Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saaga. Islandi kunsti lood (0)

1 Hindamata
Punktid
Kadrioru Saksa Gümnaasium
Saaga. Islandi kunsti lood
Retsensioon
Dita Donatella Henriette Kadak
11-2
2016
Saaga. Islandi kunsti lood.
Käisin Kumus kaasaegse kunsti näitusel ”Islandi kunsti lood.” Näitusel eksponeeriti erinevate Islandi kunstnikude loomingut. Teosed olid väga erilised ja silmajäävad. Kahjuks siiski ei vaimustunud ma sellest näitusest nii palju kui ”Surm ja ilu” näitusest.
Näitusel avaldas mulle kõige rohkem muljet Thordur Ben Sveinssoni ”Maja talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole see levinud, kuna noortele on rakendatud väga suur koormus. Teost vaadates tekkis tahtmine aega maha võtta ja samasugusesse kohta sattuda. Valgete sammastega klaasist talveaed ja seda ümbritsev imeline loodus- voolav vesi, rohelus ja mägine maastik . Vaade mis võib talveaia katuselt paista on eriline. Antud maal paneb igaühe mõtlema, miks oleme võõrandunud nii palju imelisest loodusest, kas me ei väärtusta enam loodust ja kas me peaks äkki tihedamini aega ma võtma ja loodusesse minema.
Mida rohkem antud teost vaatasin seda rohkem hakkas silma detaile, algselt paistis imeline loodus, seejärel täheldasin talveaeda. Lähemalt uurides panin tähele voolavat vett, ja talveaia katuse osa, mis oli samuti klaasist ning kuhu oli asetatud taimi.
Kunstnik on maalinud teose lõuendile õlimaalidega. Kaugelt vaadates tundub nagu teos oleks pildistatud ja see näitab autori meisterlikkust.
Kunstniku tausta uurimine oli väga keeruline, kuna kõik allikad olid võõras keeles. Kuid Thodur Ben Sveissonil on mitmeid silmapaistvaid arhitektuuri jooniseid. Tema joonised olid minu jaoks väga korrapärased ning ka nendes paistab välja ta armastus või austus klaasi vastu. Justkui oleks see autori jaoks midagi tavatut või kallis materjal, kuid tõepoolest ega kunstnik ei eksi, tema teoses ,,Maja talveaiaga’’ kajastub klaasi suursugusus imeliselt. Kunstniku kohta uurides leidsin väga sarnase teose tema ,,Maja talveaiaga maalile . Seal on pisut teistsugust tausta kasutatud, ning treppidest voolava vee asemel on seal purskaevud .
Kokkuvõtteks arvan, et iga muuseum ja teos on väärt külastamist ja aega. Mulle meeldib käia vaatamas erinevaid näitusi ja etendusi, kuna tunnen et see tõepoolest annab mu mõtlemisele palju juurde, avardab mu silmaringi ja tihtipeale paneb isegi asju teise pilguga vaatama ja järgi mõtlema, kas ikka kindlasti on nii või teisiti.
Kasutatud materjalid:
  • Www. kumu .ee
  • www.wikipedia.ee/thordurbensveinssoni
Saaga-Islandi kunsti lood #1 Saaga-Islandi kunsti lood #2 Saaga-Islandi kunsti lood #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anna Produkt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve

Kunstiajalugu
Kunstiajalookonspekt
88
docx

Kunstiajalookonspekt

Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad „EINE MURUL“ JA „OLYMPIA“. 1863. aasta „Hüljatute Salongis“ põhjustas „Eine murul“ suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süźeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti „suursugusesse“ konteksti šokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning

Ajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve

Kunstiajalugu
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikult on purkide hind kasvanud ning neid müüakse oluliselt kullast kallimalt ○ Rekordhinnaks 182 500 GBP ○ Ühelt poolt kunstituru parodeerimine

Religioon õhtumaises kultuuris
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ­ autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos ­ didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. ­ 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr­ 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

saatiski ta siis Rooma. Rooma sattus ta Maecenase juurde, kes toetas luuletajaid ja 7 kunstnikke. Tänu priile ülalpidamisele sai Vergilius edasi luuletada. Hiljem sai ta omale kingituseks väikese mõisa või maavalduse. Esimene mahukam teos on ‘’Bucolica’’ (karjaselaul). Tema kujutas karjase elu idealiseeritult. Et tegemist on haritud meestega, kes vabas looduses arutlevad filosoofia ja kunsti küsimuste üle. On selline ülim. On armastust, on õnnelikku ja õnnetut armastust. Läbivas positiivselt ülistavas võtmes. Kirjutas luuletuse, varakristlased tõlgendasid seda kui Jeesus kristuse sünni ettekuulustamisena. Tema teine teos on ‘’Georgica’’ mis räägib põllutööst. Annab ülevaatliku pildi maailma kujutamisest, kuidas viinamarju jm kasvatada. Augustusel tuli mõte, et rahvast maale tagasi elama panna tulekski luuletada karjaeelust ja põllutöödest.

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" I­V (1905­1915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (1910­1911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. 3

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia ­ kurbmäng; Komöödia ­ lõbusasisuline draamateos; Draama ­ tõsise sisuga näidend;

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun