Maarja-sõnajalg · Kõrgus kuni 1m. Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15¼25 cm laiad, vahel isegi rohkem, suvehaljad, asetsevad enam-vähem korrapärase lehterja kimbuna, värvuselt tumerohelised. · Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-, salu- lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. · Kuulub sõnajalgade hulka. · Ammusest ajast on risoomi ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimesel kui kariloomadel. Toimeained põhjustavad paelussi lihaste halvatuse ja vabanemise soole seinalt. Peale ravimi
Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all, kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks ümber istutada.
lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised f) korvõielised 3. Sammaltaimed, tunnused ja jagunemine. 4. Sõnajalgtaimed tunnused ja jagunemine.
· Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad.
Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad.
3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim - Kaheaastane taim 3.Paranda tekstis vead ! Tõmba veale tekstis joon alla ! Paranda lause all ! 4p Õistaimed kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Õistaimete kasvuorganiteks on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda
SINIKAS Sinikas on mustika perekonna taim. Seda näitab tema ladinakeelne nimi "Vaccinum", mis on sama kui mustikal. Seega peab sinikal ja mustikal ka palju ühist olema. Ja ongi. Kõigepealt on nad mõlemad suvehaljad kääbuspõõsad. See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad,
Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas
linnaolusid. Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid Lehis · Perekonnas 10 liiki · Okkad kuni 60 kaupa kimbus · Kasvualad Euroopa keskosa, Põhja-Ameerika, Aasia · Suvehaljad · Okastel puud kaitsev vahakiht, mis kaitseb aurumise eest, ilma külmuks ta talvel ära Elupuu · Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja-Ameerikast, 3 Aasiast · Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt · Sarnaneb ebaküpressiga Seedermännid · Okkad 5-kaupa kimbus · Alpi seedermänd alaliikidega Siberi ja Euroopa seedermänd · Eestisse toodi 19. saj esimesel veerandil Nulg · Kasvab põhjapoolkera mägimetsades
saagjaservalised, viietised, roosad, punased, kandilisi tiivulisi või tiivut abilehtedeta valged või kollased, seemneid. ebasarikjates õisikutes. 2.2.1. Perekond kuslapuu (Lonicera) Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised, meerikkad, värvuselt valgest kuni punaseni, paljudel liikidel tugevalõhnalised. Viljad on ühe kuni paljuseemnelised
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel. Parasniisked või märjad vett läbi laskvad mullad. Okkad lamedad, tumeroheised, lühikesed. Pungad terava tipuga kuni 2cm. Käbid kuni 2cm, pruunid, rippuvad. Puit hele ja suhteliselt pehme. Ei hinnata kõrgelt, kasutatakse kergemates ehituskonstruktsioonides ja tselluloosiks. Hinnatud ilupuu aedades ja parkides. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, käbid 9. Perekond lehis ja euroopa lehis Perekond lehis: Lehised on suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Okkad 1kaupa spiraalselt ümber võrse, hiljem mitmekümne kaupa. Okkad kitsad, pehmed ja kuni 5cm. Käbid suhteliselt väikesed, püstised, ovaalsed ja pruunid. Puit punakaspruun, kõva, tugev, väga vaigurohke. Perekonnas umbes 10 liiki (euroopa, siberi, kuriili). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kasutatakse saematerjalina ehituses, välis- ja siseviimistluses.
13) Abies x phanerolepis värdnulg *Võrse kergelt karvane (hõredad, hallid). *Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud). Perekond lehis (Larix) Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike
võrse lõppu. Seemnetel kas valmimise sügisel (eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad on tiivad. või järgmisel kevadel. okastega lühivõrsed. Igi- või suvehaljad; keskmised kuni väga suured ja ülikõrged puud, mille oksad pole männases; koor noorena ja keskeas õhuke, Sugukond Käbid kerajad või Taxodiaceae väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad sooküpressilised ovaalsed.
Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad
seega kasvavad rodod paremini kui üksikult; minimaalseks grupiks oleks 3 ... 5 taime. Grupp hoiab parenmini ka mikrokliimat. · Rodod kasvavad ilma probleemideta seal, kus kasvab looduses mustikas ja kanarbik · Rodod on tundlikud tuuliste kasvukohtade suhtes · Ealeski ära istuta rodosid mulda koos pakendiga! Mõningaid rododendroniliike Kõige laiemalt võib rododendronid jagada kahte suurde gruppi: 1) igihaljad 2) suvehaljad Igihaljad võib omakorda jaotada tinglikult suurelehisteks ja väikeselehisteks ning täis- ning pooligihaljasteks liikideks. Mõiste "pooligihaljas" tähendab, et kuigi taim talvitub koos lehtedega, vahetuvad lehed ikkagi, kuid seda üheaegselt uute lehtede kasvatamisega. A. Igihaljaid rododendroniliike · Rhododendron catawbiense -Katawba rododendron Katawba rododendron on enim levinud igihaljas rododendroniliik. Taim saavutab meie
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte
helehall. Õitseb mai keskel. Õied pruunides või lillakates kimpudes. Tiibvili valmib oktoobris. Külmakindel, tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini. Viljakas muld. Kasvavad varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae) Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni.
laialdaselt levinud põhjapoolkeral ja mägedes, Harilik kukehari kus moodustavad ulatuslikke okasmetsi. 1.4 Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. 1.5 Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskonnatingimuste muutustega
Seetõttu on rabade taimestik liigivaene. Eesti rabadel on samblikke ümmarguselt 50 ja vetikaid 150 liiki. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnetaimi on kokku vaid paarikümne liigi ümber. Umbes niisama palju on turbasamblaid ja pärislehtsamblaid. Silmas pidades rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära, võib neid rühmitada järgmiselt: 1.) turbasamblad, 2.) igihaljad puhmad (kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, kukemari, jõhvikad, pohl), 3.) suvehaljad puhmad (sinikas, mustikas) 4.) puud , 5.) kitsalehelised rohttaimed (tupp-villpea, rabajänesvill, rabakas jt.), 6.) laialehelised rohttaimed (rabamurakas), 7.) putuktoidulised taimed (huulheinad), 8). pärislehtsamblad (raba-karusammal, palusammal jt.), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened. (Valk, 1988: 94- 96, 138) Soode loomastik ja linnustik Madal- ja siirdesoode loomastik ja linnustik
Perekond vaher (Acer L.) [átser] Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni 16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid
Mõnede okaspuuliikide seemned sisaldavad toiduks kasutatavat õli. Märgatav osa okaspuudest läheb ka kütteks. [paljas] 12 Õistaimed Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda
pikkvõrsetel või 20-...75- kaupa lühivõrsetel männases või osa okkaid võivad olla soomusjad 1-aastased võrsed 1-aastased võrsed Okkad Okkad Perek. kadakas- kollakad kuni pruunid: rohelised igihaljad suvehaljad Juniperus Perek. nulg-Abies Perek. Perek.mn Perek.lehis- jugapuu-Taxus d-Pinus Larix Perek. kuusk-Picea Perek.ebatsuuga- Pseudotsuga Perek. tsuuga- Tsuga Perekonnad ABIES, PICEA, TSUGA ja PSEUDOTSUGA Okkad lineaalsed, asetsevad
Aurea'; 'Standishii'; 18. Perekond vaher ja harilik vaher Perekond vaher (Acer L.) [átser]Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Lehtede ja ka viljade sügisvärvus väga pilkupüüdev, värvudes enne lehtede varisemist kollakates, roosades ja punastes toonides, vaid mõnedel liikidel jäävad lehed kuni varisemiseni rohelisteks. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste
rannikualasid. Seal elavad veidrad kalad mudahüpikud, kes muda sees hüplevad, ja küttkala, kes suust tuleva veejoa abil putukaid okstelt maha paiskab, et siis nad vees kinni püüda. Seal elab ka ahve ning mõned maailma mürgisemad meremaod. 5.SOODE MARJAD 5.1 Sinikas Sinikas on mustika perekonna taim. Seda näitab tema ladinakeelne nimi "Vaccinum", mis on sama kui mustikal. Seega peab sinikal ja mustikal ka palju ühist olema. Ja ongi. Kõigepealt on nad mõlemad suvehaljad kääbuspõõsad. See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika
Joonis 68. Thunbergi kukerpuu ,,Carmen" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja-- psad/thunbergi-kukerpuu-carmen/?category=7&panel=1) 72 Joonis 69. Thunbergi kukerpuu 73 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster horizontalis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,5 1 m kõrge, 0,8 1,5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: laiuv põõsas Lehed: Lehed suvehaljad kuni pooligihaljad, nahkjad, munajad kuni ümarad, 0,5 -1,5 cm pikad, pealt läikivad, alt heledamad, veidi karvased. Lehtede sügisvärvus sarlakpunane kuni oranz Õied või õisikud: Õied 1-2 kaupa, eelmise aasta võrsetel, valged kuni roosad Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: maadjas, tõusvate võrsetippudega, kalasabamustriliselt hargnev Kasvukoha nõuded: paremini kasvavad täisvalguses, kuid taluvad ka poolvarju. Viljakas ja niiskes pinnases vähenõudlik
Idanemispuhkus. Puhkus ebasoodsa perioodi üleelamiseks. Füsioloogiline puhkus (sisemine), sundpuhkus (väline). Vananemine. Võib olla osaline või täielik. Organid võivad vananeda ja surra üheaegselt, surra võivad ainult lehed, ja samuti vananeda ja surra võib vaid sisemine puiduosa. Vananemise põhjustab: keskkond ammendub, keskkonda kogunevad taime enda jääkained, keskkonda kogunevad parasiidid. Püsikud, puud. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine). Suvehaljad puittaimed langetavad lehti vegetatsiooni lõpul. Lehtede langemine on vajalik – taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, - taimelehed külmuksid läbi ja hukkusid, - lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Arenguetapid taime elus. Rakkude kasvu, arengu ja vananemise alusel eristatakse taime arengujärke: embrüonaalne e looteline; juveniilne e noorusjärk; matuurne e täiskasvanujärk; seniilne e raukusjärk. Taime liigutused
3. Kserofüüdid on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal. Siia kuuluvad näiteks harilik mänd ja kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osa liikidel on hästi arenenud pindmisesm juurestik ja nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Pilet 5 Saare (Fraxinus) perekonda kuulub u. 70 liiki põhjapoolkeral, mis on ühe- ja kahesugulised, vastakute paaritusulgjate liitlehtedega suvehaljad puud ja põõsad. Õied ühe- või kahesugulised, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Vili kuiv, tiivaga varustatud nahkjas pähklike. Mõned liigid tuultolmlejad, mõned putuktolmlejad. Kiirekasvulised, hea puiduga ja tihti kasutatud haljastuses. Perekonnas umbes 70 liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes. Perekond Nulg (Ábies Mill.) Abies Introduktsioon - taimeliigi viimine väljaspoole tema looduslikku areaali. Paljude
kahkjaspunane ristik, kassiristik, kuldristik, aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes, harilik koldrohi, aas-hundihammas, haisev jooksjarohi. Sk. Pöögilised - Õiekate lihtne, neljatine kuni kuuetine, sigimik kolmepesaline, igas pesas kujuneb tavaliselt üks pähkel, pähklit ümbritseb lüdi, mis on kaetud soomusjate v. ogajate väljakasvetega. Lehed terved v. hõlmised, igihaljad v. suvehaljad. N: harilik pöök, harilik tamm. Sk. Kaselised - Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine, õied ühesugulised. Vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike. N: sookask, arukask, madal kask, vaevakask, sanglepp, hall lepp, harilik sarapuu, harilik valgepöök. Taimestik Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu -Eestis
täiskasvanud taime funktsioonide taandarengule, on vananemine. Vananemine pole ainult eluprotsesside vaibumine, vaid korrastatud ja programmeeritud protsess(ide seeria). Taimed vananevad erinevalt. Taime organid võivad vananeda ja surra üheaegselt (paljud 1a-sed taimed), surra võivad ainult lehed, ja samuti vananeda ja surra võib vaid sisemine puiduosa oga terve taim jääb veel aktiivsesse kasvufaasi. 11. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine). Suvehaljad puittaimed langetavad lehti vegetatsiooni lõpul. Lehtede langemine on vajalik: · taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, et katta lehtede kaudu aurunud vee kadusid; · taimelehed külmuksid läbi ja hukkuksid · lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Heitlehiste puittaimede lehed langevad valdavalt vegetatsiooniperioodi lõpus. Igihaljastel puittaimedel aga periooditi aasta ringi 12. Arenguetapid taime elus.
Katteseemnetaimed Õis- ehk katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest paljasseemnetaimedest. Katteseemnetaimede eellased kuuluvad tõenäoliselt palmlehikute või sõnajalgtaimede hulka. Katteseemnetaimede iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid (nt harilik haab, harilik sarapuu), põõsaid (nt paakspuu) kui ka rohttaimi (nt naat, vesihein). Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (e vegetatiivselt). Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine
kuusk. 19. ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Õistaimede hõimkond on kõige liigirikkam. Nad on kõige täiuslikuma ehitusega taimed. Neist ligi 80% on putuktolmlejad. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Neil on vedelike transportimiseks erilised sooned juhtsooned ehk trahheed. Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda
ilmastikutingimustest. · Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. · Madalate tugevusomaduste ja rohkete oksakohtade tõttu ei hinnata puitu kuigi kõrgelt ning seda kasutatakse peamiselt kergemates ehituskonstruktsioonides, tselluloosi, taarakastide, voodrilaudade, põrandalaudade jm valmistamisel. Hinnatud ilupuu. 9. Perekond lehis (Larix) ja euroopa lehis (Larix decidua) Larix suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Perekonda kuulub ca 10 (20) liiki Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas nt euroopa lehis (Larix decidua), siberi lehis (Larix sibirica), kuriili lehis (Larix gmelinii var japonica). Lehis on väga valgusnõudlik. Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Meil on püütud lehiseid nende kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu
KILPJALG Pteridium aquilinum nime päritolust: pteridion sõnajalake, aquilinum kotka-, ladinakeelsest sõnast aquila kotkas. Sugukond kilpjalalised. Kasvukoht: kuivad leht-, sega- ja okasmetsad; palu-, laane-, lammi- ja lodu- metsad, puisniidud. Eelistab liivakamaid kasvukohti, kuid võib esineda ka suhteliselt niiskes ja huumusrohkes kasvukohas. Kilpjalad on kuni 1,8 m kõrgused suvehaljad eostaimed. Püsik. Vars esineb risoomi kujul; risoom on pikk, harunev, must; tekitab igal aasatal enamasti ainult ühe lehe. Leheroots on paks, renjas, niisama pikk kui lehelaba. Lehelaba on üld-kujult kolmnurkjas, kaheli- kuni kolmeli sulgjas. Lehelaba kinnitub leherootsule rõhtsalt. Eoskuhjad reana lehe alumise külje serval, algul ka veel kaetud alla-käändunud leheservaga. Eosed valmivad juulist septembrini
1 lehma kohta arvestatase aastas karjamaa rohtu 6-7 t, rohu silo 10-11 t, kuiva heina 1-2 t ja jõusööta sõltuvalt toodangust 1-3 t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad. Okaspuude okkad sisaldavad orgaanilisi happeid ning vitamiini A ja C. Kõige rohkem on vitamiini männi okastes. 700 ga männi okkaid veistele, 200 seale suurendab loomade ja lindude toodangut. Eriti tähtis on see talveperjoodil. Lehtpuude lehed eestkätt kase ja paju lehed sisaldavd valku kuivaines 10-15% ja toorrasva 5-6%, sellised lehed on hea sööt talveperjoodil lammastele ja kitsedele. 2 leht puud lodja
Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. RABAD Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: -turbasamblad -putuktoidulised taimed -igihaljad puhmad -pärislehtsamblad -suvehaljad puhmad -maksasamblad -kitsalehised rohttaimed -samblikud -puud -vetikad -laialehised rohttaimed Rabataimestik: -liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas,
liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena sünteetilise kampri valmistamiseks. Eestis üks sagedamini esinev nululiik mõisaparkides ja mujal haljastuses, on rajatud ka kultuurpuistuid. Siberi nulg on kõige kõrgeim nululiik Eestis, kõrgus kuni 36 m (Sangaste). Perekond Larix Miller LEHIS Lehiste perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Nad on varapuhkevad puud (aprilli III dekaad, mai algus). Algul moodustuvad okkad lühivõrsetel ja u. kuu hiljem pikkvõrsetel, viimastel 1-kaupa, spiraalselt, vanematel kasvudel mitmekümnekaupa kimbus lühivõrsetel. Okkad kitsaslineaalsed 1...5 cm pikad, pehmed. Võrsed vaolised ja piklikkühmulised, mistõttu võrse näib kaetud piklike soomustega. Külgpungad laikoonilised, võrsega peaaegu risti, vaigused. 2-
perekonnaga – efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitšialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine tolmutoru tipu lõhkemisega; lehvikjad suvehaljad lehed; seemnealgmned ja mikrosporangiumid eri taimedel; seemned kaotud lihaka kihiga; arvestatav teiskasv. 1 liik. 56. Sgk. tulikalised. Alkaloidid Ranunculaceae. Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis
Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitsialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine tolmutoru tipu lõhkemisega; lehvikjad suvehaljad lehed; seemnealgmned ja mikrosporangiumid eri taimedel; seemned kaotud lihaka kihiga; arvestatav teiskasv. 1 liik. 33. Sugukond tulikalised- Ranunculaceae. Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis
Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitsialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine tolmutoru tipu lõhkemisega; lehvikjad suvehaljad lehed; seemnealgmned ja mikrosporangiumid eri taimedel; seemned kaotud lihaka kihiga; arvestatav teiskasv. 1 liik. 33. Sugukond tulikalised- Ranunculaceae. Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis
annaabi.ee 
