Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pihused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest?
  • Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased?
  • Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest?
Pihused
Test
1. Suspensioonides on:
a) tahke aine pihustunud gaasis
b) tahke aine pihustunud vedelikus
c) vedelik pihustunud vedelikus
2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad:
a) aerosoolid
b) geelid
c) vahud
3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi:
a) suspensioonides
b) aerosoolides
c) soolalahustes
4. Jämepihused muudab püsivaks:
a) katalüsaator
b) stabilisaator
c) inhibiitor
5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon , aerosool või
vaht :
Lubimört-suspensioon
Deodorant-aerosool
Majonees-emulsioon
Happelahus-suspensioon
Udu-aerosool
Tsemendisegu-suspensioon
Soolvesi-suspensioon
Vahtbetoon-vaht
Hapupiim-emulsioon
Tolmune õhk-aerosool
Lauaäädikas-tõeline lahus
Vahukoor-vaht
6. Vahtudes on:
a) vedelik pihustunud vedelikus
b) vedelik pihustunud gaasis
c) gaas pihustunud vedelikus
7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi:
a) aerosoolides
b) tarretes
c) happelahustes
8. Aerosoolides on :
a) vedelik pihustunud vedelikus
b) vedelik pihustunud gaasis
c) gaas pihustunud vedelikus
9. Emulsioonides on:
a) gaas pihustunud vedelikus
b) vedelik pihustunud gaasis
c) vedelik pihustunud vedelikus
10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi:
a) kolloidlahustest
b) tõelistest lahustest
c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest
11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse:
a) flotatsiooniks
b) koagulatsiooniks
c) solvatatsiooniks
d) hüdratatsiooniks
12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad:
a) kristallid
b) kristallhüdraadid
c) tarded
d) suspensioonid
13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest?
Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust.
14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased?
15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest?
2
Pihused #1 Pihused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kill3rman1 Õppematerjali autor
Tunnikontrolli küsimused-vastused

Sarnased õppematerjalid

Pihused
2
doc

Pihused

Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes c) happelahustes

Keemia
Pihussüsteemid ehk pihused
19
ppt

Pihussüsteemid ehk pihused

Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist ­ aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast ­ aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filterpaberit

Keemia
Mõisted
6
odt

Mõisted

osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus ­ Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Emulsioon - Emulsioon on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.

Keemia
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess. 20. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi ioonideks. · Sellised lahused on termodunaamiliselt pusivad susteemid (dosake < 2 nm). Kolloidlahused- · Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida voib iseloomustada kui heterogeenset susteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased. ­ Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nahtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. · Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. ­ See tahendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb naiteks sademe tekke naol. Kolloidsusteemide liigitus

Üldkeemia
Kolloid- ja pindnähtuste keemia
23
doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

7. Milles seisneb ultramikroskoopilise meetodi eripära? Milliste disperssete süsteemide korral seda kasutatakse? 13 8. Millised on elektronmikroskoopia eelised ja puudused disperssete süsteemide osakeste mõõtmete määramisel? 5. KOLLOIDSÜSTEEMID, NENDE VALMISTAMINE JA PUHASTAMINE 1. Mida nimetatakse dispersseteks süsteemideks? Mille poolest on disperssed süsteemid olulised/unikaalsed? Tooge näiteid erinevatest disperrsetest süsteemidest. Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas. Pihustunud aine Gaas Vedelik Tahkis Puuduvad Vedel aerosool Tahke aerosool

Kolloidkeemia
Füüsikaline ja kolloidkeemia 3-vaheeksam
10
doc

Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam

20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahu

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused
14
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Füüsikaline keemia
38
docx

Füüsikaline keemia

Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis saab tõsta: ?

Füüsikaline keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun