Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt: Mitteteadvuse ehk miski sisu moodustavad kaks põhitungi: ELUTUNG ehk Eros SURMATUNG ehk Thanatos Elutung on liikuvam, surmatung staatilisem; elutung avaldub enesesäilitamises, ta püüab kõike säilitada, siduda, ühendada; surmatungi sihiks seevastu on enda ja teiste olendite hävitamine, lagundamine, kahandamine; veel ütles Freud, et surmatung on tumm, elutung aga tekitab kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung. Kuid miskisse kätketud primaarsed protsessid (Freudi järgi uni, unelmad, mälu, taju jms) ei
· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria
koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks.
= uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma Õppimine UURIMISMEETODID Meetodeid on mitmeid: 1. Kirjeldavad: a. Vaatlus (naturalistlik) peab olema eesmärk, mida vaadeldakse i. aktiivne vaatlus võtad ise osa ii. passiivne vaatlus ise osa ei võta asjast b. Küsitlus - c. Juhtumianalüü (case study) 2. Korrelatiivsed a
Melanhoolik- nõrk, neurootiline ja introvertne, ebastabiilne. Flegmaatik- tugev, tasakaalustatud, väheliikuv, stabiilne, introvertne. Sangviinik- tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired Skisofreenia, depressioon, ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus. Maslowi vajaduste hirearhia Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus Mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus, keskkond või miski muu? Inimese elukäigu määravad pärilikkus ja keskkond koos. Meie käitumine oleneb suures
tuum jääb in. kättesaamatuks. Teadvustamattus, kui kogemus jääb in kättesaamatuks. Teadvustamatus suunab meie tegusid. MINA ego otsustused, planeerib tulevikku, valikud, in.teadvus. juhindub reaalsus printsiibist, saab aru mis on hea ja mis on halb/ õige vale. Et mina saaks olla mina on vaja super ego ÜLIMINA super ego kujutletav hoidla in väärtuste ja põhimõtete jaoks. ülimoraalne MISKI id seal vlitsevad meie 2 tungi: elutung EROS ja surmatung THANATOS. Avaldub surves saada rahuldust kiiresti. Puudub ajataju- on terve mõistuse vastand, ei tee vahet heal/halval. Freudi missioon on võita tagasi ja juurde MINA-le MISKIST. Lacan Nägi MISKIT jõulisemana ja tugevana.- ja meie arusaam MINA-st on puudulik ja vähene. Idee loovast piire ületavast kaosest kokkupuude mustanahalise kultuuriga. 1957 ilmus N.Mailer essee ,,White Nergro" põhiaspekt tuleb lahutada end tsiv.ühikonnast see tuleb
Vajadus keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Maslow motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Kõrgeimal kohal vajadustest on eneseteostus oma võimete realiseerimine. Tungide teooria (S. Freud) Tegutsema ajendavad kahesugused liikumapanevad jõud: · Elutung e eros · Surmatung e thanatos Ootuste-väärtuste teooria (Wigfield & Eccles) ülesannete ja tegevuste valikut, tegutsemise püsivust ja tulemuslikkus mõjutavad järgmised tegurid: · Uskumused ja ootused oma edukuse suhtes · Konkreetsele tegevusele/ülesandele antav väärtus · Oluline ka sisemine ja välimine motivatsioon. 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll?
ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on: Eros- seksuaaltung Thanatos- surmatung) ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2
Domineerib suguelundite piirkond, seotud mängudega (nt. Arst). 4) 4-puberteet. Ükski kehaosa pole valdav. 5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne,
1.2.1 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freud (1856-1939) Freud lõi isiksuse struktuuri ja motivatsiooniteooria. Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus jagas inimese teadvuse kaheks eraldiseisvaks territooriumiks, millest ruumiliselt on piiratum see, kus asub teadvus ja suuremas osas on kõik see, mis jääb teadvustamatuks ehk alateadvus. 2. Tungide teooria liikumapanevateks jõududeks on eros ehk seksuaaltung ja thanatos ehk surmatung. Lisaks eeldas Freud, et käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid ja jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks, kusjuures igal astmel peab ära lahendama teatud konflikte ning saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas imikul alates sünnist kuni 12-18 kuu vanuseks saamiseni; 2. Anaalne faas väikelapsel vahemikus 1,5a-3a.; 3. Falloslik faas koolieelikul 3 aastasest 6 aasta vanuseks saamiseni; 4
Päritolu mitteteadvuses. Minale vahendiks. Teatav ideaal millele inimese käitumine peaks vastama. Ülimina kujunemine Freudi jaoks seotud Oidipusega (poeg tapab oma isa, abiellub endateadmata emaga) Poeg hakkab ihaldama ema vanuses 35a, näeb isas rivaali. Pojas allasurutud soov isa tappa, kuid ta kardab, seda hirmu nimetab Freud kastratsioonihirmuks. Isakuju, millega poeg nüüd samastub, internaliseerima. Miski (Id) Miskis asub kaks inimese peamist tungi elutung ja surmatung. Toimub esmase rahulduse nimel, kiirelt rahuldust saada. Ei oska oma rahuldamisvajadusi edasi lükata, puudub terve mõistus. Mittemoraalne, moraal ei kuulu tema sfääri üldse. Moraaliprintsiibid pole olulised. Freudi järgi on Miski olemas meis kõigis, kogu ülejäänud inimese areng on selle protsessi teatav tsiviliseerimine. Mina ja Ülimina väljakujunemine selle protsessi tähtsamad osad. Kogu Freudi arusaam inimeses toimuvast (seest ja väljast tulenev) konflikt
sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Hakkab arenema 6 elukuul , kujuneb välja 3 eluaastaks 34.Freudi teadvuse 3 tasandit, is näited 1.teadvustatud tasand- moodustab meie peas toimuvast vaid väikese osa. Nii kuulub sinna see, millest me parajasti mõtleme. 2.eelteadvustatud tasand- seal paiknevad meie mälestused ja teadmised. Neid on suhteliselt kerge meenutada-st tuua eelteadvustatud tasandilt teadvustatud tasandile. 3.alateadvus(ihad, surmatung, hirmud)- See osa mõjutabki meie käitumist, ehkki me pole sellest teadlikud. Nii tekitavadki allasurutud soovid ja ihad meis ärevust ning pinget(see tulebki vist) 35.Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl(veri, lima, kollane sapp, must sapp, ) 36.Osata kirjeldada minapilti- Olen suuteline elama täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.Ma õpin vigadest, pean end otsusekindlaks inimeseks
teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise- eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali- Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed 2. Tungide teeoria. Liikumapanevateks jõududeks on: · Eros- seksuaaltung · Thanatos- surmatung Isiksuse struktuur: 3 osaline: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2
eristamisest Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego – ülimina Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär Vastandkoht id ja ego vahel – ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat.. Naudingu-/mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip. Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung (Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja. „Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega. Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist. Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla, mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene
Ego - mina - ei eksisteeri inimeses algusest peale vaid kujuneb ajajooksul. Aja taju, moraalsus. Kontrollib Id´i. Superego - ülimina - eeskuju ja väärtusprintsiipide ladu. Vajadusel karistab nimest. (Südametunnistus) inimene on superego teenistuses v tema ees vastutav. Ülimina on Oidipuse kompleksi - poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks tulemus. Id - miski - tume ja kättesaamatu sfäär. Tungid: elutung (naudingu püüdlemine) ja surmatung (agressiuun ja hävitamine). Sunnibinimesele peale vajaduse rahuldada oma tunge ja vajaduse võimalikult kiiresti. Talle ei saa moraalireegleid omistada. Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe. Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse. Autoriteet. "Tootem ja tabu" Reaalsusprintsiip peaks aitama Id´iga toime tulla. Mõnuprintsiip. Inimeste elueesmärk on püüelda naudingu poole (F) või siis agressiooni poole
...sümboolne- objekt ei rahulda enam subjekti iha täielikult. Objekt muutub reaalse algse puuduva objekti täitmatuks lüngaks. ...reaalne- sümboolsest alati välja suletud, see mida sümboolses vallas kunagi väljendada ega sõnastada ei saa. Reaalne projitseeritakse alati sümboolse või imaginaarse konteksti. Et tekiks harmoniseeritud väliskuju, vorm. Iha jääb liikuvaks, sest see objekt ei ole kunagi see, mida ma tahan. Kui iha jääb ühte objekti kinni, protsess katkeb. Tekib surmatung. · Analüütilisele filosoofiale omane- kus inimese vaim asub, mis on teadvuse eripära (arvutitega võrreldes), kas võib näha inimese erilist loomust jne... Mina tähistab vaimu. Keha ja vaimu probleem: ... kuidas on minu vaim ja minu keha seotud. Kas minu vaim asub minu keha kindlas osas? a. Dualism- keha ja vaim asuvad paralleelsetes universumites b
kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni. Freudi psühhika seletus: Mina- ülimina-miski (Ego- superego-id). 1. Miski on inimese jaoks tume ja köttesaamatu sfäär, toidab inimpsühhikat energiaga, väga kaootiline sfäär, sellest on pärit kaks põhilist tungi: elutung ja surmatung. Soov rahuldada oma tunge ja vajadusi kiiresti. 2. Mina kujuneb välja välismaalima kaudu. See kuidas me korrastame oma maailma, kuidas olla moraalne. Me võime lollusi teha,aga me teame kuidas on õige. Ratsaniku ja hobuse suhe on sama, mis miski ja mina suhe. Mingi aeg suudab mina juhtida miskit. 3. Ülimina on see mis vajadusel karistab inimest. Südametunnistus. Mis aitab korrastada meie elu teatavate
3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4
piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4
Domineerib suguelundite piirkond, seotud mängudega (nt. Arst). 4) 4-puberteet. Ükski kehaosa pole valdav. 5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne,
probleem ja nad hakkavad ideid välja käima- teiste ideid ei kritiseerita, nende ideid võib aga edasi arendada. 13. Motivatsioon. Uurib seda, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad. Faktorite kogum, mis paneb nii käituma v hoiab nii käitumisest. Kultuurilised, sotsiaalsed vajadused. Üksik põhjus- motiiv. Vanimaid teooriad on 1) instinktide (kaasasündinud käitumismudel) teooria. Freudi teooria- inimese panevad käituma 2 tungi sugutung ja surmatung (agressiivsustung- hävitav). Neid ei pooldata väga, kuna on kaasasündinud aga ka elu jooksul õpitud. 2) tunge taandavad teooriad. Organismi tasakaaluseisund- homöostaas. Kui see seisund ära võetakse, püüab organism sinna tagasi. Inimese panevad käituma teatud tungid ja inimene püüab neid taandada, kuid siia ei kuulu uudishimu v riskantne käitumine 3) ajendite teooria (nt sööd palju ja siis magustoitu peale, kuigi kõht tühi pole, see lihtsalt tõmbab)-
Mitteteadvus tekkinud teadus suhtleb tsensuuri teel. Olemüstilikatsioon ... "Valed" eeldused on seotud Descartes'iga. Freud Descartes Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed" Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi. Mina ego Ülimina superego Miski - id Impulsid ? naudinguprintsiip, kaks keskset tungi elu tung ehk eros ja surmatung ehk Thanatus.. Kui miski on tungidesfäär siis mina on see kus me tajume neid. Mina ongi teadvuse asukoht, mina on see kus inimene on võimeline oma rahulduse saamist edasilükkama, mina on see kus inimene teeb otsuseid. Mina on see mida me peame enda omaks. Ratsaniku ja hobuse suhe. Kogu energia tuleb hobuselt, ratsanik ei tee midagi ,annab suuna ja reguleerib kiirust. Tuleb ette ka seda et ratsanik muutub passiivseks, Ratsaniku ja hobuse suhe domineerimise üle. Ihad
Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile
c.iii.6. Genitaalne periood- suguorganid on jälle esiplaanil c.iii.6.a. Seksuaalenergia ei lähe kõik korraga ühest perioodist teisse, vaid jääb midagi vanast ja võib liikuda tagasi varasemate rahukldamisviiside juurde. 3. Hiljem raamatus ,,Teiselpool mõnuprintsiipi" räägib ta kahest tungist, üks seksuaalne ja teine surmatung (agressivsustung); tung luua- tung häsitada. Sellega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi. Inimene alateadvuses püüdleb surma poole. 4. Kõige loetum raamat on ,,Argielu psühhopataloogia" räägib eksitegudest (kõnekomistused, kirjavead, unustamised)- nende kaudu on võimalik uurida alateadvust. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. 1923. aastal kirjutas Freud "Ego ja Id"
EGO - mina ID - miski SUPEREGO – ülimina Mina on seotud teadvuse tekkimisega, seal tekib teadvus, mina on see, kus me proovime käituda moraalselt, tunneb moraalireegleid, teab mis õige ja vale. Mina juhindub reaalsuse printiibist. Mina kasutab superego mis toimib ideaalina. Standard, millega inimene end kõrvutab. Südametunnistus ilmutab superego kaudu. ID psüühilise energia sfäär kust tuleb kogu energia psüühikasse. Kaks põhilist tungi elutung ja surmatung. Eros ja Thanatos. See ID on see kust tuleb tung kiireks rahulduseks, mis on kannatamatu ja ei käitu ratsionaalselt. Ei ole ajataju ja loogikat. Freudi enda võrdlus mis annab kõige parmini edasi idi ja ego suhet on see, kuidas ratsanik ratsutab ja ratsanik saab oma jõu hobuselt aga ratsanik peab hobust juhtuma, alati ei õnnestu. Ilma selle hobuseta sõitu ei ole. Psüühikasse peab energia tulema. Afroameerika kultuur ilmutas end kui psüühika tumedate jõudude avaldumine. Kogu käsitlus
Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. · SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S
domineeri). *) 5. Faas: puberteet+ = genitaalne seksuaalsuse faas (hakkab uuesti toimima genitaal- piirkond). -) Freud väidab, et lapse vanemaks saades läheb enamik faasidest edasi, kuid osa jääb siiski alles. * ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seal on lahti seletatud Freudi nägemus tungide teooriast. Nimelt Freud usub, et inimest juhib kaks põhilist kaasasündinud tungi: seksuaalsuse ehk elutung & agressiivsus ehk surmatung. -) Raamat ilmus 1920. aastal ning enne seda oli just lõppenud esimene Maailmasõda ja sel ajal sõnastab ta ühe mõtte: ,,Inimese elu eesmärgiks on surm." ning selle seletab ta lahti nii, et kunagi on elu tekkinud eluta ainest mingitel kindlatel tingimustel ja ta usub, et see algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi saada. -) Seksuaal- ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas
Kirjandus ja psühhoanalüüs Soovkujutelmade roll kirjanduses Kirjandus kui (eduka) sublimatsiooniprotsessi tulemus Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt `kõrgematele' mitteseksuaalsetele eesmärkidele Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale 69.Kirjandus ja seksuaalsus (ka Sigmund Freudi teooria) Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur Seksuaaltung (Eros) versus surmatung (Thanatos) Seksuaalsete soovkujutelmade ja moraalinormide vastuolu Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusse, neid saab rahuldada varjatud kujul 1) kondenseerimine 2) nihe (alateadliku iha objekti asendamine vastuvõetavaga) 3) sümbolism (allasurutud iha asendamine mitteseksuaalse objektiga) 70.Isiksuse struktuur (ka Sigmund Freudi teooria) Isiksuse struktuur 1.Id-isiksuse bioloogiline mina (instinktid) 2
kirjanik alustab oma esinemist sõnadega : ma tahtsin oma teisega öelda... ja lugeja küsib: a miks sa siis ei öelnud, miks sa ütlesid midagi muud? freudi kolmikjaotus id miski : tungide maailm, allub pigem loodusseadustele : ka nietzshe võimutahtel on selle vallaga kokkupuude, freud kajab nle mingil määral vastu. seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi. moraalsed seadused miski sfääri ei puutu. miski on ka ajalises plaanis kõige algsem. ego mina : mina väljakujunemine on seoste tekkimine välismaailm. reaalsusprintsiip, viis naudingusfääri allutamiseks. kontrollib liigutusaparaati. selles sfääris võetakse vastu otsuseid, mina on võimeline planeerima tulevikku. mina suudab ka ühtteist teadvusest välja tõrjuda
jõude nagu (võimutahe) struktueerida ja käsitleda nö teaduslikust vaatepunktist. Samas ei ole need teadvustamatud jõud mingilgi viisil ratsionaalsed. Psühhoanalüüs teooria oli ühtlasi esimene, mis andis psühholoogiilisest vaatepunktist tervikliku pildi inimesest ja tema suhestumisest kultuuri. Tõsi, see pretentsioon sai nagu enamikele sellistele kõikihaaravatele süsteemidele hukatuslikuks : et kõike kahest algprintsiibist (Freudil: elutahe ja surmatung) seletada peame neid seoseid oluliselt lihtsustama, et säiliks mingigi ratsionaalne koherentsus faktide ja neid seletavate printsiipide vahel. Psühhoanalüüs Enne konkreetsete autorite juurde minekut natuke psühhoanalüüsist üldisemalt. Sest vaatamata erinevustele, evivad erinevad autorid ka olulisi sarnasusi. See lähenemine lähtub loodusteaduslikust teesist, et ontogenees kordab fülogeneesi. Vastavalt sellele käsitletakse lapsepõlve kui liigi homo sapiens
Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi.
nimetatakse väärikuseks. Kui vaadelda väärikuse mõistet lähemalt, siis võime täheldada siin eripärasid. Tõeliselt väärikas on karsismaatiline isik, kellest peetakse lugu ja hinnatakse tema täiuslikkust. Kuid sageli kohtame isikuid, kes taotlevad karjeristlikult väärikaks olemist ilma väärikust omamata. Selline tehisväärikus on auahne, võlts ja läbinähtav. Auahnus on seotud sisemiste tungidega, millest S. Freudi järgi olulisemad on elutung, surmatung (tung hävitada), võimutung ja sugutung. Kui emotsioonid ja tungid alluvad ainult mõistuse kontrollile, siis tulemuse määrab moraali tüüp, kõlbluskompetents, eesmärgid, tegevuse otstarve jms. Meelsusmoraali korral kontrollib auahnust lisaks mõistusele veel südametunnistuse hääl. Võimu- ja sugutung ülevõimendatuna loovad aga vitaalse orientatsiooni tüüpi moraali, kus sotsiaalne komponent on tühine. Hinge kõlbeline puhtus ja elujõud koos aruka mõistusega,
Ta näeb unenäo manifestset sisu, mis on tsenseeritud, millest keelatud, ebameeldiv, valus latentne sisu on välja roogitud. Ühe iha või ühe objekti asendamine unenäos teisega on sümbolism Näiteks: Kruvikeeraja = mehe suguelund Karp = naise tupp Id Libido - inimest naudinguotsimisele suunav energia, mis hõlmab ka inimese sugutungi. Eros (sugutung) ja Thanatos (surmatung) Id'i valitseb naudinguprintsiip - saada maksimaalne nauding maksimaalselt ruttu millelegi vaatamata ükskõik mis hinnaga. Ego Sünnist alates kujutab laps endast ainult Id'i, kuid vastuolud kuumade ihade ja külma tegelikkuse vahel nõuavad paratamatult viivituste ja loovutustega arvestamist. Selle tõttu areneb Ego, mis püüab Id'i meeletuid ihasid rahuldada, kuid teha seda kooskõlas ümbritseva maailma tegelike nõudmistega.
Sõda. Harry on patsifist ning näeb sõda vaid inimeste ühishauana. Tema arvates peaks võitlus surma vastu olema püha. Tolleaegses inflatsioonist räsitud Saksamaal valitses aga tugev revansism I MS võitjariikide suhtes ning Harry ääl jäi vaid ,,hüüdja hääleks kõrbes". Armastus ja seksuaalsus. Teoses on väga palju käsitletud armukeste ning armastuse temaatikat. Samuti on tugevalt sees Freudi seksuaalsus ja omasooiharus, piiride tunnetamine ja katsetamine. Surmatung vs elutung. Siin on näha jälle mõjutusi Freudilt. Stepihunt ei soovi elada ning mõtleb tõenäoliselt enesetapule rohkem kui ühelegi teisele soovile. Samas ei suuda ta ka enda elu lõplikult katkestada. Harry on vangis kahe tungi vahel (samuti seosed seksuaalsusega elutung Freudi järgi) ning saab teose lõpuks surma soovimise eest karistuse elus püsida. Kole kodanlus ja saksa ühiskond. Stepihunti rusus suuresti ka tolle aja mõttelagedus, lihtne elu, soovimatus asjadesse süveneda
annaabi.ee 
