erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk preestrid korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuse säilitamise ning edasikandmise eest. Ksatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda. Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Suudrad olid teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. 4. Hinduism ja brahmanism on mõlemad õpetused hinge taassünnist
klassikaliseks kirjakeeleks U 800 eKr algas Indias rauaaeg ning peagi võeti kasutusele foniikia tähestikul põhinev kiri. Pühade raamatute e veedades saab ülevaate aarjalaste ühiskonnakorraldusest. Nad elasid väikeste kogukondadena oma pealike e radzade juhtimisel Kastikord e Indiale iseloomulik ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisunditesse Braahmanid ehk preestrid Ksatrijad ehk sõjamehed Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega Suudrad olid teenijad Puutumatu grupi moodustasid põliselaikud kui ka võõramaalased Kuningriigid VI saj eKr oli kujunenud 16 aarjaste riiki, kus ühed olid kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega Esimene riik kujunes IV saj ja saavutas võimsuse tipu III saj eKr kuningas Asoka valitsusajal Asoka lasi end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana Asoka Suur (304232 eKr) Click to edit Master text styles Second level
INDIAS VALITSES KASTIKORD. Aarjalaste ühiskonnakorraldus, kus inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi. Pane kastid tähtsuse järjekorda alustades kõige madalamast. Nimeta iga kasti ülesanded ühiskonnas: 1 brahmaanid preestrid. Ülesanne oli kuulutada jumala-sõna 2 ksatrijad sõjamehed. Rahva kaitsjad ja valitsejad. Sõjapealikud ehk radzad. 3 vaisjad talupojad, käsitöölised, kaupmehd. Teenisid ülemkihti (toitsid ja pidasid ülal) 4 suudrad teenijad, lihttöölised. Teenisid ülemkihti (toitsid ja pidasid üleval) Pane sündmused ajalisse järjekorda alustades kõige varasemast: 2600 eKr Induse äärde tekkisid kõrgelt arenenud linnad, 2000 eKr Hiinas tekkis esimene riik 1700 eKr kujunesid aarjalaste riigid, 320 eKr Indias kujunes ühtne riik, 221 eKr tekkis Hiina keisririik, 100 pKr hiinlased õppisid paberit valmistama,
Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel (braahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid, vaisjad=kaupmehed, käsitöölised, suudrad=maaharijad). Seisustesse sünnitakse vastavalt oma karmale, millele on oma kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22
Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga 8598 m 2
b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud ühtegi seisusesse vaid moodustasid üldse eraldi grupi- nn puutumatute grupi. b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide
Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid jumala poristest jalgadest. Vaisjad ja suudrad pidid toitma kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja raskemad tööd. Ühest kastist teise ei olnud võimalik minna. Ka abielluda ei tohtinud teisest seisusest inimesega. Selline kasti kord oli Indi ajaloos väga tähtis ning kestab ka
võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid arutati meeste ühiskoosolekutel. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui ka Gangese tasandiku, mis kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Vana-Hiina tsivilisatsioon 1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000
Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. ühiskonna korraldus Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust . kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud
Kastikord India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, et rahvastik jaguneb kastidesse.See kujunes välja aarialaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa.Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud).Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000
· Kastikorra alged olid olemasa juba veedade ajastul. · Varna seisus, sanskriti k omadus, värv. · Aarjalased jagunesid kolme seisusesse, millele lisandus neljaski. · Pärast veedade ajajärku kujunesid selged piirid varnade ja nende sees moodustunud arvukate kastide vahel. · Ühe hümni järgi tekkisidd varnad siis, kui ohverdati ürgjumal Purusa. · Jumala suust loodi braahmanid. · Kätest ksatrijad. · Puusadest vaisjad. · Jalalabadest suudrad. · Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed moodustasid nn puutumatute grupi. Kuningriigid · VI saj. eKr oli Põhja-indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. · Ühed olid kuningriigid, teised vabariigid. · Riikide jõuvahekord oli muutlik. · Nii mõnigi riik suutis mõneks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi. · Esimene riik, mis hõlmas Induse ja Gangese tasandiku kujunes IV sai. eKr. · Oma võimsuse tipu saavutas see riik III saj
Toimub pühitsemine, siis braahmani juures õppimine, luuakse kodu, laste täiskasvanueas pöördubbbb mees erakuks, lõpuks läheb rändama kerjava askeedina. Kultuse erinevad vormid: eraviisiline jumalateenistus, palverännakud, üleminekurituaalid, usulised pühad, loomade austamine. Kastisüsteem. Peamised kastid: 1. Braahmanid - preestrid 2. Ksatrjad - ühiskonna administratiivne aristokraatia 3. Vaisjad - tegutsevad põllumajanduses, kauplemises ja käsitöös 4. Suudrad - kõikide eelmiste kastide teenijad Väljaspoole kaste jäävad "puutumatud", kõrgemasse kasti kuuluv hindu võib tunda end roojasena juba üksnes tolle inimese varjust, mis temale langeb. ¤ Dharma ehk jumalik kord - igaühel on oma jumalik dharma, mis määrab kindlaks tema kohustused ja ülesanded. Uuenduslikud liikumised. Mahatma Gandhi tuntuim, arendas välja õpetuse vägivallatust vastupanust. Selle algallikaks olid hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte, Jeesuse
vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Saktismi eripära selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali. Tantristlik saktism müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide. Kastikord Portugalikeelne sõna ,,casta" seisus; ,,vanra" sanskriti keeles. 1. Brahmaanid e. preestrid 2. Ksatrijad e. sõdurid (ülikud) 3. Vaisijad e. talupojad (kaupmehed, käsitöölised) _________________________________________ 4. Suudrad e. teenijad Välja jäävad Haridzanid e. puutumatud. Nendeks said põlisindialased. Kõrgemasse kasti võis saada uuesti sündimisel.
taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr.
Elu Elul on 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedin rändamise aeg Hinduistidel on kastid ehk suletud ühiskonna kihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. surm KASTID JAGUNEVAD: 1. Brahmaanid ehk preestrid 2. Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised 4. Suudrad ehk teenijad ja orjad Hinduistid ei austa surnukeha, see põletatakse ära ning hing pääseb vabaks Aegade lõpp Usutakse, et iga 432 000 aasta tagant ilmub Vishnu, kes päästab maailma ning kõik hakkab otsast peale. Maailm on selleks ajaks täis viha ja halba. liturgia Jumalateenistus on individuaalne Jumalate kummardamine Surnukehade põletamine Jooga Ohverdamine Palverännak Varanasi Taimetoitlus Loomade austamine Pulmad on väga värvikad Suured pidustused jumalate auks
· suhtlusringkond. Kastisüsteem keelustati Indias 1950. aastatel seadusega. Kastid: 1) Esimene kast Braahmanid preestrid moodustavad ülemklassi. Neilt nõutakse laitmatut moraali ja usuliste käskude täitmist. 2) Teine kast Ksatrijad- ühiskonna administratiivne seltskond. Siia kuuluvad sõjamehed, ametnikud ja preestrid. 3) Kolmas kast Vaisjad siia kuuluvad inimesed kes tegelevad põllumajandusega, kauplemisega ja käsitööga. Talupojad, kaupmehed. 4) Neljas kast Suudrad siia kuuluvad need, kes samuti teenindavad eespool loetletud kaste. 5) Viies kast -Tsandaalad - tegemist on rõhututega. Nemad peavad tegema ühiskonna kõige alandavamaid töid, näiteks surnukehade koristamisega jne. Guru Sanskriti keeles õpetaja. Annab edasi teadmisi, mis puudutab Hinduismi. Sadhu pühad mehed, puutumatud.
Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on India üks suuremaid haudehitisi(surnu mälestuseks tema hauale püstitatud) ja veel Punane fort ehk punane kindlus. India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on aga see, et rahvastik jaguneb n-ö kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik ehk see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Alguses oli viis suurt kasti: braahmanid(preestrid), ksatrijad(sõdurid), vaisjad(maaharijd ja kaupmeher), suudrad(töölised) ja n-ö puutumatu kast ehk ühiskonna heidikud, aga tänapäeval on juba tegelikkuses 2000-3000 kasti, aga India tahab ja püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. India kaardil: 2 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/India http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_ajalugu_liina.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/india_kadry.htm
§ Usulise tõlgenduse järgi olevat selle korra paika pannud aarialaste jumal Brahma. Vastavalt tema õpetusele oli neli kasti: Brahma õpetuse 4 kasti I Braahmanid ehk preestrid, ülesandeks oli hoolitseda pärimuste säilitamise ning edasikandmise eest. ( loodus jumala suust ) II Ksatrijad ehk sõjamehed, kohustuseks oli kaitsa riiki ja hoida seal korda ( loodi kätest). III Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega ( puusadest) IV Suudrad olid teenijad, põliselanikud ( dporiga määäri jalalabadest) Lisaks puutumatud e. paariad-ühiskonnast välja heidetud Lisaks veel puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid töid - koristama mustust, nülgima tapetud loomadelt nahku jne. Kastikord oli väga range, kuuluvus omandati sündides ja seda vahetada polnud võimalik
Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda. · Puusadest vaisjad, kes kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. · Jalalabadest suudrad, kes olid teenijad. Osalised pärinesid mitte arjaalaste seast. Aarjalastest väljapoole jäävad inimesed jäid varnadest väljapoole ja moodustasid puutumatute grupi. Riigid VI saj eKr oli Põhja-Indias kujunendu vähemalt 16 aarjalaste riiki. Osad olid kuningriid, teised vabariigid. Aja jooksul kujunesid neist suuremad monarhlikud riigid. Osad riigid vaenutsesid omavahel ja nende piirkond muutus tihti. Poliitiline killustatus ei olnud Indias kaos, vaid normaalne seisund
pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse.
13)Need kirjutati 18. saj. 14)Hammurapi seaduste tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. 15)Hammurapi koodeksi järgi jagunesid seisused nelja põhiklassi ehk varnat: 1) brahmaanid preestrid; 2) ksatriad sõjamehed; 3) vaisad põllumehed, käsitöölised; 4) suudrad- kehvikud ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627). Sel a-l lõi Assüüriast lahku Babüloonia ja tekkis uuesti iseseisev riik, mille valitsejaks sai üks kaldea suguharujuhte Nabopalassar. 625
pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Tervituseks ikka namaste või namasgar. KOHALIK TRANSPORT Indias on ainuvõimalikuks reisimise vahendiks raudtee, kuna maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne. 8 m laiusel asfaltteel voorivad koos autodega samas suunas tuhanded inimesed,
üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vaat mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puudumatude kasti kuuluvad paarid (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on ka riigi põhiseadusega keelatud. India keeled Indias on tervelt 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandzaabi, assami, kasmiiri, malaialama, konkani ja ladaki keel,
üks. olid juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist. Hiljem kujunes variserlusest rabiinlik juutlus, mis sai judaismis domineerivaks. värv; traditsiooniline hindu ühiskonnakorraldus, mis koosneb neljast seisusest, varnast. Need neli on braahmanid (preestrid), ksatrijad (valitsejad, sõdalased), vaisjad (talupojad, kaupmehed, käsitöölised) ning suudrad (teenijad). Varnadest jäävad välja puutumatud. pühakirjad, mis kajastavadIndia aarialaste religiooni. Need sisaldavad nii ülistuslaule, rituaalide juhiseid kui kosmoloogiat puudutavaid arutelusid. Veedasid on kokku neli. "Rigveeda" on ülistuslaulud jumalatele, isikustatud loodusjõududele, "Saamaveeda" on retsiteeritavad värsid, "Jadzuveeda" on rituaale puudutavad eeskirjad ning "Atharaveeda" koosneb värsivormis riituseeskirjadest ja haigustevastastest loitsudest.
· Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3. Seisustele on juurdepääs lunastusele, veedadele kakskordsündinud · Dharma õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal inimesel on elus oma ülesanne. · Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks: 1. Brahmatsaarini-õpilase periood: elati õpetaja juures. 2. Grihastha majaperemees: elati tavalist elu. 3
mõlemaid on? Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihi, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Igal kastil on on dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Seisused on pmt värvide pealt ülesse ehitatud (aarlased oli heledamad ja olid seega kõrgemates kastides) 1) Brahmaanid preestrid 2) Ksatrijad valitsejad ja sõdurid 3) Vaisjad põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4) Suudrad sulased ja teenijad. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Braahmanite seisusesse preestrid Ksatrijate seisusesse valitsejad ja sõdurid Vaisjate seisusesse põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid Soodrade seisusesse sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat seisust on brahmaanid, ksatrijad ja vaisjad. 22
lähima omakeelse vastega casta, mis tähendab seisust. Kaste on neli, seisuseid on tuhandeid. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Kastid: · braahmanid preestrid; · ksatrijad sõdalased, valitsejad; · vaisjad talupojad, põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised; · suudrad teenijad, varem ka orjad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Buddha Virgunu 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes?
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama.
Pärast indialasi tulid AARJALASED. Parem elujõulisus ja tugevamad. Jäid paikseks, võtsid palju Induse kultuurilt üle. VEEDAD aarjalaste pühad raamatud ajaloost. Kirjutati üles 6.saj eKr, loodi 10.saj eKr. Vanim on RIGVEDA enam kui 1000 hümniga. Aarjalased ongi HINDUISMI loojad. Veedad hinduismi pühad raamatud. Palju jumalaid. KASTISÜSTEEM 1. kast eliit BRAHMANID preestrid 2. kast KSATRIJA sõjavägi 3. kast VAISJAD kaupmehed & talunikud 4. kast SUUDRAD teenijad & töölised kastivälised puutumatud PAARIAD Abiellumine kastivaheselt oli keelatud. 6. saj eKr vältel tekivad veel kaks vägevat religiooni BUDISM ja DZAINISM. DZAINISVile pani aluse MAHAVIRA igal elusolendil igavene hing ja ajaline keha. BUDISMI rajaja oli prints SIDDHARTA GAUTAMA , hiljem sai tuntuks BUDDHA e. Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid.
Inimese elu koosneb neljast etapist: õppimise aeg; kodu ja pere loomise aeg; erakuna elamise aeg; kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti on selline vaade elule levinud kõrgemates seisustes. Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel: braahmanid ehk preestrid, ksatsijad ehk valitsejad ja sõdurid, vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid, suudrad ehk sulased ja teenijad. Mõned kastid jäävad ka seisustest välja. Sinna seisusesse kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatimaid töid, inimesed ei või neid puudutada ja neid kutsutakse seetõttu puudutamatuteks ehk roojasteks. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukalt Mahatma Gandhi, india iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj I poolel. Budism Tekkis 6
varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart
kastisüsteem. Kast on tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni alus. Põhikastid: Braahmanid moodustavad religioosse ja ühiskondliku ülemklassi, kelle ülesandeks on tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada templis ja kodus pühi rituaale Ksatrijad on ühiskonna administratiivne aristokraatia. Nad tegutsevad sõjameeste ja ametnikena ning braahmanite abilistena Vaisjad tegelevad põllumajanduse, kauplemise ja käsitööga Suudrad on eelmiste teenijad. Väljaspoole kastisüsteemi jäävad "puutumatud". Hinduistlik kunst on lahutamatu osa sellest religioossest atmosfäärist, milles ta on tekkinud ja mida ta kujutab. Templite arhitektuur, skulptuurid, maalikunst, muusika ja lavakunst teenivad kõik koos kultust ja usulisi legende. Click to edit Master text styles Tempel on kõiksuse mudel, Meru Second level mägi, mis kõrgub läbi maa ja
müütiline mõtlemine müütilise maailmapildi jaoks on vaja usku; müütilises maailmapildis on tähtsal kohal müüdid ehk tekkelood; müüdid seletavad, miks asjad on nii, nagu nad on kastikord seisuslik kord Indias; on neli kasti ning väljaspool kaste asuvad inimesed; brahmanid on esimene seisus, preestrid; nemad on jumala suust; teised on ksatriad ehk sõdurid; nad on loodud käsivartest; kolmas on vaisjad, talupojad ja käsitöölised; nemad on reitest; neljas on suudrad, sulased ja teenijad; nemad on jalataldadest; puutumatud asuvad väljaspool kaste, nad on kõige madalamad; ühest kastist teise ei saa liikuda ega abielluda Loodususund: Lunastusõpetus kindel usuline kord puudub Kogudus puudub Iseloomulikud tunnused puudub rajaja; puudub pühakiri,sest seda uskuvad rahvad ei oska kirjutada; puudub süstematiseeritud usk; võib olla nii polüteism kui monoteism; tähtsad on riitused; usk seotud looduse või nähtusega Peasuunad puuduvad
ühe terviku koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust. Müütiline mõtlemine Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Kirjelda. Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus. Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk
terviku koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust. Müütiline mõtlemine Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Selgita 4 üllast tõde (budism) 1. Kogu inimese elu on kannatus 2. Kannatusest on võimalik vabaneda, leides selle põhjuse 3. Kannatuse põhjused on soovid ja ihad
piirkondades. Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal. 6.1. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kasti kuuluvad paariad (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud 7. Linnad Suurimad linnad: (elanike arv, sulgudes koos linnakuga) Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000) Delhi..................................................
Preestrid võib tähistada ka sõna jumal. Ülesanne on pühade kirjade, pühade raamatute tõlkimine ja nad pidid tegema ohverdamis rituaale. Kõik pidid teda kuuletuma sest muidu oleks maailm käest läinud.(jumala suust) 2. Ksatriad ehk sõjamehed(aristrokraadid jne. Aitavad maad ja rahvast ja tegelevad ka braahmanide õpilastena) (jumala käsivarrest) 3. Vaisijad-talupojad, põlluharijad, käsitöölised pidid kätega tootma. 4. Suudrad ehk teeniad kes teenisid kõiki eelmisi klasse.(jumala jalad) Välja jäid põlisindialased ehk puutumatud. Nendega eit ohtinud kokku puutuda (tehtud mudast). Kastisüsteemis sünnid ja kastide välised abielud keelatud. Pühakiri Veeda (veda-teadmine). Veedad on jumalikult inspireeritud raamatud. Veedad: 1. Veeda hümnid- ohverdamised, palvetamised, jumala kiitmised, loitsud kõige vanem on ,,rigveda". 2. Brahma raamatud-selgitavad veedasi. Preestrite käsiraamatud. 3
Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart
põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Naljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. Neli varnat on 1. braahmanid ehk preestrid 2. ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4. suudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kastisüsteem seadustati Manu seadustes 2. saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal Mahatma Gandhi, iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj. I poolel. India saavutas sõltumatuse 1947.a. Budism Tekkis 6
Ksatrijate kasvatus oli maast madalast seotud relvade käsitsemise oskusega, keha karastamise ja vastupidavuse treenimisega; põhivooruseks peeti vaprust, väärikust, au ja meelekindlust. Vaisjasid kasvatati vanemate eeskuju abil. Vaisjade-käsitööliste klannides ja perekondades anti põlvest põlve edasi käsitöösaladusi, kujundati kunstikoolkondi, õpetati lugu pidama töökusest, töö kvaliteedist ja ilust. 22 Suudrad pidid alati teadma omakohta ja nende ülesanne oli teenida kolme ülemat varnat. Puutumatud ehk paariad pidid arvestama oma seisundit, püüdma eemale hoida, täitma igat käsku. Nad suhtusid kõigesse skeptiliselt nig ei oodanud tulevikult mingit imet. Indias ei tähendanud budism mitte üksnes religiooni, vaid tervet kultuurisuunitlust, mis hõlmas kunsti, kirjanduse, filosoofia, eetika ja teaduse ning mis vastandus Vana India
valgustumisele. Positiivne askees ei esine küll Indias, kuid seda on mujal see on keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu seksuaalelu. * Indias on kasti süsteem. Kast tuleb hispaania keelsest sõnast castas, mis tähendab klanni, mis sankskripti keeles on varna. 1) Braahmanid preestrite klass; 2) Ksatrijad sõjamehed; loodud jumala kätest; 3) Vaisjad käsitöölise, pankurid, kaupmehed; loodud jumala reitest; 4) Suudrad jumala jalgadest. -) 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Budism * Budiste on umbes 500 miljonit. * 6 saj e.Kr Kirde-Indias, vastukaaluks brahmanismile. * Siddharta Gautama 566-468 e.Kr loetakse budismi loojaks/alagatajaks.
Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli- kult pöörduma, vaatama talle otsa, ei tohtinud teda nimetada vaid nimepidi, ei tohtinud süüa
Kõigil kristlastel oli 27 teosest koosnev Uus Testament. Kiriku organisatsioon kindlustas kristluse konsolideerumise. Kujunes Rooma riigikirik. Kuna riigi ida- ja lääneosa erinesid kultuuriliselt, kujunes välja kaks põhiharu: roomakatoliiklus ja õigeusk. EKSAMIAJAD: 12:15-13:30 R 21. mai R 28. mai Peter Nagel 21. mai Hinduism brahmanid, ksatrijad, vaisjad = dvidza (kaks korda sündinu) suudrad varna klassikuuluvus asrama elujärk dharma maailmakord, sanatana dharma igavene, sadharana dharma igapäevane, svadharma isiklik sansara taassünd karma tegu, looming; põhjuse ja tagajärje seadus duhkha kannatus moksa kannatusest vabanemine sramana püüdlejad SANKARA dasanamide ordu Ramajana Mahabharata --> Bhagavadgita upanisadid bhakti pühendumine sruti kuuldud, ilmutatud smriti meelde jäetud
- Elusolendi olemuslik, muutumatu põhiolemus · Moksa = ,,vabanemine" - Võimalik, kui mõistetakse, et aatman ja brahman on üks ja seesama - Vaimse tegevuse peamine eesmärk KASTISÜSTEEMI KUJUNEMINE: · Vanades hinduistlikes pühakirjades oli ühiskond jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks: - Braahmanid olid preestrid - Ksatrijad olid sõdalased - Vaisjad olid kaupmehed - Suudrad olid käsitöölised · Abielud kastisiseselt · Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi · Visnu ja Laksmi näitavad inimestele kogu jumala võimu
Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli- kult pöörduma, vaatama talle otsa, ei tohtinud teda nimetada vaid nimepidi, ei tohtinud süüa
kes on ka hinduismi mingil viisil integreeritud. Indo-Euroopa jumalad peavad ikka tähtsamad olema, seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum. Ta ohverdatakse ja teatav osa tema kehast saab meie maailmaks ja teatav osa jääb välja, mis on surematu maailm mv.s Üks osa kehast sõdalased, reied suudrad, kes on teenindajad. Purusa vaimust sai kuu, silmast päike. Hingeõhust tuul, jalgadest maa, nabast ilm või atmosfäär. Hiina loomismüüdid (neid on väga palju): Alguses on taevas ja maa vormitud, kaootilised. Olemas samamoodi nagu kanamuna sees kanapoeg (loode, munakollane, valge...). Mingisugusel kujul on ta seega seal olemas. Vormitusest sünnib Pangu - esimene looja. Pan - keerd, gu - looja. Looja oli keerdus ürgmuna seees. Niimoodi kestis 18k
Purusa Purusa on hinduismis 'universum ise', (Jungi arhetüüp: 'kosmiline inimene'), keda inimesed erinevalt vaadates näevad ja tunnetavad erinevate deevadena. Rigveda Purusha sukta kirjeldab Purusat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul. Purusa keha vastab neljale varnale: tema peast või suust tulid brahmiinid, tema kätest ksatrijad, reitest vaisjad ning jalgadest suudrad. Purusast on tulnud Viraj, nais-alge, mille kaudu toimuvad ümbersünnid. Samkhya koolkond kasutab 'purusa' mõistet tähistamaks puhast teadvust. Deevad Deevad (devat, dev) on hinduismi jumalad, jumalannad või jumalused. Veedade traditsiooni vanimad deevad on Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman ja Ashvinid; tähtsamad jumalannad on Sarasvat, ja Prithv. Hilisemates pühakirjades (Purna) tõuseb esile Trimurti, Jumala kolm aspekti, mida
annaabi.ee 
