................................................................................ 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Euroopa loodeosas paiknev Suurbritannia (Ühendkuningriik) hõlmab suurema osa Briti saartest. Suurbritannia koosseisu kuuluvad Inglismaa, Sotimaa, Wales, põhiseaduse poolest erinev Põhja-Iirimaa ja palju väiksemaid saari. Ainus maismaapiir on Iiri Vabariigiga. Suurbritanniat eraldavad mandrist La Manche´i väin ja Põhjameri. Läänes paikneb Atlandi ookean. Suurbritannia silmapaistev osa maailmas tuleneb olulisel määral sellest, et tal on oma tuumajõud ja et ta kuulub ÜRO Julgeolekunõukogusse
............................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................9 1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja vahel 10 1.3.3.1 Suurbritannia...................................................
Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse. Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi.
sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja peamiselt põllumajandusprodukte, sajandi teisel poolel domineerisid tööstustooted (metalltooted, nahktooted). Pärast 1848. aasta revolutsiooni asus Saksamaa kapitalistliku arengu teele. See oli tööstuspöörde periood, mis muutis Saksamaa agraarmaast industriaalmaaks. 15. Industrialiseerimine USA-s (tähtsamad leiutised) · kiires tempos arenes rasketööstus · arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus · uued tööstusharud: elektrotehnika, naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus · laienes elektrivalgustusvõrk · indust hiljem kui Inglismaal, kasutati nende kogemusi · geograafiline asend · puudus feodaalne maavaldus · tsunftisüsteemi puudumine põhjas · töökogemus immigrantidelt · 1893. aastal võeti ühes tekstiilivabrikus kasutusele elektrimootor · Õmblusmasin, elektromagnetine telegraaf ...
Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3* Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 11* 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. 12* Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. 13* Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika. 14* Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. 1.2. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a (Vt. ka õpik lk.120-121): 5* Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. 6* Põhjuseks: 15* Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
Selleks oli peale Türgi tarvis purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa sai aga aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks võimalikus sõjas hoopis Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu. Antanti kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:
USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike
193 Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5 Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu. USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193 Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193 Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7 Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8 Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine
Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika. Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
......................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11
I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid
tootjate eest tollide suurendamisega ja sisseveo kvootide kehtestamisega jne. Suurriikide majandustase: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus
Referaat SUURBRITANNIA KUNINGRIIK Sisukord 1. Suurbritannia 1.1 Linn ja maa 1.2 Tööstus ja põllumajandus 1.3 Vallutusest Kuningriigini 1.4 Maailmavõim 1.5 Impeeriumi allakäik 2. Suurbritannia tänapäeval 3. Elisabeth II 1. Suurbritannia Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja-
Lisa 5 18 Lisa 6 19 Sissejuhatus 3 Valisin oma teemaks "Suurbritannia majandus", sest tegemist on kõrgelt arenenud ja ühe maailma juhtiva riigiga, mille majanduse ja rahvastiku kohta on laialdaselt väga erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus. Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad
Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia,
TEINE MAAILMASÕDA Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi.
järved ja jõed, kõrgemad mäed, pealinnad, nende ajalugu, loodus ja maavarad mis tööstused seal on, nende keele ja rahvastiku kohta, põllumajanduse ja hariduse kohta. Näiteks seda kui vanalt minnakse seal kooli. Ma üritangi enda töös seda teda saada. Millest Koosneb Inglise Ühendkuningriik? Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka:Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia koosseisu kuulub ka Gibraltari väin põhjaosas auv maaüksus Gibraltar. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnakrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. Sotimaa koosneb 11 religioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi
ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
impeerium Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad suurbritannia prantsusmaa Vabariik Kaotas prantsus 20 sajandi preisi sõja alguseks 1870-1871 majandus 1890.aastaist taastus kuid jäi sõjalises liidus alla
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest -- Sotimaast, Walesist ja Põhja- Iirimaa -- nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Tal on maismaapiir põhjas Sotimaa ning läänes Walesiga. Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud (germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja
.......................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:.......................................................................................................8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS......................................................9 LINNASTUMINE............................................................................................................. 13 Suurbritannia suurimad linnad:......................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16
Saj algul : juhtrolli, ületasid Euroopas maha riik , majanduse · Odav tööjõud Saksamaa ja USA. Saksamaast ja kasvutempolt II ( I · Kasutamata Põhjuseks tööstuse vana Inglismaast; USA). Arenesid maavarad siseseade ja rahade majanduses uued tööstusharud. · Liberaalne kulutamine elamiseks. agraarne iseloom. Alustati turumajandus Koloniaalimpeeriumi Palju kapitali veeti konveiertootmisega ülalpidamine nõudis riigist välja( mitte . · Uue tehnoloogia rohkem kulusid, kui tõi ei paigutatud kiire juurutamine
oli andnud selleks loa. Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati. SUURBRITANNIA. Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule
ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda leevendada, rekvireeriti kirikuvarad. Majanduskrahhi vältimise ja võimu säilitamise eesmärgil kehtestati enamlaste poolt uus majanduspoliitika (NEP ). Taasloodi rahalis-kaubanduslikud suhted. Talupoegade toiduainete ära andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, ülejääke võis talupoeg vabalt turustada. Taastati eraettevõtlus, kuhu kaasati ka Saksa USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks. Rahareformi läbiviimine lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks. Sisepoliitiliste reformidega ühtlustati kohtusüsteem ning korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn rahvavaenlastega elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada. Loodi
Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikide rohkuse tõttu (esialgu 8 riiki, neis kokku 732 mln elanikku,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
