gümnaasiumis teha ei lubatud · Ei lubanud õpilastel reisima minna, sest · Korraldas reise välismaale, tema tema arvates ei olnud see tähtis, ning ta arvates olid need üsnagi tähtsad ja leidis, et see on liiga kallis kooli jaoks harivad · Ta ei pööranud koolile eriti suurt · Hoolis väga koolist, tahtis poistest tähelepanu, juba esimesel koolipäeval oli ta kasvatada tublisid noormehi, et iga poisi kõigest väsinud siht oleks surematu · Poiste arvates oli ta liiga juhm, et · Poisid austasid teda, oli poiste direktoriks sobida lemmik, neile eeskujuks · Oli väsinud ja tüdinenud kõigest, ning · Ta oli väga tundlik ja väga kiiresti teda ei kõigutanud miski. Ta ei solvunud, solvuv' pigem sai kurjaks
Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud.
Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud.
Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud.
küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki
Anna ja Emmi rääkisid Eeduardi ja Marie vahelisest suhtest. Eeduard tahtis oma naisest lahutada, et Mariega olla. Ka Emmi ja Julius vestlesid sel teemal. Taas tuli külla Sagrits. Seitsmes peatükk Emmit polnud kodus. Anna sai tänu sellele pojaga välja minna. Anna mõtles pojaga põgenemisest, kuid ei teostanud seda. Käidi sadamas ja Kadriorus. Kadriorus kohati lapsehoidjat koos umbes sama vana poiss-lapsega kui Valeerius. Ka poisi isa Eeduard Saalem oli seal. Lapsehoidja oli ainuke, kes lasi Eeduardil oma poega salaja näha. Valeeriusel hakkas pea valutama. Kui Anna tagasi jõudis ootas teda Genaadi Treifelt, et rääkida Marie Saalemist. Julius ja Emmi vaidlesid teemal, kas lubada Annal nii tihti pojaga kohtuda või mittte. Juulius oli taas luuletusi kirjutama hakanud. Kaheksas peatükk Julius luges oma luuleraamatut ja mõtiskles. Ta läks Annale külla ning näitas talle oma uusi luuletusi
Ainult õpetajaproua pisarad lõhnavad nõnda, kui ta leinab terve koguduse silma all oma ainukest poega; õpetajaproua pisarad ja Mauruse esimese järgu õppeasutise puutrepp -- ainult need kaks asja ilmas. Ülal trepiotsal ootas Indrekut toatuhvleis halli habemega ja kräsus kulmudega vanahärra, hoides mingisugust ebamäärast värvi öökuue hõlmu pahema käega kõhul koos ja sirutades paremat Indrekule vastu. ,,Tere, tere," ütles ta sulaval häälel, kuna lõtv käepigistus poisi üle läve väikesesse tuppa tõmbas. Kui vanahärra läks pahema käega ust sulgema, kuna ta paremaga ikka veel Indreku kätt hoidis, langesid vaheliti pandud hõlmad laiali ja nende alt tuli nähtavale aluspesu. ,,Kuidas oli teie nimi?" küsis vanahärra ja lisas juurde: ,,Kuulsin küll, aga vana pää ei pea kinni." Ja kui Indrek oli vastanud, ütles ta: ,,Ilus nimi, väga ilus nimi. Kus ma seda nime enne olen kuulnud? Kus? Aga raamatusse kirjutame Heinrichi: see on veel ilusam kui Indrek
kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
koolituse üle uhked. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse või- meline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, kindlate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Munkadeks ei pühitsetud alaealisi. Noormees pidi vähemalt 21 aastat vana olema, kui talle see au osaks sai. Mungad olid tavaelust kõige erinevamad ja ka salapärasemad. Nende tegevus- ja elu- keskkond oli võõras ja ranged käitumisreeglid kutsusid esile imetlust ja lugupidamist. Munki ei tohtinud häirida tavaelu probleemid. Mungad õpetasid elanikkonnale ajajaotust, seege tegevuse korrastatust. Signaalideks olid kirikukellad.Terve keskaeg elab ja mõõdab aega kirikukellade järgi. Klooster moodustas erilise ühiskonna, mis ühelt poolt oli isoleerunud ja teiselt poolt avatud, näidates ülejäänud ilmalikele eeskuju. Osa munki tegeles spetsiaalselt kiriku kaunistamisega
koolituse üle uhked. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse või- meline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, kindlate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Munkadeks ei pühitsetud alaealisi. Noormees pidi vähemalt 21 aastat vana olema, kui talle see au osaks sai. Mungad olid tavaelust kõige erinevamad ja ka salapärasemad. Nende tegevus- ja elu- keskkond oli võõras ja ranged käitumisreeglid kutsusid esile imetlust ja lugupidamist. Munki ei tohtinud häirida tavaelu probleemid. Mungad õpetasid elanikkonnale ajajaotust, seege tegevuse korrastatust. Signaalideks olid kirikukellad.Terve keskaeg elab ja mõõdab aega kirikukellade järgi. Klooster moodustas erilise ühiskonna, mis ühelt poolt oli isoleerunud ja teiselt poolt avatud, näidates ülejäänud ilmalikele eeskuju. Osa munki tegeles spetsiaalselt kiriku kaunistamisega
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
Ta otsustas üürida üliõpilaste linnaosas, nn ladina kvartalis, omaette korteri. Järgmistel aastate kolis Marie mitu korda ühest külmast ja viletsast ärklitoast teise. Suviti käis ta Poolas, et oma perekonnaga kokku saada ning nendega koos puhkust veeta. Ränk töö Sorbonne'is oli 2000 tudengit, kes õppisid loodusteadust, kuid ainult 23 neist olid naised. Marie Sklodowska oli seal üldse esimene noor naine, kes õppis füüsikat. Kõik olid Marie vastu viisakad, kuid vaid vähesed meesüliõpilased ja professorid võtsid teda tõsiselt. Nad uskusid, et ükski naine ei saa kunagi olla nii tark ja nii kõvasti tööd teha nagu mees. Marie oli otsustanud tõestada, et nad eksivad. Ta töötas väga paljud ja sõi väga vähe. Tal polnud raha raisata ning ta lõbutses ja puhkas harva. Marie litsentsiaadieksamid olid 1893. aasta juulis. Eksamiaja lähenedes hakkas ta üha rohkem närveerima
kiitsid kõik õpetajad teda. Armastuse õhkkond oli teinud oma töö. Südameheadust on võimalik õppida matemaatikatunniski. Klassile anti lahendada ülesanne: talupojal on rahakotis 500 bahtit (Tai rahaühik) ja tal on tarvis osta 300 ümbrikku. Üks poiss ei saanud kuidagi alustatud ülesande lahendamisega, vaid ütles õpetajale: "Kui tal on nii vähe raha, kas ta siis ikka peab nii palju ümbrikke ostma?" Poisi süda ei valutanud mitte sellepärast, et ta ei osanud ülesannet lahendada, vaid et talumehel nii vähe raha oli. Istumajätmist selles koolis ei tunta. Reeglitest ja valemitest tähtsam on püüe, et igas lapses areneksid ja kinnistuksid inimväärtused. Vaikne istumine, tarkuseivaga mõistulugude jutustamine, aforismid, grupis laulmine, ühispalved ja ühine tegevus need on tehnikad, mille abil püütakse
Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 ). Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Siis oli tulnud hea onu ja võtnud poisi oma tallu. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi
Põhjuseks, et õpetajale on see väga suur lisakoormus ning alati on vaja eelnevalt spetsialistiga konsulteerida ja saada temalt kinnitust, millele tuleb rõhku pöörata, et laps areneks temale sobivas arengutempos. Tavaliselt tuleb IÕK koostamise ja vajalikkuse otsus spetsialistilt (psühholoog või psühhiaater) või nõustamiskomisjonilt. Samas olen veendunud, et sellisest õppekavast võiks abi olla kergema juhtumi puhul. Hiljuti tuli meile kooli õpilane välisriigist Rootsist. Õnneks tema kodune keel oli küll eesti keel ja ta õppis ka minu meelest eesti koolis, kuid raskeks osutus just eesti keele tundides keeleõpetuse osa. Nii saigi teda õpetatud ühe õppeaasta individuaalse õppekava järgi, mille koostas aineõpetaja. Uuel õppeaastal individuaalset õppekava eesti keele grammatikas enam vaja ei läinud ning samuti paranesid õpitulemused ka teistes ainetes.
Ja sellistel juhtudel ei maksa imestada, kust laps on oma agressiivse käitumise teiste kaaslaste vastu pärinud. Paljud lapsed peavad omapead kodus olema, sest vanemad käiavd tööl ja neil pole laste jaoks aega. Üksi olles tulevad ette eksimused, kuna puudub vanemate valvas silm, millele järgneb karistus halva hinde, kaotatud asjade, koolist puudumise, saadud märkuse ja kodutööde tegemata jätmise eest. Karistused on sageli liiga ranged ja seetõttu hakkavad lapsed petma ja valetama. Sageli kasutavad vanemad karistusena seda, mida nad ise lapsepõlves enim kartsid, endale teadvustamata, et nende lapse jaoks on see karistus samuti hirmuäratav. (Ibid, 42-43) 2.3. Kodu lapse toetajana Lastekasvatuses on olulisel kohal eeskuju ja läbi selle kasvatamine. Peredes, kus on olemas armastus, inimlik hoolimine ja heatahtlik huvi üksteise tegemiste vastu, ei saa kasvada lapsed, kellele pakub lõbu loomade
Nüüd oli võimalus sellega lähemalt tutvuda. Kuna Ida kultuuridesse kuuluvad ka muud usundid, siis Jaapani kasuks rääkisid sellised olulised märksõnad nagu ,,samurai", ,,harakiri", ,,geisa", ,,teetseremoonia" jm. Paraku kõik ei mahtunud antud referaati. Referaadis on iseloomustatud Jaapani erinevaid seisusi, nende seisuste laste kasvatust ning õpetamise viise. Perekond Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivanemate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustuslik. Eriti vajalikud olid järglased vanema poja peres. Tema kindlustas perekonnanime jätkumise ja klanni altari teenindamise. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid vastuvaidlematult oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui ajutisse liikmesse.
.. (keegi teine õpilane, isa, ema...) Koolilapse lõõgastumine Kui väsimus muutub patoloogiliseks, siis õpimotivatsiooni pärssiv stress viib nii mõnegi õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased,
Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik" (Mart Mäger)
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
18. poeg Andres talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui puudus ka õndsal emal. Ei kannatanud, et Indrek midagi muud võis tunda kui tema, liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi, millest Andres aru ei saanud. Talle ei meeldinud, et Indrekule meeldis omaette nokitseda, et ta teisiti arvas, et ta temast teistsugune oli. Tuletas meelde alati oma jõulist ja suuruselist pealejäämist Indreku suhtes. Nääklemised ja kiuslemised rahunesid, kui Mari võttis kartuleid, Indrek ja Andres läksid appi, Andres kiusas Indrekut, Indrek vihastas ja viskas suure kiviga, Andres peitus selle eest, kivi lendas Mari külge, too kukkus hingetult kartulikorvi kõrvale maha. Kui andres lahkus põllult, jättes endast Mari ja Indreku maha,
Ameerika näitel. Paljud lapsevanemad arvavad, et Montessori koolisüteemis on lapsel liiga palju õigust teha seda, mida ta ise soovib, teine osa lapsevanemaist iseloomustavab sellist haridussüsteemi liiga jäigana, kolmandad aga kahtlevad Montessori õpetajate 16 kvalifikatsioonis ja õpetamise viisides nende arvates on osad õpetajad on liiga leebed, teised liiga ranged ja kolmandad ei toeta lapse arengut jne. (Criticisms....). Kuigi need kommentaarid võivad põhineda liigsetel emotsioonidel, võib nendes vastuväidetes siiski tõetera sees olla, kuna paljud Montessori pedagoogika vastased väidavad, et selline meetod ei ole seaduslik, kuna sellel puudub standardiseeritud kontseptsioon ja õpetamise metoodika. Näiteks 5000-st USA Montessori pedagoogikat kasutavast koolist on vaid 20% ennast
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Faktorid, mis mõjutavad koolist väljalangevust. · Pere: autoritaarne või minna laskmise kasvatusstiiliga lapsi langeb kõige enam koolist välja. · Kool: asukoht, suurus, tüüp mõjutavad kaudselt koolist väljalangemist. Suhted õpetajaga on mõjutavad. · Indiviidiga seotud faktorid: hoiakud kooli ja õpetajate suhtes, kõrge õpimotivatsioon. Mõned väljalangevuse põhjused: · klassikursuse kordamine · põhjuseta puudumine · ranged reeglid ja distsipliin koolis · mitterahuldavad hinded · reaalained tekitasid raskusi · suhted õpetajatega Koolist väljalangevuse ennetamine: huvitegevuse õhutamine, põhjuseta puudumistega tegelemine. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess: · Osalus-identifikatsiooni mudel - osalemise puudumine koolis, ei identifitseeri end kooliga ja see viib koolist väljalangemiseni. · Frustratsiooni-enesehinnangu mudel - enesehinnang muutub madalaks, tekib tõrjutus
teadmisi, viktoriin, ristsõna vms. Rühmas 3 inimest. Iga rühm 15 min aega tunni presenteerimiseks. Powerpoint v midagi. Pean olema valmis vastama küsimustele pärast presentatsiooni. Kasutada hästi palju aktiivõppemeetodeid. Õpetaja testimine õpilase poolt · kas õpetaja suudab korda hoida · kas ta saab õpilasest aru(esimesel korral usun seda, mida õpilane räägib) · kas ta saab naljast aru Õpilaste ootused õpetajale · hoiavad korda(on pigem ranged kui leebed) · panevad õpilased tööle · seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid · on huvitavad, pakuvad vaheldust · on õiglased järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi · on sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt Õpetaja ootab, et õpilane · suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele · omandaks õppeaine põhivara
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
sotsiaalsusest rääkivas raamatus, ei ole väga väikestele lastele lastesõim hea. Pikad päevad sõimes tekitavad stressi, millest laps ei tule ka nädalavahetusel välja. Aiaeas on lapsed juba kohanenud. Meil võivad lapsed olla lasteaias isegi kella seitsmest seitsmeni. Keltikangas- Järvinen soovitab mitte üle 30 tunni nädalas. Tähendab, mitte üle kuue tunni korraga. Keltikangas-Järvinen leiab, et paras on minna aeda, mitte sõime. Aga elu on teistsugune. Meie riigis saavad emad olla poolteist aastat lapsega kodus. Kui ma räägin seda välismaal, ollakse üllatunud, et Eesti riik on nii rikas, et seda võimaldab. Vastan, et asi pole niivõrd rikkuses kui suhtumises. Meil teatakse, et esimesel ja teisel eluaastal on lapsele tähtis seotus ühe või kahe täiskasvanuga, kes on pereliikmed. Sellepärast peaks vanem vähemalt poolteist aastat kodusolemise võimalust kasutama.
klassis õppiva Heike koolimuredest. Samuti õ rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega. l on võimalik veel ära hoida agressiivsete v käitumishälvete lõplikku väljakujunemist. e Järgnevalt tahaksin näitlikustada lapse s kujunemist agressiivseks ning kriminaalseks, t analüüsides kähe lapse - ühe tüdruku ja ühe , poisi elukäiku. p u MELANIE JUHTUM b e Melanie sündis kaks kuud oodatust varem. Algul pidi ta jää- r ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga tervi- t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes
) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju. Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja
Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud enam kirjutada nii nagu elu reaalselt oli, 2) kõik olid kasvanud välja iseseisvateks kirjanikeks. Väiksem põhjus oli sisemiste vastuolude tõttu. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. ,,Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi ,,Siuru" I-III. Korraldasid tuluõhtuid. Nende hüüdlause carpe diem! ehk Naudi hetke!. Nad teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbi löögikst. Marie Underi sonettid on Tuglasest. Kunstnik ja illustraator oli Ado Vabbe, Konrad Mägi, Kristjan Raud ja Nikolai Triik. ,,Sinises toalettis loom"- A.Gailit kirjutas M. Underi vastu selle, temal ja Visnapuul viskas armastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
