,, Ainult hea toidab head, ainult kuri kasvatab kurja.'' (H. Runnel) ,,Suure õpetuse kulg elab, teeb kirkaks kirka väe, elab, teeb uueks inimrahva, elab, teeb piiriks ülima hüve,'' õpetas aastasadu tagasi Konfutsius. Huvitav on teada, milles väljendub õpetuse suursugusus, kuidas ta muudab rahvast, mis on ülim hüve, mil moel suudab inimese vaimne vägi leida tasakaalu hea ning kurja vahel. Järgnevalt on püütud diskuteerida eeltoodud teeside üle. Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel
kõrgklassitsismis Pariisis, Peterburis, Eestis, Saksamaal, Helsinkis , Stockholmis ja Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis! Johann Wilhelm Krause.Hoone asub Tartu kesklinnas, Ülikooli tänav 18
Kirjandus: Pr. Balzac isa goriot, Stendhal punane ja must, Flaubert madame bowary; Sb. Dickens oliver twist, Thackeray edevuse laat; Vm. Dostojevski Kuritöö ja karistus; idioot, Tolstoi, Tsehhov- novellid(paks ja peenike, ametniku surm). 2. Mateo Falkone. Loo lõpplahendus tekitas väga vastuvõetamatu tunde. Tappa oma enda poeg, kuidas selleks saab südant olla. Loos oli palju vastandumist. Hea ja kuri, alatus ja suursugusus. Hea ja kuri oli hästi näha Fortunato näitel. Ühest küljest oli ta ühele kui hea, teisest küljest teisele jälle halb. Ning alatus ja suursugusus tuli ka hästi F. Puhul välja. Ta oli alam oma isale, kuid suursugune bandiidi suhtes. Romantismile omast oli teoses Mateo Falcone suursugusus. Ta lasi hukata oma poja, et talle jääks alles tema au. Realistlikult oleks loogiline kui isa oleks ellu jätnud
Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J
Rokokoo mood Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Kasvas välja barokist. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive.
Athos Dumas' teoste põhjal on Athose täielikuks nimeks Olivier d'Athos de la F ère ning tema eluaeg jääb vahemikku umbes 15951661. "Kolmes musketäris" on Athos d'Artagnan ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi.Athosel oli üllas ja peen välimus ,tema suursugusus,mis aeg ajalt esile tungis varjust,kuhu athos ennas vabatahtlikult peitis, muutumatult kindel meelelaad,mis tegi temast maailma sobivaima kasslase, terav hammustav lõbusus, vaprus,mida oleks võinud nimetada pimedaks.Need olid iseloomu jooned miks d'Artagnan austas ja imetles oma sõpra Athost. Ta oli keskmist kasvu, kuid nii imetlusväärse ja hea proportsionaalse kehaehitusega, et võitluses Porthosega oli ta enam kui üks kord sundinud alla vanduma hiiglase , kelle jõud oli väga suur
Kunstiajalugu Donatello 1386-1466 · Itaalia · Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. Lorenzo Ghiberti 1378-1455 · Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid.
süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. TARBEKUNST Väga rikkalik. Kallid materjalid (hõbe, kuld, kalliskivid), keerulised tehnikad. Elevandiluust reljeefid.
Ateneum Helsingis. Koort on loonud hauamonumente. Kuulasim neist Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus. Koorti kunst on sügavalt isikupärane ja samaaegselt lahutamatult seotud oma ajastuga. 1935.a.a 14. Oktoobril tabas keset aktiivset tööd Jaan Koorti ootamatu surm. Ta oli töötuhinas kuumast tsehhist õue läinud, haigestus seejärel kopsupõletikku ja vaatamata kiirele abile suri.
Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mistõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvikirevaid rõivaid. 14. sajandil muutusid naise rõivad liibuvamaks, need rõhutasid tema keha võlusid. Tihti kanti peakatteid (tanud, loorid, räitkud, pärjad jm). Kõrgsoost daamid kandsid kallihinnalisi ja luksuslikke kostüüme. Ideaalid Peale hariduse oli naisele vajalik ka sisemine ilu ja suursugusus. Väga oluliseks peeti naiste kombekust ja vooruslikkust. Naine pidi olema poliitiliselt aktiivne, oskama olla iseseisev, oskama kirjutada, teha käsitööd, osata keeli, olema hea suhtleja ja osata kasvatada last. Ideaalsel naisel olid imekaunid blondid juuksed,valge näonahk, kõrge laup, valged, pikad, peened ja siledad sõrmed, imekaunis ja õrn keha. Tegevused Daamid tegelesid peamiselt tikkimise ja õmblustöödega. See aitas neid hoida tegevuses ja
m.a. ja aastatel 1368-1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongolite hordide eest ning hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla seotud ka Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks märksa aeglasemale edasisele arengule. 4) Machu Picchu Pilvede linn Machu Picchu ehitati samanimelise mäe tippu inkade impeeriumi poolt Peruus 15. sajandil. Linn tähendab otsetõlkes vana mäge. Linna teeb eriliseks tema asukoht ja suursugusus. Inkad hülgasid linna peale suurt rõugeepideemiat ja Hispaanlaste pealetungi. Linn "jäi kadunuks" kolmeks sajandiks, kuni ta 1911. aastal taasavastati. 5) Petra kaljulinn Araabia kõrbe äärealadele kaljude sisse ehitatud linn on juba kaks aastatuhandet vana. Suur kõrberahvas Nabataeanid olid tuntud oma oskuse poolest erinevate veetehnoloogiate rakendamisel. Kaljudesse on ehitatud nii suur tempel kui ka näiteks 4000-le inimesele mõeldud teater. 6) Rooma kolosseum
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema
juhuslikkust 3) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 6) Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile 7) Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu 8)Klassitsismi põhinõueteks olid `'õilis lihtsus ja vaikne suurus'' Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tuntumad kunstnikud Hamilton, J. L. Davidi, Jean Auguste Dominique Ingres. Tuntumad teosed, arhitektuurimälestised *Jacques Louis David- "Horatiuste vanne", "Tapetud Marat". *Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini - "Goethe Campagnas".
ROKOKOO MOOD Rokokoo ajalugu Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Iseloomulik rokokoole Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Naised ja mehed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Naiste riietus Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud
Fame mis tõi talle positiivse edu nii Ameerika Ühendriikides, kui ka mujal maailmas. Nüüdseks on album müünud üle 12 000 000 korra.Tema laul Poker Face saavutas tabelite kõrgeima koha paljudes riikides.Teine stuudioalbum kannab nime The Fame Monster mis ilmus aastal 2009. Kolmas album kannab nime Born This Way mis ilmus 2011, mida on müüdud üle viie miljoni koopia. Kontsert Lady Gaga kontserdi üheks tunnuseks on kindlasti suursugusus. Alates lavast lõpetades üleüldise showga.Ta andis edasi kõike, mis temale omane võimas lauluhääl, tantsuoskused, klaverimäng, kostüümid, rekvisiidid.Loomulikult ei puudnud ka temale omased ülevõlli momendid, kus ta ütleb midagi natuke siivutut või toob lavale inimese publikust.Kontsert oli mitmekülgne.Oli kuulda võimast tantsumuusikat, mis Lady Gaga õhutusel rahva tantsima pani.Sellega koos loomulikult ohtralt meestantsijaid ja valgusshowd.Pärast igat laulublokki
Kunstniku tausta uurimine oli väga keeruline, kuna kõik allikad olid võõras keeles. Kuid Thodur Ben Sveissonil on mitmeid silmapaistvaid arhitektuuri jooniseid. Tema joonised olid minu jaoks väga korrapärased ning ka nendes paistab välja ta armastus või austus klaasi vastu. Justkui oleks see autori jaoks midagi tavatut või kallis materjal, kuid tõepoolest ega kunstnik ei eksi, tema teoses ,,Maja talveaiaga’’ kajastub klaasi suursugusus imeliselt. Kunstniku kohta uurides leidsin väga sarnase teose tema ,,Maja talveaiaga maalile. Seal on pisut teistsugust tausta kasutatud, ning treppidest voolava vee asemel on seal purskaevud. Kokkuvõtteks arvan, et iga muuseum ja teos on väärt külastamist ja aega. Mulle meeldib käia vaatamas erinevaid näitusi ja etendusi, kuna tunnen et see tõepoolest annab mu mõtlemisele palju juurde, avardab mu silmaringi ja tihtipeale paneb isegi asju teise pilguga vaatama
Kunstihoonesse. · Koordi matuseaktusel Kunstihoones kõneles peaministri asetäitjana Kaarel Eenpalu ning kogu tseremoonia kanti ka raadio teel üle. · Esialgse plaani kohaselt pidi Koorti põrm maetama Metsakalmistule ehitatavasse kabelisse · TA on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule L O O M I N g ! KITSEPEA Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Töö ,,Kitse pea" modelleeris kunstnik 1929. aastal. Seda peetakse üheks ilusamaks ja nõtkema vormiga skulptuuriks kunstniku animalistikas. Koorti monograafia autor Heini Paas selgitas välja, et kunstnik: ,,teostas seda nii madal- kui ka kõrgekuumuses erineva värvuse ja pinnamõjuga glasuuridega." Paas loetleb oma monograafias kokku kunstniku poolt valmistatud seitset keraamikas varianti. Antud tööl on all KF etikett, mis lubab oletada, et
Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4. Oluliste mõistete definitsioonid Kriitiline ratsionalism uurida teiste teooriaid ja oletusi ning kritiseerida enda omasid. Viimase mitte tegemise puhul on võimalus, et seda teevad teised. Allikas- avastus, mis täiendab meie teadmisi
Fifth level IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture
väljenduslaadiga teos antud zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano. Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane
õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus
Walter, kuid otsustas sellest mitte Victorile rääkida. Viimane küsis laenu ka oma nooremalt vennalt, kuid alates kui too keeldus, on Victor ta üle vimma pidanud. Walter otsis lepitust, kuid vend keeldus. Lavakujundusega tegeles Rein Nettan, kes küll pole varem taolist tööd teinud, kuid on tegelenud palju antiikmööbliga ning just selle etenduse juures on ajastu kajastamine väga oluline. Laval oli palju väärikaid esemeid: kapid, diivanid, riiulid, harf. Kokkuvõttes muutis suursugusus etenduse terviklikuks. Ka lavastajatöö oli vägagi viljakandev. Tekstid sobisid hästi ka praegusesse ajahetke, kuna ka Eestis on nauditud tükk aega head elu ja see kõik on majanduskriisi näol osutunud näilikuks. Sama lugu oli ka USA-s enne Teist maailmasõda ning sarnasused andsid head eeldused kohandada ka tänapäeva jaoks sobiv tekst. Näitlejaid oli kokku 4 ning kõik nad tegid väga head tööd. Kuido Kangur kehastas 89-aastast
Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated(näiteks ,,Pariisi eeslinn" 1909) ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Domineerima hakkasid portreed pms. Naise ja laste pead, näiteks ,,Abikaasa portree"puust 1921, ,,Karjapoiss" marmorist 1914, ,,Ra Koort" kipsist 1917.( Eneke) Ta on teinud talupoegade karakterportreesid, näiteks ,,Piibumees"puust 1920. Tuntumad maalid: ,,Ema portree" 1913 ,,Natüürmort vaipadega"1916 ,,Põllud" 1918 Karakterportreed aktiskulptuuris:"Põlvitaja naine" marmorist 1923
Skulptuur väljendab õndsustunnet, imetlust ning austust kristliku sõnumi vastu. Inimese proportsioonid muutusid õigemaks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Voldistiku alt oli inimkeha aimatav. Peatähelepanu oli endiselt näol ja kätel. Süveneb inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isikuna. Platonism hakkas taanduma, edasi arendati Aristotelese liini (meelelise maailma hindamine). 13. sajandi skulptuur on monumentaalne, katedraali skulptuuridele on omane rahu, ilu ja suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal, Kaarma kirkus (puuskulptuur ,,Maarja Jeesuslapsega"). Rohkesti
maailma vaated mingil määral vabanesid. Valgustatud absolutismis rõhutati eriti kogemustel põhinevaid uurimustöid, kriitilist suhtumist ühiskonda ning paljusid uusi avastusi loodusteadustes. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Ma arvan, et ega need kaks, üksteisele nii lähedal asuvat ajastut teineteisest siiski väga drastiliselt erineda ei saanud. Neil oli kindlasti ka sarnasusi, näiteks mõlemat ajastud läbis suursugune baroki ajastu. Õukondade suursugusus ei sõltunud ajastust ja ega ka sõjad ei küsinud selleks aega et aset leida. Mind isiklikult paneb imestama kuidas peale baroki ka mitmed teised kunstivoolud ning arhidektuuri erinevad liigid on pidanud vastu erinevate sõjakamate ja vähem sõjakamatele ajastutele, et vastu pidada nii, et ka tänapäeva inimesed on võimelised adekvaatselt sellest jutustama kuna on olemas piisavalt materjale selle kõige tõestuseks. Ka Prantsusmaal jätsid absolutism ja valgustatud absolutism oma
*homofooniline muusika *väga palju kirj instrumentaalmuusikat *usuti inimmõistusesse *arenes pedagoogika *idealiseeriti loodust,lapsepõlve-2 rikkumata asja *haritus, andekus, läbilöögivõime *materialistid,telegraafi aparaat-morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria- Drawin, röntgen, auruvedur,-laev *1720-1760-üleminekuaeg- uued zanrid ja vormid *1760-1780 varaklassitsism *1780-1810 kõrgaeg *Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri *Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism 4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett(skertso) Instrumentaalmuusika-ainult pillidel esitatav muusika
MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal: TANTSUSuIT-mitmeosaline pilliteos, kus osadeks erinevate maade ballitantsud. KONTSERT- 3-osaline teos barokkorkestrile ja uhele-kahele soleerivale pillile. CONCERTO GROSSO- 6kuni 8 osaline teos barokkorkestrile
teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga. Varasem muusika oli valdavalt anonüümne, levides suulisel teel ja iga esitaja võis omalt poolt midagi lisada. Muusikas pani renessansi kujunemisele aluse uus stiil – ars nova – mis sündis 14. sajandil Prantsusmaal
(,,Vanaema jutud", ,,Mlle de Quintine", ,,Markii de Villemer") · P. Mérimée esindab nii romantismi kui ka realismi. Loomingu tunnusjooneks on teiste rahvaste keelest, kommetest, minevikust huvituda, rääkida. Tundis suurt huvi Venemaa vastu (ka mustlaste?). Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga, mitmed põhinevad eksootilisel ainestikul. Kangelasteks on vastuolulised isikud, karakteris segunevad hea ja kuri, alatus ja suursugusus, autor ei idealiseeri inimest. · Folkloor ja muinasjutt . Romantikuid lummasid keskaegne rahvaluule, muistendid, pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija)
Jane Austeni romaan ,,Mansfield Park" räägib Fanny Price'ist, vaesest tütarlapsest, kelle plutokraatidest sugulased paluvad tal enda juurde elama tulla. Fanny saabumisel saavad kinnitust nende eelarvamused sellest, et väljaspool Mansfieldi lavad madalamal positsioonil olevad inimesed nendega samale tasemele tõusta ei saa. Autor käib kümneid aastaid Fanny jälgedes, näidates tema tõelist olemust ja voorusi. Austeni teos on kantud püüdlustest lugejale meenutada ,et vaimne suursugusus ei jagune inimestele proportsionaalselt materiaalse jõukusega ning teada anda, mida peaksime inimeste juures eelkõige väärtustama. Sellised teadmised on olulised, sest nende põhjal kujunevad meie väärtushinnangud, mis omakorda vormivad meie suhteid ja maailmapilti. Kriitikat, mida looming meile pakub ,võib vaadelda kui looja muret selle pärast, mida inimesed oma igapäevaelus tähtsustavad. Lääne tsivilisatsioonis, mille aluseks on
tantsumuusika, seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika zanrid Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised Concerto grosso 4-6-osalised Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua. Tantsumuusika loodi ka kuulamiseks - kontsertteostes.
Miks antiiki jäljendatakse: vana kreeka., vana rooma,. Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused: Antiigi jäljendamine. Püüti jäljendada vana kreeka, rooma kusnti. ilu, rahulikkus, lihtsus , suursugusus. Kunst pidi olema õpetlik. Ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. SKluptuur: Teosed olid lihtsad, selged ,kerged, graatsilised, elulähedased. maalikunst:Tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse ja ühiskonda, Tärkas huvi antiikkusnti vastu. arhitektuur:tugev klassitsitlik joon, kaovad baroki ja rokokoo elemendid. KÕRGKLASSITSIM:1800- 1830 tunnused: Lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsatest eeskujudest. Kasutati palju ümarkaari ja kupleid.
Dali lahkus Madridist ja sõitis Cadakesi. 1927. aasta veebruarist oktoobrini teenis Salvador Dali sõjaväes. Ta avaldas poeemi proosas ,,Püha Sebastian" ja töötas välja esteetika** teooria ,,Pühast objektiivsusest". 1927. aastal liitus Dali sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed ,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursugusus", ,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetas ta ka võimeid filmikunstis. Ta tegi koos Luis Bunueliga nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1930. aastal hakkas Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit. Sünteesiks pakkus ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas
Vaimustuda ei suuda see, kellele ei jätku esteetilist tunnetust. Samal ajal on kunst tunnetus ja kujutlusvõime. Olulisem kunstis on oskus ,,kenalt joonistada nägu", mitte ainult ilusat nägu vaid ka traagilist, naljakat, hirmutavat. ,,Joonistada ilus nägu" on esteetiline tunnetus. Souriani esteetilise kategooria sisuks on hinnang, millest lähtuvalt esteetika objektiks on kunst, kui kena kandja. Kena on kui ilmne kunsti saavutus, millele on omane rahulikkus, harmoonia, suursugusus, õiged proportsioonid ja mõõtmed, õnnelikkus ja armastus. Funktsionaalsed asjad on Souriani kohaselt ka esteetilised, kuid väljendavad esteetilist amoraalsust. Funktsionaalsus on tingitud soovist vabaneda traditsioonilisest ilu normist. Ilu on kena väline vorm ja väljendab edukust. Teine reaalse esteetika viljelejaid on Lalo Sarl, kes vaatleb ilmetut kui mitte esteetilist kategooriat, kuna selles puudub harmoonilisus. Lalo iseloomustab kolme inimesele omast
Antonio Vivaldi ( 16781741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3osalisestviiulikontserdist koosnev tsükkel on Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv) Concerto grosso 46osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (16531713) concerto grosso zanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, loodi ka kuulamiseks kontsertteoseid.
,,Mässav inimene" A. Camus Maailmas on võim ja mäss, viha ja kättemaks, võit ja suursugusus, kaotus ja leppimine, õnn ja õnnetus maailmas on inimene. ,,Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on. Küsimus on selles, kas peab tema keeldumine ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamisele, kas igsaugune mäss peab lõppema üleüldise mõrva õigustamisga või suudab ta hoopis, pretendeerimata seejuures Süütusele, mis nagunii poleks võimalik -, avastada mõistuspärase süüdioleku pritsiibi." (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24)
Tekkis vajadus muude lahenduste järele. Meeli köitis antiikaeg, kuna just selleaegset riigikorda ja elu tervikuna peeti ideaalseks. 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooni juhid olid sisse võetud Rooma rangest vabariiklikust vaimust. Samas pööras revolutsioonivalitsus kunstile suurt tähelepanu. Rajati avalikud muuseumid, kunstnikud võeti oma hoole alla. Viimased toetasid oma teostega antiigivaimustust. Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism valitses Euroopas u. 70 aastat. Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1.Louis XVI stiil 1760-1790 2.Direktooriumi stiil 1790-1800 3.Ampiirstiil (pr. K. empire- keisririik) 1800-1820 Varaklassitsism Klassitsismi esimest perioodi (u. 1760-1800) nimetatakse varaklassitsismiks (Prantsusmaal
veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja uskuda/mitte uskuda – kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika KÕIK UUS AVALDUS MUUSIKAS JUST ILMALIKES ŽANRITES Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust) Kunsti kriteeriumi kindamiseks sai mõiste “ilus”
mille sisuks legendid Raffael Portreezanr. Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast. Eeskujuks võeti antiik- sündmused. Ruumides vastu, domineeris tasa- El Greco kunsti ilunormid rahu, tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning
Erosel oleks olnud sama suur õigus Psychega niisamuti ümber käia. Nende lugu leidis üleüldsegi väga õnneliku lõpu, arvestades, et nad siiski kokku jäid. Kõikidel mütoloogilistel tegelastel nii palju õnne polnud. Psyche ärasaatmistki võib võrrelda mõne jumaliku rituaalina. Kui isa talle matusepeo korraldas, mängisid seal pillimehed ning rahvas saatis neiu rongkäiguga kaljule. Jumalatelegi korraldatud pidustustelt ei puudunud kunagi muusika, suursugusus ja rongkäigud. Ilmselt tuleks arvestada ka fakti, et sellele viidatakse kui matusepeole, aga ometi ei arva keegi, et Psyche suremas on. Müütilistes kontekstides võivad surm ja matused sageli sümboliseerida mingit üleminekut, suuremat muutust või oma praeguse mina lõppu. Keegi ei tea, mida tema edasiselt elult oodata, ka Psyche ise mitte. Seega on nad valmis kõige hullemaks. Vennad Stephanidesed kirjutavad ,,Iidsete aegade lugudes", et miski ei vihastanud
Vabariigi ajastul loodi teistele kultuuridele tuginedes üsna kindel alusbaas soodustamaks edasist arengut ja iseloomulike joonte/suundade teket kujutavas kunstis. Rooma, kui etruskide ja kreeklaste laps, ühendas nende mõjuvõimsate kultuuride parimad omadused kasutades roomalikku ratsionaalsust ja militaristlikku täpsust, luues sellega algselt küll väga eklektilise ja ebastabiilse kunstikeskkonna, kuid hiljem nautimisväärse kunstide sümbioosi, mille suursugusus kajab minevikust veel praegugi tänapäeva. 13
personaalnäitus. 1926. aastal heideti Dali akadeemiast lõplikult välja, sest ta õhutas kursusekaaslasi protesteerima ühe kunstniku õppejõuks määramise vastu. Dali lahkus Madridist ja sõitis Cadakesi. Dali liitub sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed – „Veri on magusam kui mesi“, „Käe suursugusus“, „Illumineeritud naudingud“ – on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid „Andaluusia koer“ (1928) ja „Kuldajastu“ (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga
Ta oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Lapsepõlv ja õpinguaastad Jaan koort sündis 6. novembril 1883. aastal Tartumaal Sootaga vallas Pupastvere külas talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti ,,Olevikku" ja ,,Valgust", austati muusikat.
sõbrad ja tema pool me tutvusimegi. Kui tulin Picasso juurde koju, olin ma erutunud ja täis alandlikku aupaklikkust, nagu läheksin paavsti vastuvõtule. Ütlesin, et otsustasin tulla enne teie juurde ja alles seejärel Louvre`i minna. Picasso vastas, et tegin õigesti." Dali liitub sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed ,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursugusus", ,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel
basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, tantsukaraktereid rakendati ka kontsertteostes (kuulamiseks)
13 Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus. Koorti kunst on sügavalt isikupärane ja samaaegselt lahutamatult seotud oma ajastuga. 1935.a. 14. oktoobril tabas keset aktiivset tööd Jaan Koorti ootamatu surm. Ta oli töötuhinas
õppisin sealt seda, mida oli silmaga näha. Oma töös loodan saada vastuseid paljudele küsimustele ja teha palju huvitavaid avastusi. Lisaks võtsin võrdlemisobjektis Eestis populaarse kaslase kodustatud kassi. Endale avastuseks, on tema näol olev muster täpselt sama, mis metskassil. Erinevate kaslaste omadustega tutvudes oli väga huvitav võrrelda neid kodukassiga, hämmastavalt palju omadusi kandub üle ka väikestele kaslastele. Üks põhjus looma valikul oli kindlasti lõvi suursugusus, tegemist on ikkagi loomade kuningaga. Mulle on alati meeldinud suured ja võimsad loomad, kuigi ei leidu looma, keda ma ei armastaks oleks võimalik, oleks mul kodus loomaaed. Kahju ainult, et suuri kaslasi kodustada pole võimalik. 3 KASLASED Kes on kaslane? Kaslased asustavad kõiki mandreid, välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas. Nad on
) (vaata tabel). Siiani oli peamisteks kunsti tellijateks kirik ja õukond. 17.sajandi lõpust Inglismaal, 1725.a. paiku Prantsusmaal ja Saksamaal tekkisid kodanlikud kontserdiorganisatsioonid. Erinevalt vanast, oli uus publik laiapõhjaline ja asjatundlik. Sellise publiku ees saab end maksma panna ainult originaalse eneseväljendusega. Klassitsism väärtustab antiikmaailma, eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid rahu, lihtsus, suursugusus. Esikohal vorm(istus) kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused) on kurjast. Kuldlõike printsiip jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse. Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik-Rooma sammastemplid (Eestis TÜ peahoone). Püstitati ka praktilise funktsioonita ehitisi triumfikaari, ausambaid.
Seega see, kes seda raamatut loeb, peab olema aega. Autor kirjutas vaid sellest, mis räägitud. Autor tänab. Jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. Väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. päritolu ja suursugusus ei tee rikkaks, vaid isiklikud omadused. 17.-18. sajand: J.W.Goethe, Noore Wertheri kannatused Tegu on kiriromaaniga, mis on üks olulisemaid teoseid saksa kirjanduses tormi ja tungi perioodist. Romaanil puudub väline tegevusliin. Sündmused on edasi antud läbi Wertheri kirjade oma vennale Wilhemile. Sündmustik algab Wertheri kolimisega fiktiivsesse külla nimega Wahlheim. Seal vaimustub noor ja emotsionaalne Werther nii küla ümbritseva looduse ilust kui seal elavate talupoegade
annaabi.ee 
