Iluatimede kasutamine Ülesanne 7 Aktsenttaimed • Roosbegoonia • Ilukapsas • Madal mätashari • Harilik kosmos • Fuksia • Heliotroop • Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill
Eelistab päikselist kuni poolvarjulist, tuulevaikset ja huumusrikast, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta, regulaarset kastmist ja väetamist. Begoonia õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti. Mugulbegooniat sobib istutada peenardele, rõdukastidesse, ripp-vaasidesse või aiapottidesse, samuti kalmistutesse. Dekoratiivsed õied ja pikk õitseaeg laiendab mugulbegoonia kasutamisampluaad kõige sobivam aktsenttaimena, kuid võib kasutada ka täitetaimena või kasvatada amplites. Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) (http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 ...
Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad lisa- ja külgjuurtesse Juuremugulatel on sageli lisapungad juurekaelal – vegetatiivne paljunemine ◦ Daalia, mugulbegoonia, bataat, pojeng Sümbioos Mükoriisa e. seenjuur on juuretippudega sümbioosis elavad seenehüüfid Seene rakkude ensüümid mineraliseerivad mulla orgaanilisi aineid - aitavad kaasa nende omastamisele taimede poolt Suurendavad juurevõrgustikku ning parandavad vee omastamist Juuremügarad esinevad peamisel liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel ca 200 liigil teistest perekondadest Õhulämmastikku omastada suutvad bakterid elavad taimede juurtes – tekivad kasvajataolised moodustised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
