Tüdruk ütles sõdur Allanile et ta ootaks teda ja et ta peab nüüd Olle külalise eest hoolitsema. Teine sõdur küsis kas ta ei peaks kaasa tulema aga tüdruk vastas et pole vaja et ta juba ütles Bobbyle et ta läheb õigel ajal mehele teejuhiks. Allan ütles tüdrukule et ta ei unustaks et selle asjaga on kiire. Tüdruk vastas et ta peab oma lubadusi tavaliselt. Nüüd avas sõdurist uksehoidja ukse ja mees astus tüdrukuga kõrvalruumi. Mees oletas et ukse taga on koridor kuid nad olid hoopiski elutuppa astunud. Seal elutoas lamas diivanil see noormees kes oli saalist väljaläinud, ta magas, hallidekaantega raamat rinnal. Tüdruk vedas aga meest edasi enda järel, toast läbi järgmise ukseni. Mees ei näinud siin majas ühtegi ust ennem kui seisis täielikult ukse ees. Tüdruk oli mehe vedanud ruumi kus polnud muud valgust kui aknast paistva tänavavalgustuse kuma. Mees ei näinud toas midagi peale laia trepi, mis algas kohe ukse kõrvalt
Samasugust arhitektuurilist mitmetasandilisust ja ebakorrapärasust kätkevad endas ka minategelase mälurännakud, mida saadavad unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildid, juhuslikkused ja kõrvalepõiked. Millised on Surnud mehe maja ruumielemendid ja nende iseärasused? Ruumid on enamasti pimedad, eri tasapindades. Kitsad keerdtrepid ja koridorid ei asetsenud loogiliselt ning palju kinniseid või avatud uksi. Ruumid on labürintlikud ja keerulised. Samuti sõitis majas kummaline lift. Mis tõendab kujutlust majast kui suletud ruumist? Väljapääsu polnud võimalik leida, jäi mulje nagu mees oleks labürinti ära eksinud. Kõik ukse viisid ruumist ruumi, kuid miski ei viidanud väljapääsule. Milliseid aja- ja ruumisuhete teisenemisi või moondumisi minategelane tajub? Sündmuste ebaloomulikult kiirge kulgemine tekitas tunde nagu aeg seisaks
Kuni 18. Sajandini valmistati toitu lahtisel tulel. Alles 18-19 sajandil hakkasid toimuma tehnilised edusammud ja arenes välja köögi arhitektuur. Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks. Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium-tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. Nii olid mõlemad toad kättesaadavad. Rooma impeeriumi ühistes folklinnades puudus sageli majades oma köök ja toitu valmistati suurtes avalikes köökides. Mõned olid väiksemad pronksjate ahjudega, kus valmistati toitu. Rikkamatel roomlastel olid suhteliselt hästivarustatud köögid. Rooma villades asus köök tavaliselt peahoonest eraldi. Kamin asetses tavaliselt köögi põrandal ning ruumis puudusid korstnad.
minuti jooksul seda ei juhtu, otsustab ta ise väljapääsu leida. Ta liigub käed ees mööda ruumi, et mitte millegi vastu põrgata, kuid midagi ei paista vastu tulevat, ka seina mitte. Nii liigub ta kaua, enne kui märkab eemalt paistmas valguskiirt. See tuleb ühest võtmeaugust. Jutustaja jõuab selleni, leiab lukuaugu kohal ukselingi ja avab ukse. Uks avaneb vannituppa ja Jutustaja leiab end sarnaselt maaliga vannitoa uksel jälgimas noormeest, kes ajab habet. Noormees ei lase ennast häirida. Ta lõpetab oma tegevuse ja palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele
kunstinäitust, mis asub samas majas. Jutustajale meenutab mees tõesti nagu mingit teejuhti. Ta hakkab meest enda jaoks Vergiliuseks kutsuma. (Vergilius oli Dante ,,Jumalikus komöödias" Dante teejuhiks.) Nad jõuavad suurde heledalt valgustatud ruumi, kus on vaid üks suur maal. Jutustaja on veidi pettunud, et seda ühe maaliga saali nii suurejooneliselt kunstinäituseks on nimetatud. Teda üllatab maali sisu. Pilti vaadates jääb mulje, nagu seisaks vaataja vannitoa uksel, kust paistab noormees, kes ajab habet. Vana mees kirjeldab Jutustajale oma muljet maali kohta. Ta ütleb, et temale paistab maalil olev noormees esimest korda habet ajavat ja see on justkui püha rituaal, mis ei tohi valesti minna, seda enam, et noormees ei kasuta mitte zilette vaid vanamoodsat habemeajamisnuga. Vana mees teeb ettepaneku Jutustajale pildi autorit ennast tutvustada ja lahkub ruumist. Samal hetkel, kui mees ruumist välja astub, kustub valgus. Ümberringi on pilkane pimedus
Kuigi püramiidi algne nimi oli 'Teti alad kestavad kaua', ei ole see kuigi hästi ajale vastu pidanud. Püramiidi esimeseks uurijaks oli Perry, aastal 1839, hiljem järgnesid Lepsius, Maspero jt. Teti püramiid oli algselt 52,5 meetri kõrgune ja allserva pikkus oli 78,5. Ehitusviis sarnaneb suuresti Unase püramiidi omaga, säilinud on ka osa peenest lubjakivist pealiskattest. Sissekäiku pidi kaitsma kolm graniitplokki, samuti nagu Unase püramiidis. Koridor suundub eesruumi, millest lääne pool asub kolme niiga ruum, (võimalik, et mõeldud vaarao kujude hoidmise jaoks) ja ida pool hauakamber. Siseruumid on vooderdatud lubjakivikihiga ja seintel leidub püramiiditekste, mis on kahjuks küll palju halvemas seisus kui Unase püramiidist leitud tekstid. Hauakambrist leiti basaldist sarkofaag, mis esimesena ajaloos oli graveeritud (see oli ilmselt esimene sargatekstide esinemisjuhus) ja põrandalt muumia käsivars ja õlg.
Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad ● Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. ● Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. ● Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. ● 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal). ● Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) või siis otse pinnasele toetatud kivi/betoonpõrandad. Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943).
20. sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suurel määral meie keskkonna iseloomu: meie linnad ja asulad on saanud oma tänase ilme valdavalt müüdunud sajandi jooksul. Milles seisneb 20. sajandi arhitektuuripärandi omapära võrreldes eelnevate sajanditega? Käesolevas referaadis käsitlengi peamiselt 20. sajandi arhitektuurisuundasid juugendist kaasaja era- ja avalike hooneteni. Peamiselt püüan tuua näiteid Tartu lähistelt, aga mõne suuna puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904. aastal lasi Hugo von Stryk mõisahoone taastada saksa arhitekti Otto Wildau projekti järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on
Sten-Erik kuulis häält. Hääl tuli kuuri juurest ning otsustas asja uurima minna. Avastus oli suur, kui leidis hoone tagant omavanuse tüdruku, kes urgitses pulgaga mullas- murumardikad ei saa kõndida kui maapind niiske on. Tüdruku nimi oli Maria ning elas temaga samas majas koos vanaisaga. Stennu kutsuti tuppa. Ta sai endale päris oma toa, puudu oli ainult kutsikas. Koer lubati talle heade tulemuste eest koolis. Uues elamises oli pikk koridor, millest paremale poole jäi Stennu kodu ning paremal Maria oma. Toas oli köök, suur tuba, ema-isa ja Sten- Eriku tuba. Hommikul läksid vanemad tööle ning tuli hoidja. Kertu uuris vanematelt, miks teiselpool maja elavad võõrad. Poiss kuulis pealt, kui vanemad selgitasid, et nad on sundüürnikud, kes peagi majast välja kolivad. Raul tuli kaheukselise sportautoga ning tõi Mesikäpa šokolaadi. Raul, Kertu ja Sten läksid õue akumootoriga autoga sõitma
kalliskivisviite ning ka presidendisviit, tänu millele saab kätt harjutada väga erinevates tubades. Hotell praktikakohane on suurepärane ja mina hindad seda väga kõrgelt. Hügieen ja tööohutus Hügieeni kohapealt oleks saanud paremini teha. Käes olid koguaeg samad kindad, ükskõik mida tegid. (mis on hea) Nt . wc potti pidi pesema nende kinnastega ja need samad kindad olid ka voodite tegemiseks. Terve vannitoa peale oli ainult 1 lapp mõeldud. Vannitoas pidi sama nuustikuga hõõruma kraanikaussi, segisteid, vanni/dussi ning wc potti. Mõni päev saadeti meid nende samade nuustikutega pesema koridori seinu. Ohutuse pealt on hotell turvaline, koridorid on kõik kaetud vaipadega, et vältida libastumist libedal põrandal, igal korrusel on mitu suitsuandurit nii ka tubades, koridorides ja tubade on ka laes tulekustutid,millest hakkab tulekahju korral vett pritsima. Koridoris on ka tulekustustid
kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid. Saal oli algselt lükandseinte ja toakõrguste akende abil ühendatav üheks ruumis fuajee ja katuseterrassiga. Hoone algne, stilistikale omane, ratsionaalse kujundusega, osaliselt eritellimusel sisekujundus on valdavalt hävinenud. Hetkel sisustus puudub, ning kogu hoone osas on säilinud üksikuid elemente uksed, põranda/seinakatted. Välja on viidud ka suur osa kommunikatsioone jm. süsteem (näiteks on välja lõhutud küttesüsteem).
seniseid reegleid, et seeläbi väljendada, kui liimist lahti on maailm Pöörtuti endise põhiplaani juurde tagasi Alguses kasutati mõistet "barokk" halvustavas tähenduses; portugalikeelne sõna "barroco tähendab ebakorrabärase kujuga pärlit Ülevoolavus, liigne ilustatus ja hoogsus Baroki iseloomustus Selgeid kontuure püüti ähmastada Seinu püüti liigendada, kaunistada ning vormida lainetavaks ja dünaamiliseks Aknaid ja uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega Tüüpilisteks kaunistusteks olid vaasid, urnid, ovaalsed aknad jne Populaarsed erikujud, sambad ja pilastrid Klassitsism Kestus Varaklassitsism (1770 1800) Kõrgklassitsism 18 19. sajand Leedsi raekoda 1853 - 1858 Glyptothek 1816 - 1830 Blenheimi palee 1705 - 1722 Tähtsus Ehitiste disain esindab võimu ning uhkust Valitsev toon Poliitika Võim Ajalugu üks esimesi stiile Kultuur Jumalate auks
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek
Seejärel laaditi kiviplokid maha ja veeti üles puurullikutega lohistitel mööda mudatellistest kaldteed. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus, oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni 2 alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule
Seejärel tutvusin raamatuga ,,Eesti Majad" ning materjalidega internetis. Kõige sisukamaks osutus raamat ,,Eesti Talurahvaarhitektuur". Loovtöö tegemisel oli mul palju abilisi: Linte Raamatukogu töötaja aitas teemakohast kirjandust otsida, kirjaliku osa vormistamisel toetas Kristi Kurg, kirjaliku osa koostamisel oli väga suureks abiks Tiiu Viljalo. Praktilist tööd aitas teha Olav Pihlapuu. Suurim tänu minu isale Jüri Võsokovskile, kelle abiga sai rehielamu lõplikult valmis sai. Tänan neid kõiki! 3 1. TALUPOJA ELAMU Keskajal elasid talupojad enamasti kindlustamata külades. Küla võis koosneda 5-- 6 talust, kuid nende arv võis küündida isegi kuni 60--70-ni. Igal talul olid omad majapidamishooned, elamu ja köögiviljaaed. Ühes talus elas ja töötas tavaliselt üks pere, kuhu kuulusid isa, ema, lapsed ning vanaema ja vanaisa, tihti ka peremehe vallalised õed-vennad ( Põltsam-Jürjo 2011: 64).
püramiidid. Seejärel ehitati kakskümmend aastat püramiidi. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus, oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. Kuna püramiidide ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati
muusikatuba ja saali. Viimased neist pidid olema võimalusel ühendatavad või lükandseinaga väiksemateks ruumideks jagatvad. Kavakava arhitektide pakutud lahendus on lihtne ja sirgjooneline, kuid pakub lähemal süvenemisel palju meeldivaid üllatusi. Enamus neist jäävad siin tähelepanelikule plaanide uurijale omal käel avastada. Arhitektid ise kirjutavad, et nad kasutavad põhimõtteliselt modernistlikku lineaarset plokk-skeemi, mille koridor aga keerdub ümber keskse südamiku. Siin, nagu ka Salto arhitektide töös on leitud huvitav lahendus muidu haridusasutustega tavaliselt kaasnevale igavale koridorile. Rühmaruumid, toitumine, arsti ruumid jmt funktsioonid on paigutatud kiirtena kesksest südamikust kiirguvaisse tiibadesse. Laste mängu- ja magamisruumid on kombineeritud Joonis 19
Vasakult: elamu Vene 9 (15. sajandist), Vene 11 (15. sajandist, 18. sajandi ümberehitustega), ja Vene 11 aidad (15-16. sajandist). Praeguseks on kõik need hooned hävinud või ümber ehitatud Keskaegne elamu Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, omades ühiseid vahemüüre. Elamu taha jäi hoov, mis oli tavaliselt pikk ja kitsas. Hoovi pääses kangialuse kaudu, väikeste kinnistute korral sageli ka läbi eeskoja. Tänavaäärne ehitusosa oli tavaliselt kaetud ühtse kõrge viilkatusega, selle viil asus vastu tänavat. Katusekattena kasutati tavaliselt kive, harvem laudu või vaskplekki. Kangialune paiknes suuremate hoonete korral tihti omaette viilu- või poolviiluga (vahel ka lameda katusega) hooneosas, mida nimetati väravahooneks.
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed........................................................................
sinilind. Meie turvalisus oleneb hirmust, mida suudad neisse sisendada." Esimene uks, mis avati = VAIMUD (inimesesarnased, kui neid vaatasid, muutusid uduks) Öö teeskes, et kardab neid. Teine uks = HAIGUSED (Nohu oli väike öömütsis olend) Kolmas uks = SÕJAD Kui poiss ukse avas, tuli sealt vahelt leeke, hüüdeid, verejugasid, ust oli peaaegu võimatu sulgeda. Kass rõõmustas salaja. Öö püüdis Tyltylile öelda, et sinilindu ei ole, ent poiss tahtis kõiki uksi näha. Vastumeelselt mingi neljanda ukse juurde. Neljas uks = VARJUD ja HIRMUD need aga kartsid hoopis poissi Viimase ukse kohta ütles Öö, et see on keelatud ning keegi, kes sinna on läinud, pole elusana tagasi tulnud. Kuigi poiss kartis väga, mõtles ta "Kui minul pole jõudu oma ülesande täitmiseks, kes selle siis täidab?" Ta kartis, et nii ei leiagi ta kunagi sinilindu ja avas ukse.
Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib, kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodza", "suur trepp" ja piilarite ruum. Keskõue SW nurka jääb veel teinegi suur trepp, mille kõrval on kuulus Malia kernos - rituaalne anum diameeriga 0,90 m. Palee edelanurgas on kaheksa viljahoidlat. Keskõu põhjakülge jääb nn hüpostüloni saal, mille funktsioon ei ole teada. Sellest läände jääb sillutatud koridor,mis ühendab Keskõu Põhjaõuega. Põhjasissepääsu teatraalne tee tõi siia välja. Palee loodenurgas olid kuninglikud ruumid. Siit on leitud lineaarkirja A tahvleid. Loodenurgas asetsevad ka "vastuvõturuum" ja kultusebassein. Malia palee oli ümbritsetud linnaga. Kuigi paleed hävisid 1450. a. eKr, elasid linnad Knossoses ja Phaistoses katastroofi üle. Malias aga ilmselt mitte. Malia linna praegu alles kaevatakse välja. Põhjapoole paleed on ehitatud suured katusealused,
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise
tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ( Saksa FV-s) ja Naumburgi (Saksa DV-s) katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkahardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu (Viirandi 1982:74-75). 10 3. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazkunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Firenze palazzo Hullud linnamajad. ( rustika stiil- mida ülesse poole, seda väiksemaks lähevad kivid) Väljas näevad välja nagu kindlused, suured ja koledad, aga sees on soojem ja südamlikum, siseõu, maest laani maalid. Kuulsaim on Medicide palazzo , korrused on eraldatud ribaga. Toomkirik- Brunellesci ehitas hiiglasliku kupli 45, 52m. Pani gooti roided ja ehitas sinna vahele. Kuplil on kaks kihti, mille vahel saab kõndida. Kõik on hästi kitsas. Kiriku fassaadi on neogooti, kaetud valge, roosa ja rohelise marmoriga. Kiriku kõrval asub kõige vanem ristimiskirik ja kellatorn. Vatikani Peetri kirik- Kõige tähtsam osa on kiriku kuppel, mille arhidekt on michaelangelo. Kuppel mõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Ühtset, võimsat ja terviklikku kiriku siseruumi valitseb kuppel, midas toetavad võimsad piilarid.Kuldne paradiisi värav- arhidektuuri detailid koonduvad silma piiri ja väga reaalne Vararenessansi maal ja skulptuur
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika
Amfiteatrid – ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus. Termid – Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaaži tehti. Triumfikaared – Suured sambad või kaared sõjavõitude mälestamiseks. 21. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunst (Pompeji ja Herculaneumi näitedetel)? Mosaiik on väga oluline. Armastati kasutada erinevaid toone, kujutati loodust, tihti maaliti seintele uksi ja aknaid, millest välja vaadates avanes imeline pilt, küllaltki palju kasutati freskot. 22. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Kasutusele võeti sümboleid, nendest sai aru ainult kristlikus usuga inimene. Need joonistati seintele. Ristiusk oli keelatud ja inimesed pidid ennast varjama ja salajasi kokkusaamisi tegema. Mõned näited: lambatalle õlul kandev mees kehastas Head Karjast
kasutama antiikse sarkofaagi tüüpi kirstu cassone`t, sellest saab hiljem ka mujal Euroopas renessansiajastu vorm. Erinevalt romaani küljeli keeratud kirstu vormist oli gootika kapp, kas kahe või neljaukseline, kõrge massiivne, meenutades kaht või mitut üksteise peale tõstetud kirstu. Kompositsiooniliseks uuenduseks oli kapi allosas olev soklit meenutav paneel, kapi keskosas( neljatahulise puhul) n.-ö vahevöö ning ülaosas profileeritud karniis. Kapi uksi ja äsja mainitud elemente oli maalitud kui ka nikerdatud kujul. Kapil nii nagu ka kirstul, olid külgedel käepidemed, mis hõlbustasid selle transporti. Puhvetikapp(credenza- usaldus, kapile pandi toidud , kus teener pidi enne serveerimist toitu maitsma, et vältida toidu mürgitamist), kasutati nagu tavalisegi kapi puhul nõude hoidmiseks- see komme võeti üle kirikumööblist, altarikapist, kus hoiti sakramendiga seotud armulaua riistu- joogikarikat, oblaatide toosi jm
Amfiteatrid ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus. Termid Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaazi tehti. Triumfikaared Suured sambad või kaared sõjavõitude mälestamiseks. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunst (Pompeji ja Herculaneumi näitedetel)? Mosaiik on väga oluline. Armastati kasutada erinevaid toone, kujutati loodust, tihti maaliti seintele uksi ja aknaid, millest välja vaadates avanes imeline pilt, küllaltki palju kasutati freskot. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Kasutusele võeti sümboleid, nendest sai aru ainult kristlikus usuga inimene. Need joonistati seintele. Ristiusk oli keelatud ja inimesed pidid ennast varjama ja salajasi kokkusaamisi tegema. Mõned näited: lambatalle õlul kandev mees kehastas Head Karjast Kristust, Püha
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Vi
ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid, ainult värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalatele ning valitseja kujutisted, mis katavad templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel. Siin kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik. Seda väravaehitist nimetatakse polüooniks. Ukse ülemist osa kroonib süvarihva smiss, mida näeme ka templimüüride ülemises ääres. See on egiptuse arhitektuuri tüüpiliseimaid ja levinumaid motiive. Sissekäigu kõrval olid mastid, mille otsas lehvisid lipud halbade vaimude eemalepeletamiseks. Tihti olid sissekäigu kõrval ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistas kahelt poolt sfinkside inimese pea ja lõvi kehaga kujude rida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
