SUUR KRIIS EESTIS 1.MAJANDUSKRIIS 1. Mis põhjustel puhkes 1923. aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? - Peamist sai alguse rahandusest - hiiglaslikke laene jagati väga kergekäeliselt. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine
Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal soovitatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. A kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest: anti välja suuri laene. Sajad ettevõtted pankrotistusid ja tekkis tööpuudus, elatustaseme langus. 1924 a kevadel käivitas rahaminister OTTO STRANDMAN uue majanduspoliitika- valitsuse sekkumine, et suunata majandust. Veneturult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel esikohal põllumajandus: riik aitaks kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskustelevitamisele
Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjlitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele jne. Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest. Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks. Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni. Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest. Väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted. Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika.
Töö allikatega: maareform; TV lk. 16 tabel, lk. 18 tabel, õpik lk. 42-43. 1920-1923 aastate majandustõus Põhjused Milles seisnes? Millal ja kuidas lõppes? · Maareformi läbiviimine · Eestlased said maad ja 1923.a tabas Eestit · tööstuse kiire areng tekkis ulatuslik majanduskriis. Eksport · sobivate turgude väiketalunike kiht vähenes , sest Venemaa leidmine · Rajati uusi tehaseid ja katkestas Eestiga pandi alus majanduslikud sidemed. põlevkivitööstusele · tööliste arv 1924.a alustas rahandusminister
Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. Aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene. 1924. aastatel käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase
aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924. aastal käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud,meiereid jm), maaparandusele, sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform, markadelt mingi üle kroonidele. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid
*Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus *Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus *Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel *Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi *See sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid hiiglaslikke laene *Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus *Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase *1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika *Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform *1920
Eesti rahvaerakonna ja Kristliku rahvaerakonna saadikud suhtusid sundvõõrandamisse halvasti, kuna nad lahkusid enne hääletust protesti märgiks. Teistel erakondadel ei olnud selle vastu ilmselt midagi, kuna otsus võeti vastu üsna üksmeelselt. Maareformi tähtsus: 1)Kadusid varasemad teravad vastuolud, kuna klassidevahelised erinevused ei olnud enam nii suured ming rahvas sai endale rohkem õigusi 2)Eestlased said endale maad ja talud, nende olukord muutus paremaks, tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. MAJANDUSTÕUS 20. AASTATE ALGUL PÕHJUSED MILLES SEISNES? MILLAL JA KUIDAS LÕPPES? 1)Maareformi elluviimine 1)Eestlased said maad jatekkis 1923. a tabas Eestit 2)Tööstuse kiire areng hulgaliselt talusid majanduskriis. Riigis puhkes
Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas kiire majandustõus. *Põhjused: tööstus arenes kiirest kuna venemaalt tuli palju telliimusi, tartu rahulepinguga saadi venemaalt kulda, mis läks eesti pangale. *Seisnes: rajati uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtted leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud keskendusid siseturu vajadustele. Venem
Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon
Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon
Suured riiklikud krediid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. Enamus uusi ettevõtteid läks peagi pankrotti, laenurahaga spekuleerimine võttis tohutu ulatuse, tekkis rahanduskriis. 1924.aastal võttis Otto Strandmani valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber, kodumaist tööstust kaitsti kõrgete tollidega. Ülemaailmne majanduskriis saavutas Eestis kõrgpunkti aastail 1932-1933. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulud poole võrra. Kriis haaras kõiki, häda ja viletsust oli igal pool. Töötude arvud kasvasid ning seda püüti leevendada hädaabitöödega. SÕJAEELNE TÖÖSTUSLIK BUUM Pärast krooni devalveerimist hakkas majandus toibuma ja järgmisel aastal algas majanduses tõus. Eesti majanduse mootoriks oli eksport ja investeeringud, mis tagasid majanduskasvu,
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud
· Ungari pidi loovutama koguni enamiku oma senisest territooriumist. · Kaotajaks pidas end ka Venemaa, kes seadis samuti eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. · 1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu.. · Antandi poolel võidelnud riikidest olid sõja tulemustega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Sõjajärgne majanduskriis · Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. · Saksamaa nõrkus tõi kaasa ka tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumise levikuks.
elutaseme langus – inflatsioon, tarbekaupade ja toidu puudus alad sõja tallermaad-neid polnud võimalik kasutada elutaseme langusega kasvanud nälg tõi kaasa sõjavastased meeleolud (ka revulutsioonilised meeleolud) tõusis väikeriikide rahvuslik meelsus majanduse range kontrolliga kaasnes riigirolli suurenemine USA majanduslik kasu, andis Antante’i poolele laene Sõja lõpp Idarindel 1917. a toimunud veebruari revulutsiooniga kukutati tsaarivõim, sõjavastaste meeleolude kasv, deserteerimine rindelt(joosti minema?) 1917.a uue sakslaste pealetungiga, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, sõlmiti Bresti vaherahu 1918.a Saksamaa katkestas vaherahu , uue pealetungiga vallutati Eesti ja Lääne-Venemaa alad 3.märts 1918
sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks. Inflatsioon viis vene rubla kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see
1909. aastal asutati J.Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Noor-Eesti sai hoo sisse alles pärast 1905. aastat. N-E eesotsas seisid eelkõige Gustav Suits, Friedebert Tuglas. Ants Ruusmann ja 17 Otto Karma ajaloolane parim Eesti tööstusajaloo kujutaja "Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistliku revolutsioonini" Eesti majandusajalugu. 1900-1903 Venemaal majanduskriis. 1907-1908 algas uus majanduslik tõus. 1910-1914 majandusliku arengu aastad Venemaal tervikuna, sh Eestis. Põllumaj jagunes 2 lahte suurmaapidamised e mõisad, väikemaapidamised e talud. Mõisate roll 20. sajandi aluses Eesti põllumajanduses: kaks äärmuslikku vaadet 1) tänu mõisatele eesti põllumajandus üldse arenes 2) mõisad ei andnud eesti põllumajandusele midagi, olid vaid huvitatud enale kindla sissetuleku saamisest. Mõisnike hulgas oli nii ühtesid kui teisi
Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad. Eriti oli seda maakondadevaheliselt. Välja rännati, kuna maad ei olnud kõigile. 200 000 väliseestl enne maailmasõda. Peterburis võis olla 60 000 eestlast. Sidet kodumaaga ei kaotatud, loodi omaette kogukonnad. Ka Siberisse rännati. Põhjus: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut, oli ülerahvastatus
Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Kohtud arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport.
eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam). Põhja-Eestis, kus oli palju vaeseid renditalusi, Teataja leidis, et päriseks ostmine on liiga ränk koorem, inimesed ei suuda endale maad päriseks osta, talumaad tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida
USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!" Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Suur Depressioon. Kriisinähud põllumajanduses. 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil väärtpaberite müük. 29. okt. 1929 nn. must teisipäev üleriigiline paanika aktsiate drastiline hinnalangus. 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut. Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse. Kriisi põhjused
SaaremaaTaani võim Pärast Seitsmeaastast Põhjamaade sõda loovutas Taani Lääne-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ja tema võim piirdus nüüd ainult Saaremaaga. Põhja -Eesti Rootsi võim Edukat väejuhti Pontus De la Gardied saatis edu Lääne-ja Virumaal ning kogu Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim. Lõuna-Eesti Rzeczpospolita (Poola+Leedu)Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte.1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Eesti minek Rootsi kuninga valdusesse- 1600. a. hakkas sõda Liivimaa pärast uuesti. Algul saatis edu rootslasi, hiljem poolakaid. Kui Rootsi kuningaks sa Gustav II Adolf, sõlmiti Poolaga vaherahu. Pärast Venemaaga rahu sõlmimist alustas Rootsi taas võitlust Eestis ja Lätis. 1621 hõivati Riia ja 1625 Tartu
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
o Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi. o Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kuis paiknesid kesksed linnused ja asulad. Seal elas rohkem ka käsitöölisi, kes pakkusid oma toodangut. (Tartu ja Tallinn) o Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoome mis jagunes toaks ja kojaks. Vilja kuivatati rehes. Järk-järgul hakas kujunema universaalne reheelamu. o Talud paiknesid enamasti lähestiku moodustades küla. o Saaremaal olid sumbakülad kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. o Ida-Eesti voortele rajatud talud asetsesid ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. o Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. o XIII saj alguses oli Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda.
Itaalia rindel toimus Capretto katastroof. Kui liitlased ei oleks Itaalaiale appi tulnud, oleks terve riik langenud keskriikide kätte. 2.8.2 IDA-RINNE. 1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared. 06.04.1917 - USA astus sõtta, sest kartis, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotavad, siis ei saa ta oma laene tagasi. 2.9 1918 Liitlasvägede ülemjuhatajaks oli F. Foch. Venemaal toimus veebruari revolutsioon ja võimule tuli ajutne valitsus. Oktoobris toimus oktoobri revolutsioon, mille käigus tulid võimule bolsevikud. Bolsevikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama. 03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine. 16 2.9
sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud · I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad
Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Kaitseks välisvaenlaste vastu olid kihelkonnad liitunud 5 maakondadeks. Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Väiksemaid kutsuti: Mõhu,
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
lõpuks Põhja-Kaukaasia naftaallikatega. Mujal toimus tööstuse areng aeglasemalt või puudus üldse. Uurali mäestik oli mingil määral potentsiaali säilitanud, võrreldes teiste prk-dega, jäi üha rohkem maha. Kaasa ei mindud uuendustega, üritati läbi ajada tänu odavale tööjõule, kasumit saada ja mitte moderniseeruda jne. Vene tööstusliku arengu kitsaskohaks on ka väliskapitali kaasamine- ükskõik kas vene ettevõtjatele anti laene või teisalt väliskapital, välisettevõtted. Suur osa kasumist läks Vm- lt nii või teisiti välja. Väliskapitali osakaal oli eriti suur Prn-l. Prn ettevõtjad ise rajasid terve hulga ettevõtjaid, olid huvitatud kiiresti arenevast loodepiirkonnast, sakslased ja britid ei jäänud ka kaugele maha. Brittide kontrolli all kogu naftatöötlemine Vm-l. Enne I ms Vm tööstustoodang oma koguväärtuselt jäi USA omale alla 15 korda, Sm omast 7 korda. Veelgi suurema mahajäämuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
