kombainidega. 55) Linavarre anatoomiline ehitus. 56)Õlikultuurid, nende tähtsus. Taimed, mille seemned või viljad sisaldavad rasvõlisid. Päevalill, safloor, riitsinus, maapähkel,magun,perilla,seesam,raps,rüps,tutra,sinep.Omavad suurt tähtsust toiduainetööstuse, tehniline tooraine.Tarvitatakse otseselt toorainena, konservide ja margariini valmistamiseks, kondiitri, värvi,laki,seebi,naha,tekstiili, parfümeeriatöös- tuses. Õli väljapressimise jääk söödetakse loomadele.Paljud taimeõlid muutuvad õhuhapnikuga ühinedes tahketeks, nad kuivavad, see on kvaliteedinäitaja.
läbimõõt). 3. Kaitse funktsioon. Passiivne kaitse (kattevalgud aga ka ogade ja kilbiste valkstruktuurid) ja aktiivne kaitse (võõrvalkude vastased antikehad, verehüübevalgud, erinevad valgulised mürgid). 4. Valkude toksilisus. Bakterite tasandil botulismi tekitaja toksiin botuliin, millel põhineb ka botox. Botuliin blokib närviimpulsi ülekande lihastesse. Taimede tasandil riitsinus ja valguks ritsiin, tehakse gastrool õli, milles ei ole valke. Loomades on kõige mürgisem tetradotoksiin kerakalades. Tetradotoksiin blokeerib naatrium-kaalium ainevahetuse (teadvus püsib, a sured ära). Paljud toksiinid on termostabiilsed. Off topic: kiudainerikas müslibatoon (kiudaineid 100g- s rohkem kui 8) tõesti vabastab energiat pikema aja kohta. 13 5
annaabi.ee 
