mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filterpaberit või mikroskoobis stabilisaatoreid 12.02
c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust. 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde
Võib olla nii pos kui neg. Gs = *s / dGs = ds + s d 3. Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsus on pindpinevuse sõltuvus pindaktiivse aine kontsentratsioonist. 4. KK 13. 1. Koagulatsiooniläveks nimetatakse nähtava koagulatsiooni alustamiseks vajalikku minimaalset elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m. Süsteemi osakesed ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad
Emulsioon Argielust tuntud emulsioonideks on majonees, kastmed, kreemid, värvid jm. Suspensioon Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel seda mitte lahustavasse vedelikku. (näiteks kui segada vees kriidipulbrit) Suspensioon Tüüpilise suspensiooni saab saab kohvi keetmisel, sest kohviubade purustamisel saadud on vees vaid osaliselt lahustuv. Veel on suspensioonideks tsemendisegu, õlivärvid jne. Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool Aerosooli puhul on gaasilisse keskkonda pihustatud kas vedelikupiisku (udutüüp) või peenestatud tahket ainet (suitsutüüp). Aerosool Isegi puhas õhk kujutab endast aerosooli. Ühes kuupsentimeetris õhus on kümneid tuhandeid tolmukübemeid, lisaks veel veepiisad. Aerosool Aerosoolid argielus on : desodorandid,
16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. • Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18. Mis on emulsioonvärvid? Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. • Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. 19. Mis on lakk? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 20. Mis on hermeetik? Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, väga erinevate koostistega -
- Kaltsiumkloriid ja naatriumalginaat muundatakse graanulid vedeliku, näiteks mune, - Munapulber (aurustunud valk) - loob tihedam struktuuri kui värske valgu - Glükoos - pidurdab kristalliseerumine ja takistab vedeliku kadu - Letsitiin - ühendab ja stabiliseerib vahustatud emulsiooni vahtu - Naatriumtsitraat - ei luba rasva osakesed seovad, - Trimolin (tagurpidi siirup) - ei kristalliseeruma, - Ksantaankummi (ekstrakti soja ja mais) - stabiliseerida suspensioonid ja emulsioonid. Köögitehnika , 30-50%. . , . , , 180%. , . , - , , , 64 , . , - . . . -, , -, . , . : ( ) - , , - . , , . : ( ) ( ). ( ) -, . - (Bain-marie) - , . , . , . , . . : . - , . . - .
Pindaktiivsed ained suurendavad värvide koostisainete nakkumist aluspinnaga. Tuntumad pindaktiivsed ained on silikoonõli, rasvhapped, rasvhapete soolad, trietüülamiin Värvide liigitus Veevabad värvid õlivärvid , lakkvärvid, pulbervärvid Vesivärvid liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid Emulsioonvärvid polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid, stüroolbutadieenvärvid Õlivärvid Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidelevaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid
32. Manustamine pärasoole kaudu ehk rektaalne manustamine. 33. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? · Täpsem doseering · Imendumine ühtlasem ja kiirem · Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni · Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn · Ravim ei läbi maksa 34. Rektaalselt manustatavad ravimvormid on: suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid. 35. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla? Naha kaudu ja limaskestade kaudu. 36. Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Salv, pasta, plaaster. 37. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Lihasesse võib süstida: Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid Manustatav kogus kuni 5 ml 38. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu?
materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on rütmilise iseloomuga. Sade ei moodustu mitte kogu ruumalas, vaid perioodiliselt vahelduvate kihtidena ja rõngastena. Taoliste perioodiliste nähtustega on seletatav paljude mineraalide kihiline struktuur aga samuti ainevahetushäirete tagajärjel organismis tekkivate sapi-, maksa-, neeru- ja põiekivide kihiline ehitus. 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Suspensioonid Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 m. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele:
KOKKUVÕTE Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks. Ravimvorm ravimile abiainete ja mitmesuguste erinevate tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Ravimid võivad olla tahked, vedelad, pehmed ja ka gaasilised. Tahked on pulbrid, kapslid, tabletid. Vedelad on lahused, ampullid, siirupid, tinktuurid, mikstuurid, suspensioonid, tilgad, ekstraktid. Pehmed on salvid, pastad, geelid. Gaasilised on aerosolid. Ravimi säilitamistingimustes on sageli märgitud - säilitada valguse, niiskuse, külmumise eest kaitstult; on antud erinevad temperatuuri piirangud. Enamus tehases valmistatud ravimeid säilitatakse toatemperatuuril. KASUTATUD KIRJANDUS Gorbunova, T. (1996). Ravimtaimede atlas. Tallinn Mandre, K., (1994 ). Maalehe raamat. Koduapteek. Otter, M., Nurmand, L. (1994). Tervis ja ilu taimedest. Tallinn: Valgus.
pärast toime algust ja toime kestab 4 8 tundi. Siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid. Süstitakse 30 minutit enne sööki. (eg, insulin regular) · Keskmise toimeajaga insuliinitoime algus on umbes 1(2 6h) tundi pärast süsti, piik tekib 5(6 12 )tundi pärast toime algust ja toime kestab 14 20 tundi. Siia gruppi kuuluvad nn. pika toimeajaga iniminsuliinid, NPH insuliinid. Need insuliinid on suspensioonid ehk need on valget värvi hägused vedelikud, mida on vaja enne kasutamist loksutada. Süstitakse 1 2 korda päevas · Pikatoimelise insuliinitoime algab samuti umbes 1 tund pärast manustamist. Piik võib avalduda 10 16 tundi pärast toime algust, kuid tavaliselt on see väga nõrk või puudub üldse. Toime kestab 16,5 24 tundi. Siia gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin Lantusja detemirinsuliin Levemir, mis on selged, värvitud vedelikud
1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei
toime algust ja toime kestab 4 – 8 tundi. Siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid. Süstitakse 30 minutit enne sööki. (eg, insulin regular) • Keskmise toimeajaga insuliini toime algus on umbes 1 ( 2 – 6h) tundi pärast süsti, piik tekib 5 (6 – 12 )tundi pärast toime algust ja toime kestab 14 – 20 tundi. Siia gruppi kuuluvad nn. pika toimeajaga iniminsuliinid, NPH insuliinid. Need insuliinid on suspensioonid ehk need on valget värvi hägused vedelikud, mida on vaja enne kasutamist loksutada. Süstitakse 1 – 2 korda päevas • Pikatoimelise insuliini toime algab samuti umbes 1 tund pärast manustamist. Piik võib avalduda 10 – 16 tundi pärast toime algust, kuid tavaliselt on see väga nõrk või puudub üldse. Toime kestab 16,5 – 24 tundi. Siia gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin Lantus ja detemirinsuliin Levemir, mis on selged, värvitud vedelikud
Manustame nahale välispidiselt 22. Nõuded aerosoolide säilitamisele? Hoida toatemperatuuril ravimikapis suletult, otsese päikesevalguse ja külmumise eest ja eemal lahtisest tulest, ravimi ballooni ei tohi põletada ja avada. 23. Mis on suposiit? Suposiit ehk raviküünal 24. Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: Rektaalne ja vaginaalne 25. Milliseid ravimvorme manustatakse rektaalselt? suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid 26. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? täpsem doseering, imendumine ühtlasem ja kiirem, ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn, ravim ei läbi maksa, toime algusaeg on kiirem 27. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. 28
22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed
M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0.34g Al2O3;Al-I siis 0,34*2*27=0,18g; algaines leitakse %-ga Sademete ja sadestusreaktiivide omadused: Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid: Suurust mõjutavad tegurid: Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism: Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks
Tseeta potentsiaal jälle kahaneb alla kriitilise väärtuse, toimub koagulatsioon. Seega on vastasiooni vahetamise korral koagulatsioonis kaks stabiilsuspiirkonda (kontsvahemikku) ja kaks koagulatsiooni piirkonda (konts vahemikku) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Üldiselt suurus, omaduste erinevus(3) 100-1000nm on vahemik. Kaksikkiht puudub, Browni liikumine puudub (v.a. aerosoolid), ebapüsivamad kui kolloidid Suspensioonid, stabiilsus, stabiilsuse tingimused, näited Suspensioonid on TAHKE VEDELAS. Kontsentratsioonid erinevad, kontsentreeritud on pasta (n. pahtel) Suspensioonid on ebastabiilsemad kui kolloidid
tekib 30-90 minutit pärast toime algust ning toime kestab 2-5 tundi. Insuliini süstitakse vahetult enne või pärast sööki. Lühitoimeline insuliin siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid. Toime algab 30 minutit pärast süsti, piik tekib 2-4 tundi pärast toime algust ja toime kestab 4-8 tundi. Süstitakse 30 minutit enne sööki. Keskmise toimeajaga insuliin sellised on iniminsuliinid, NPH insuliinid, mis on suspensioonid. Nende toime algus on umbes 1 ( 2-6 h ) tundi pärast süsti, piik tekib 5 ( 6-12 ) tundi pärast toime algust ja toime kestab 14-20 tundi. Süstitakse 1-2 korda päevas. Pikatoimeline insuliin sellesse gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin ja detemirininsuliin. Toime algab 1 tund pärast manustamist, piik võib avalduda 10-16 tundi pärast toime algust ja toime kestab 16,5-24 tundi. Süstitakse 1-2 korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul.
% A = (produkti kaal x F )/ proovi kaal x 100% Sademete ja sadestusreaktiivide omadused- Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused-
Eliminatsioon on selline protsesside kogum, mille abil organism püüab vabaneda raviainest. Eliminatsiooni protsesse iseloomustatakse kolme näitajaga: 1.totaalne kliirens ehk organismi täielik puhastamine. 2.eliminatsiooni kiiruse konstant 3.bioloogiline poolväärtusaeg 18. Sissevõetavad ravimvormid. Üldsoovitused tablettide ja kapslite manustamiseks. Sissevõetavad ravimvormid: pulbrid, tabletid, kapslid, drazeed, graanulid, tinktuurid, ekstraktid, lahused, emulsioonid, suspensioonid, piimad, geelid, mikstuurid. Üldsoovitused tabl. manust: -tabl. tuleks sissevõtta püsti või istudes.Lamav haigel aidata poolistuvasse asendisse. -peale juua 1 või pool klaasi soojavett. -enne tabl. sissevõtmise ajal võiks veel püsti olla või isegi veidii liikuda,siis läheb tablett paremini alla ja ei jää söögitorusse pidama -kui tabl. jääb söögitorusse pidama, võivad tekkida kõrvetised ja valu selles piirkonnas
uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.See teadusharu uurib ka kolloidsüsteemide moodustumist ja nende püsivust ajas, selgitades võimalusi kolloidsüsteemide plaanipärasele muutmisele. Kolloidsüsteeme jagatakse: · aerosoolid vedeliku või tahke aine dispersioon gaasilises keskkonnas (näit. udu, suits ); · emulsioonid vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid) · tahked soolid tahke aine dispersioon tahkises (suitsutopaas, suitsukvarts, mitmed vääriskivid) · geelid - makromolekulide dispersioon vedelikus (tarretis, kissell) Kolloidsüsteemid on: *heterogeenseid dispersseid süsteeme
saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia. Disperssed süsteemid jaotatakse sõltuvalt osakeste mõõtmetest (meetrites) järgnevalt: Osakese >10-7m 10-7-10-9m <10-9m läbimõõt Süsteemi Jämedisperssed Kolloiddisperssed Molekulaar-ja nimetus süsteemid. süsteemid, soolid ioondisperssed süsteemid Suspensioonid, emulsioonid 3. Millist infot dispersse süsteemi kohta annavad osakeste mõõtmete diferentsiaalne ja integraalne jaotuskõver? 4. Millest on tingitud valguse hajumine disperssetes süsteemides ja tõelistes lahustes? Milliste parameetritega iseloomustatakse kvantitatiivselt valguse hajumist? 5. Mille poolest erinevad nefelomeetria ja turbidimeetria meetodid?
O Joonis 1.1. Vee molekul. H+ Inimorganismis moodustab vesi nn tõelisi lahuseid, aga ka suspensioone ja kolloidlahuseid. Näiteks higi kujutab endast NaCl ja muude ühendite vesilahust. Analoogiliselt on vaadeldav ka vereplasma, mis koosneb ca 92% ulatuses veest, kus lisaks naatriumkloriidile ja muudele sooladele on tähelepanuväärsemad lahustunud ained glükoos ja plasmavalgud. Suspensioonid on vedelikud, mis sisaldavad neis hajusalt jaotunud aineosakesi, mis neist seismisel välja sadenevad. Kuigi erütrotsüüte (punaseid vererakke) ei saa käsitleda lihtsalt aine- osakestena, on veri tervikuna siiski vaadeldav suspensioonina – seismisel sadenevad vererakud temast välja. Analoogiliselt suspensioonidega on ka kolloidid vedelikud, mis sisaldavad neis hajusalt jaotunud, kuid tegelikult lahustumatuid aineosakesi. Erinevalt suspensioonidest ei sadene need
kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav joud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv joud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus markimisvaarselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka voi kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on
kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka vis- koossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on
- Kaltsiumkloriid ja naatriumalginaat muundatakse graanulid vedeliku, näiteks mune, - Munapulber (aurustunud valk) - loob tihedam struktuuri kui värske valgu - Glükoos - pidurdab kristalliseerumine ja takistab vedeliku kadu - Letsitiin - ühendab ja stabiliseerib vahustatud emulsiooni vahtu - Naatriumtsitraat - ei luba rasva osakesed seovad, - Trimolin (tagurpidi siirup) - ei kristalliseeruma, - Ksantaankummi (ekstrakti soja ja mais) - stabiliseerida suspensioonid ja emulsioonid. Köögitehnika Если мясо будет жариться или коптиться, неминуема потеря веса на 30-50%. Это общеизвестный факт. Белок сворачивается, вода испаряется – вес теряется. В молекулярной кухне при применении новейших технологий вещества,
galvaanielementide tekkimise värtimiseks, · Kvaasikristallid kristallid, millel puudub nende murtsites perioodilisus ning on kehvad elektri- ja soojusjuhid. (Allumiiniumi ja mangaani sulam kiirel jahutamisel) Heterogeensed süsteemid: Kolloidlahused lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad. Suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem üks aine on ühtlaselt jaotunud teises. Suspensioonid tahke aine pihustunud vedelikus. Emulsioonid üks vedelik teises. GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool (udu, Tahke aerosool (suits, pilved, deodorandid) kiudpilved) VEDELIK Vaht (vahukoor, Emulsioon (majonees, Suspensioon (piim, veri,
Pindaktiivsed ained suurendavad värvide koostisainete nakkumist aluspinnaga. Tuntumad pindaktiivsed ained on silikoonõli, rasvhapped, rasvhapete soolad, trietüülamiin. Värvide liigitus Veevabad värvid õlivärvid , lakkvärvid, pulbervärvid Vesivärvid liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid Emulsioonvärvid polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid, stüroolbutadieenvärvid Õlivärvid Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidele vaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid
Rektaalsed, vaginaalsed. Süsteemse, lokaalse toime saamiseks. 17. Transdermaalsed plaastrid. Millist toimet üldjuhul soovitakse? Lokaalset, süsteemset? Süsteemseks manustamiseks. 18. Lahused. Millised on peamised lahustid? Vedelad ravimvormid, milles toimeained on lahustunud kujul. Vesi, alkohol, õlid. Eelised: kergemini manustatavad, raviaine on juba lahustunud, vähem lokaalset ärritust Puudused: suured anumad, stabiilsuse probleem, doseerimise probleem, mikroorganismid 19. Suspensioonid. Mis on suspensioonide puudused? Mida tuleb teha enne selliste ravimvormide manustamist preparaadiga, et saaks mõõta ja manustada õige kontsentratsiooniga koguse ? Tahke lahustumatu aine dispersioonid vedelas faasis. Puuduseks on füüsikalise ebastabiilsuse tõttu tekkida võivad probleemid täpse doseerimise ja säilivusega. LOKSUTADA! 20. Mis on emulsioonid? Kahe omavahel mitteseguneva vedeliku dispersioonid Analgeetikumid 1
hallitama. 64. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine. 65. Sademete ja sadestusreaktiivide omadused. Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerib ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus (näiteks dimetüülglüoksiim); Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhuga, teada koostisega. 66. Sademeosakeste suurus. Kolloid- ja kristalsed suspensioonid. Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 µm kolloidosake, >0,45 µm kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon,
pseudoelastse ja plastilise vedeliku käitumise kombinatsioone. Viskoossuse seadust saab selle jaoks kirja panna järgmiselt: m d = 0 + µ ' - (3.10). dn Igapäevases elus Newtoni vedeliku näitena võib nimetada nt. vett, plastilise vedelikuna käituvad erinevad suspensioonid, märg liiv ja savi, hambapasta, lateksvärv, vere plasma või siirup, Herschel-Buckley vedelikuna osa värvidest, dilantse vedelikuna liiv vees või tärklise suspensioon. Mittenjuutonlikel vedelikekl viskoossus võib muutuda ka ajas. Selle parameetri järgi saab nimetada kaks vedeliku tüüpi: - tiksotroopne vedelik on vedelik, millel konstantne nihkepinge võib viia materjali struktuuri muutustele ja seeläbi näiva viskoossuse vähenemisele ja voolavuse kasvule,
segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihis- tuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplasti- fikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimis- väärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. 15 Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata
hajutada ja peegeldada valgust. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks. Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja. Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit.Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme. Igapäevased suspensioonid: kakao kui jook, shokolaad tardunud suspensioon, savi, tsemendi ja lubjasegud, pigmentvärvid, tselluloosimass paberi valmistamiseks. Emusioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on üheks vedelikuks vesi ja teiseks on vähepolaarne
Vedelväetised jaotatakse kaheks: a) Väetise lahused. Kõik komponendid on lahustunud kujul, st. lähteained peavad olema kõik vees lahustuvad. Kõikide elementide summa võib olla kuni 30%. Tootmine: alglahus polüfosforhape neutraliseeritakse ammoniaagiga ära. Piiravaks faktoriks on üleküllastatus. b) Suspensiooniväetised. Probleemiks ei ole üleküllastamine. Konsentratsiooni võib suurendada kuni 40%-ni. Suspensioonid vajavad enne tarvitamist loksutamist. Sisaldavad stabilisaatoreid, mis hoiavad suspensiooni ühtlasena. TEISEJÄRGULISED MAKROVÄETISED Teisejärgulised makroelemendid on: Ca, Mg, S. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel, need vajavad lupjamist. Lubiväetsed sisaldavad 30...35% Ca. Kui suur on lubiväetise neutraliseerimisvõime, kui Ca-sisaldus on 20%? M (CaCo3)=40+12+3*16=100; st. 100-st 40 on puhas Ca. CaCO3 = Ca*2,5 = 20*2,5 = 50 või 20 40
97. Kolloidosakese ehitus. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem -üks aine (dispergeeritud aine) on ühtlaselt jaotunud teises aines (dispersioonikeskkonnas). Jämedisperssed süsteemid - 10-5 –10-7 m: Suspensioonid -tahke aine pihustunud vedelikus (savi, liiv- vees); Emulsioonid - üks vedelik teises (rasv piimas) Kolloiddisperssed süsteemid- 10-7 – 10-9 m. 98. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised tegurid (ultraheli, elektrilised mõjutamised) ja keemilised (koagulantide kasutamine).
Segisti peab töötama ka pritsimise ajal Pulbrid, pastad ja paksud emulsioonikontsenraadid tuleks eelnevalt eraldi nõus väikese koguse sooja veega segada ja kurnata läbi filtri paaki Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega · Paagisegutegemisellisatakse 1. kõigepealt pulbriline veeslahustuv väetis (lahusta eelnevalt), 2. seejärel pulbrilised või granuleeritud preparaadid, 3. Veega segunevad vedelad tk vahendid ja suspensioonid, 4. Emulsioonikontsentraadid ja õli baasil valmistatud preparaadid 5. Kleepeaine (viimasena) töölahus kasuta ära samal päeval!!! Arvestailmastikutingimustega Temperatuur 15-20 C (optimaalseim mõju) Palava päiksepaistele ilmaga võivad preparaadid osutuda taimedele toksiliseks Püüa vältida kohest vihmasadu
kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Liigitus: Sideaine järgi liigitatakse värve õlivärvideks ja emailideks. Sideaine lahustumiskeskonna järgi: 25 1.Veevabad värvid (lahustiks orgaaniline lahusti)– õlivärvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid ehk oksoole (taimeõlid); on hea nakkuvusega ilmastikukindlad, pikk kuivamisaeg. lakkvärvid (lahustiks lakibensiin) - on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakk-, alküüdlakk-, epoksüüdlakk-, nitrolakkvärve jne. pulbervärvidenakasutatakse
Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. OSAKESTE SUURUSE JÄRGI Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 sedimenteeruvad kiiresti (lihtdispersioonid, on eraldatavad tavalise filtreerimisega suspensioonid, on nähtavad hariliku mikros-koobiga emulsioonid, vahud, ei ole dialüüsi-tavad, ei difundeeru aerosoolid) Kolloiddispersne 107-109 10-7 -10-9 ei sedimenteeru läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel
Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. *Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. *Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. *Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. *Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem
mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax
maht. Efektiivne tihedus on selise aine tegelik tihedus, millel puuduvad poorid. See määratakse pulbri massi jagamisel pulbri täismahuga. Tahked ained ja materjalid võivad olla: homogeensed segu või süsteemi mistahes osas on keemiline struktuur ühesugune; heterogeensed segu või süsteem koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest homogeensest osast (faasist); nt mitmed metallide sulamid, suspensioonid. Tõstes temperatuuri on võimalik muuta kehade kuju ning viia nad üle vedelasse või gaasilisse olekusse. Mõned ained aga temperatuuri tõstmisel ei muuda olekut, vaid lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Temperatuuri muutmisel on võimalik muuta ka elektrijuhtivust (paljudel tahketel ainetel ja materjalidel elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel kasvab, samas metallidel temperatuuri tõustes elektrijuhtivus väheneb) ning osakeste vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt
tavaliselt ühe kesta sees. Normaalseks määramatuseks pH mõõtmisel võib pidada 0.04 0.1 ühikut. pH mõõtmise määramatuse allikad on nt kalibreerimisgraafiku temperatuurikoefitsent, triiv, loetavus, korduvus, jääkdifusioonipotentsiaal, kalibreerimislahused, uuritav proov. Eriolukorrad: pH alla 2 ja üle 12: jääkdifusioonipotentsiaal on suur, kalibreerimislahused on haruldased. Igasugused paksemad möglad (pastad, suspensioonid nagu muld, liha, piim). Väga puhas vesi: puhvermahtuvus väga madal, pH läheb kergesti paigast, juhtivus on väga halb, mistõttu pH meeter ei tööta hästi. Mittevesikeskkonnad. Probleemid pH mõõtmisel: näit ujub või hüppab: elektroodisüsteemi takistus on kõrge (pistik halvasti sees, mõra klaasmunas, elektrihäired, võrdluselektroodi poorne ühendus ummistunud), proovi pH muutub mõõtmise käigus (proov halvasti puhverdatud), proovi juhtivus madal
Pindaktiivsed ained suurendavad värvide koostisainete nakkumist aluspinnaga. Tuntumad pindaktiivsed ained on silikoonõli, rasvhapped, rasvhapete soolad, trietüülamiin. Värvide liigitus Veevabad värvid õlivärvid , lakkvärvid, pulbervärvid Vesivärvid liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid Emulsioonvärvid polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid, stüroolbutadieenvärvid Õlivärvid Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidele vaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid
Pindaktiivsed ained suurendavad värvide koostisainete nakkumist aluspinnaga. Tuntumad pindaktiivsed ained on silikoonõli, rasvhapped, rasvhapete soolad, trietüülamiin. Värvide liigitus Veevabad värvid õlivärvid , lakkvärvid, pulbervärvid Vesivärvid liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid Emulsioonvärvid polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid, stüroolbutadieenvärvid Õlivärvid Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidele vaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid
annaabi.ee 
