Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, iirimaa, majanduskriis, sisepoliitika, 1931, välispoliitika, dominiooni, tööerakond, nihe, kanada, austraalia, meremaa, tööpuudus, võlg, tööstuskaubad, toorainete, väikeettevõtlus, tehnikat, majandustõus, naela, riigikord, konstitutsiooniline, monarhia, tsensus, liberaalid, ramsay, kriisiaastatel, ühtsuse, sinn, inglismaalevabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
(Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi.
saj ja 20 saj algul. Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse seadusega mõnele riigi osale. Statuut põhikiri, erilist põhikorda määratlev seadus. Agraarmaa maa, mille majandus põhineb peamiselt põllumajandusel. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Sotsiaalsed tagatised ühiskonnalt saadav abi toimetulemiseks haiguse, töötuse või mõne õnnetuse korral. Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia Esimese ms järel? Riigis valitses tööpuudus, Inglismaa kaotas oma juhikoha rahamaailmas, tal oli USA ees suur võlg ja Inglise kaubad ei leidnud peale sõda küllaldaselt turgu. Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee energial. Tulemuseks on olukord, kus Inglise süsi ei leidnud turgu, Kaevandusi suleti ja kaevurid vallandati
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline
baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa liikiumimne -Soome parempoolsete äärmuslik liikumine Koalitsioon -võimul olevate parteide liit Rahvarinne -vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Weimari Vabariik -Saksamaa kahe maailmasõja vahel Ahvenamaa neutral. -Soome ei tohi Ahvenamaa saartel oma sõjaväge hoida Leping
o Väga kiiresti kasvavad ka töötajate palgad, millega kaasneb rikastumine. Poliitika · MAJANDUS: Valitsev majanduslik ideoloogia on majanduslik liberalism. Selle negatiivsed ilmingud: o Suureneb tarbimine laenud arvelt. o Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse. o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929
poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. SISEPOLIITIKA.Vabariiklased eemaldusid Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat
02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.
Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918. a. laiendati siin valimisõigusi - meestele üldine valimisõigus alates 21 eluaastast ilma varandusliku tsensuseta, naistele 30 eluaastast alates. Valimisõiguslike kodanike hulk kasvas selle reformi tagajärjel 8,7 miljonilt 21,4 miljonini. 1900.-1906. aastail välja kujunenud Briti Tööerakonna (tekkis kutseühingute pinnal) poolt
Suurbritannia ja Prantsusmaa Jan Kristian Mõtsnik Suurbritannia kaotatud edumaa Peale I maailmasõda polnud enam Prantsusmaa juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitasid tööpuudus ja sõjavõlg USA-le. Suurbritannia oli tööstusriik, väljaveoartikliteks olid riie, masinad ja kivisüsi. Sisse toodi toitu ja tööstusele vajalikku toorainet. Nagu ka varasematel aegadel, siis peale sõda valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorda halvendas veel see, et söe energiaallikana kasutus muutus liiga kalliks. 1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee
võimude koondumine, ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks. See toimus põhilisel 192030. aastatel. Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa), inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja 19291933.a. olnud majanduskriis (Saksamaa, Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USAsse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati ,,karmikäelist valitsemist". 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu
Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina
mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi · Sõjakolded 1930 aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) · Kaug ida -eesmärk: Jaapani soov saada Aasia valitsejaks -tegevus: 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina) -tagajärg: Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist (vasallriik) -rahvasteliit: nimetas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkus Rahvasteliidust · Aafrika -eesmärk: Rooma impeeriumi taastamine -tegevus: tungis sisse Etioopiasse 1935-36 (Itaalia vs Etioopia) -tagajärg: Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks -rahvasteliit: nimetas Itaalia agressoriks, Itaalia lahkus liidust ja teistel riikidel keelati kauplemine Itaaliaga.
troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel
valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda
Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja
jõuavad saksalased omavahel kokkuleppele ja kooskõlastavad siis oma otsuse võitjatega. Läbirääkimised kestsid maist septembrini. Moskva nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO- sse, kusjuures Nõukogude väed võisid jääda Saksamaale veel 1994. aastani. Saksamaa pidi aga tagama Poola läänepiiri puutumatuse, mis rahustas Poolat. 2+4 kokkulepetele kirjutati alla 12. IX Moskvas. Võitjad USA, NSV Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa loobusid lõplikult oma eesõigustest Berliinis ja Saksamaal ning ühinev Saksamaa omandas täieliku suveräänsuse. Saksamaad ühinesid 3. X 1990.a. Senise SDV territooriumil taastati seal vahepeal likvideeritud liidumaad. NSV Liiduga sõlmiti heanaaberluse, partnerluse ja koostööleping, Poolaga aga piirileping. Majanduses kõik nii lihtsalt ei läinud. Endised SDV alad ujutati üle SLV kvaliteetsete
rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealistlikud. Suur nelik: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja Itaalia. Nemad olid Pariisi rahukonverentsil otsustajad. Tihtipeale otsustas Suur Kolmik, sest Itaalia jäi peaministri puuduliku inglise keele tõttu kõrvale. Rahukonverentsile olid kutsutud vaid võitjariigid, kaotajaid kutsuti vaid rahulepingutele alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei
Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%),
1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid.
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:
*Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV - koloonia => India, Egiptus *Prantsusmaa: - koloonia => Maroko, Alzeeria, Tuneesia. *Jaapan: - koloonia => Korea *Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud. *Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika 2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni? - Eeldused: *Suured maadeavastused 15.saj.
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
* Suur tööpuudus, mis põhjustas nälja, mässe ning muid sotsiaalseid probleeme. * Kriis kestis väga kaua (5 aastat) ning seetõttu oli vaja riigipoolset sekkumist (riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele). 1932. aastal valiti uueks USA presidendiks Roosevelt, kes innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud
USA annab Saksamaale laenu; Saksamaa maksab laenu Inglismaale ja Prantsusmaale; osa neist rahadest jõudis tagasi USAsse (Inglismaa ja Prantsusmaa maksid USAle tagasi laenu, mida oli võetud sõjapidamiseks). Plaan Saksamaa aitamiseks ei olnud altruistlik, vaid pigem omakasu eesmärgil. 1920ndate aastate teises pooles koostati uus plaan Yaungi plaan, millega Saksamaa reparatsioone veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988. 1929 puhkes majanduskriis, mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne'is rahvusvaheline konverents, kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast
Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20
eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud.
annaabi.ee 
